-
Maastikumaalija Uno Roosvaltile on Eesti saarte kivised ning rabade karmid, aga puhtad kooslused olnud väärtus, mille juurde ikka tagasi pöörduda. Norra reisil nähtud võimsais fjordides ning järsakuis ei ole ta aga kogenud maastiku paatost, vaid seostanud need hoopiski Edvard Munchi maalidega (?Elu tants?). Kaks tütarlapse pead Roosvalti Norra maastikus mõjusid esmapilgul ootamatult, ent seostusid etenduse päeval Konrad Mäega, tema maaliga ?Norra tütarlapse portree? (1908 ? 1910).…
-
Edinburghi teatritaevas pole just alati pilvitu.
Festival on möll. Aga kui on liiga palju müra, ei saa aru, mis on mis. Mis on väärt ja mis mitte? Eriti, kui kvaliteet on nii kõikuv, nagu Edinburghis oli. Mingit garantiid pole. Kohe üldse mitte.
Teatrifestivale on tegelikult ju kaks: rahvusvaheline teatrifestival ning ?Fringe?, ehk siis ametlik ja off-programm. 50aastaseks saanud ?Fringe? on mahult juba ammu suurem kui põhiprogramm, kuid…
-
Teatrigurmaanidel on Ojasoo lavastustest rääkides tavaks rõhutada, et need ei kõnele mitte mingitest lihtlabastest, individualiseeritud tegelaskujude konkreetsetest üksikprobleemidest ning nende sotsiaalsetest ja psühholoogilistest põhjustest, vaid et need esitavad eranditult suuri küsimusi suurte asjade kohta. Tegelikult võib seda laadi tõdemuste abil sõnastada niihästi tõeliselt katartilisi elamusi kui ka üldsõnalist põiklevust millegi ähmase suhtes. Ei teagi, kas seda võimalust arvesse võttes või lihtsalt hoogu saanud ?topeltkodeerimise? rõõmust on…
-
NO 96 vabaõhulavastus ?Seitse samuraid? erineb märgatavalt nii sisu kui vormi poolest suuremast osast Eesti suvelavastustest. See on ainult tervitatav ja ega NO endale teistsugust käitumist (veel) lubada saakski. Mujalt (kultuuri)ruumist tulnutega opereerimine kohalikus betooniaugus Kadriorus mõjub pärimus-, mõisa- ja võsateatri taustal lühidalt öeldes värskelt. Oluliseks tuleks lugeda ka fakt (esialgu veel teatriloo kontekstis), et nimetatud lavastusest on tehtud kaks varianti: päevane ja õhtune (nimetatakse ka…
-
Uudishimu tuntud kaasaegsete elukäigu järele rahuldatakse ajakirjade Kroonika ja Seltskond vahendusel. Ajalooliste tegelaste elukäigust saadakse teada teatrietenduste kaudu. Mart Kivastiku näidendid ?Külmetava kunstniku portree? ja ?Põrgu Wärk? on omamoodi ajalooline seltskonnaajakirjandus. Vaadatakse kunstnike teoste taha ja nähakse kunstiajaloolistest käsitlustest väljajäänut.
Kunstiteema populaarsus kui sotsiaalne fenomen
Konrad Mäe ja Eduard Wiiralti nimi müüvad ning pärast etendusi lähevad parema hinnaga kaubaks ka nende maalid, nagu võib arvata, kui Mäe maali…
-
Eduard Wiiralti silmapaistev looming, kuid samavõrd tagasihoidlik inimloomus on aga märksa keerukam ülesanne kui impulsiivse Mäe kunstnikutee kujutamine.
Wiiralt (Jan Uuspõld) on ?Põrgu wärgi? kõrvaltegelane, vähemalt esimeses vaatuses. Vaatajale kinnitatakse, et Wiiralt oli tehniliselt täiuslik, virtuoos ning et ta on kõige parem Eesti kunstnik, vabandust, graafik. Tassa loeb ette ka lühikese Wiiralti eluloo.
Lavastuse raam, aruandlus uurijaile, otse nõuab A ja O selgitamist. Wiiralt on üks seltskonnast ning…
-
Rahvapärimus ja teater on teema, mis on viimaste aastatega jõuliselt teatripilti kerkinud. Kindla koha ja inimestega seotud lood inspireerivad lavastajaid neid paiku elustama. Koha vaim otsitakse üles, vaataja viiakse kohale. Etenduse keskkond, mõni soosaar, talu või mõis, loob teatrisündmuse. Looduskeskkonnast, milles etendus aset (sic!) leiab, saab teatriruum, teatraalne ruum. Looduslik keskkond ja inimese loodud vaimne keskkond valgustatakse välja: mingi koht ja kas siis sellega seotud või…
-
Vanemuise teatri ?Taarkat? tuleb tahes või tahtmata vaadelda vähemalt kahes kontekstis (peale eespool mainitu): kui pärimust-dokumentaallavastust ja kohatruud vabaõhulavastust. Maha ei saa salata ka tõsiasja, et ?Taarkaga? jätkab lavastaja Ain Mäeots oma järjest pikemaks venivat lavastuste sarja lõunaeesti kultuuris, kultuurist ja keeltes. Millegipärast on lavastaja Mäeots eelmise Sirbi ?Pealelennus? väitnud, et ?kindlasti ei ole ?Taarka? museaalne folkloorilavastus, kus astuvad üles folklooriansamblid ja vahepeal on dialoogikesed?. Laias…
-
?Sest mõelge ise: üks on sotsia, teine sotsio, muud vahet ei ole. Ühel a,
teisel o, see on kõik. Der Unterschied ist ganz unbestimmt. Ainult lõpud
lähevad lahku ? ismus ja loogia.?
A. H. Tammsaare ?Tõe ja õiguse? II osa
Eelmise aasta oktoobri lõpus esietendus Dresdeni teatris Volker Löschi lavastatuna Gerhart Hauptmanni näidend ?Kangrud?, mis käsitleb 1844. aasta Sileesia kangrute ülestõusu tööandja vastu ja kulmineerub korraliku anarhia ja…
-
Tänases kultuurikontekstis langeb esmakordne teatrikülastus vist enam-vähem teise-kolmandasse eluaastasse? Kaheaastaste maailmapildis pole lugu seitsmest vaprast sõdalasest ehk piisavalt atraktiivne, küll aga võiks see huvi pakkuda alates viiendast eluaastast. Meile endile tundub erakordselt huvitav proovida jutustada sama lugu õhtul täiskasvanutele ja hommikul lastele, üritades laste tarvis selekteerida hästi selged ja jõulised väljendusvahendid, et nende tähelepanu köita. Mis puutub aga ?suurte? versiooni, siis kui esmakordne teatrikülastus toob inimese…
