-
Teame ju kõik väga hästi üht Tallinna teatrit, mis võõrlavastaja rikkakstegemise järel majandusraskustesse sattus ja koondas kõik näitlejad ? räägiti projektiteatrist, aga tegelikult jäi riigi palgale ametnike jõuk. Miks ametnikud projekte nii kirjutada ei saa nagu muud inimesed, ei ole teada? Fakt on aga see, et enamik maailma projekte kirjutatakse väljaspool teatrit ja ilmselt ka ilma riigipalgal parasiteerimata.
Ent ametnike ideaalteater ongi just selline, mitte ainult…
-
Teatrit on tegelikult ikka peetud veidi paheliseks. Tõsi, Schiller ju rääkis sellest kui moraalsest institutsioonist ja paljud teisedki on soovinud, et teater kasvataks ja arendaks ja propageeriks väärtusi. Väärtus oleks justkui pahe vastand, tundub ju, et pahelisus eitab väärtusi. Samas räägiti mu arust Carriere Jean Claude?i ja Higgins Colini näidendis ?Harold ja Maude?, et liiga moraalne ei tohi ka olla. Ja see näidend ise on ju…
-
Valeri Barinov ? vaid üks märk puidusel laval.
Anton T?ehhov, ?Rotschildi viiul?. Lavastaja Kama Ginkas, kunstnik Sergei Barhin. Osades Valeri Barinov, Igor Jasulovit?, Arina Nesterova, Aleksei Dubrovski. Moskva Noorsooteatri külalisetendused Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 1. ja 2. VI.
Venemaa teatrite, nii tipptegijate kui halturt?ikutest antrepriiside külalisetendused siinmail mööduvad viimasel ajal tavapubliku jaoks märkamatult: Eesti press sellekohast teavet ei anna. Tõsi, läinud nädalal Tallinnas külalenud Kama Ginkase lavastust vaatama…
-
Füüsilistest ja /või vaimsetest kastraatidest kohtunikekogu on lavastuse glamuur ja hing. rita raave
Sven Kivisildnik, ?Olovernes?. Lavastaja Rednar Annus, osades Riho Rosberg, Rita Raave, Allan Kress või Rednar Annus, Hellar Bergmann, Tom Lilienthal, Margus Prangel ja Tanel Saar. Esietendus 22. IV Tallinna Kinomajas.
?Olovernes? käsitleb olukorda umbes 20 aasta pärast, kui feministlik revolutsioon on Eestis (ja mujal maailmas) võitnud. Kivisildnik täpsustab: ?See on juba kergelt manduv feministliku…
-
Mees (Sepo Seeman), Naine (Triinu Meriste) ja Tainas (Õuna Pirukas) ?Neljas aastaajas?. ugala
Arnold Wesker, ?Neli aastaaega?, tõlkinud Mihkel Mutt. Lavastanud Kaarin Raid, kujundanud Martin Ehala, muusika Peeter Konovalov, liikumine Oleg Titov. Osades Sepo Seeman ja Triinu Meriste. Esietendus: 30. aprill ?Ugala? esituses Heimtali rahvamajas.
1976. aastal lavastas Kaarin Raid Noorsooteatri vastavatud väiksel laval J. Cocteau? ?Hoolimatu armukese?, milles mängisid Silvia Laidla ja Olev Ehala. Aime Undi kujunduse…
-
Lavastus ?Kadunud aja saladus? on mõeldud lastele alates 5. eluaastast, kuid pakub kaasamõtlemist kogu perele. Teemaks on tänapäeval aktuaalne ja hõlmamatu aja mõiste. Miks vanematel ei ole aega, kuhu aeg kaob ja kuidas olukorda muuta? Lavastanud ja kujundanud Jaanika Juhanson, valguskujunduse on teinud Priidu Adlas. Näitlejatena teevad kaasa Kaili Viidas, Sheila Kolk, Aivo Sadam, Alo Kurvits jt. Etendused Tallinna vanalinnapäevade ajal 4. ja 5. juunil Assauwe…
-
Selle aasta mais püüti Riias elustada üht vana head traditsiooni, festivali ?Balti teatrikevad?. Tänavune festival oli temaatiliselt kitsendatud ning pidi esitlema Baltimaade tänapäeva draamat ning kandis pealkirja ?View 2005?. Sisuliselt tähendas see seda, et Riiga oli kutsutud kaks lavastust Leedust, millest tuleb juttu allpool, ja kaks Eestist (Andrus Kiviräha tekstidel põhinevad Eesti Draamateatri ?Eesti matus? ning Vanemuise ?Romeo ja Julia?). Lätlased ise mängisid üheksat omadramaturgia lavastust,…
-
Elavate tahte vastu aga ei saa. Nagu on valikuline, ikka rohkem koostajate nägu legendaarse teatrimehe elutööd kokku võttev mahukas artiklikogumik, 2002. ilmunud ?Hermaküla?, nii peegeldab ka vastüllitatud armastuskirjade valik pigem Evald Hermaküla pärijate (mida kinnitab copyright?i märk tiitellehe pöördel) soovi ja tahet pakkuda lugejale vaid üht kildu Hermaküla vägagi kirevast elu- ja loomingumosaiigist. Tõenäoliselt on niisugune erakirjade tira?eerimine kantud ikka siirast soovist Hermaküla isiksust avada, teda…
-
Minu lavaversiooni aluseks on eelkõige Orwelli romaan, olen lavastades küllalt täpselt liikunud just selle järgi. Muude tekstide kasutamist põhjendaksin sellega, et tegu on allegoorilise teosega ja suuremat osa sealsetest sündmustest võib võtta kui eraldi etüüde. Meie oleme trupiga püüdnud tõlkida need teatrikeelde. Sest kirjandus ja teatrikeel on kaks ise asja. Olen kasutanud lühikesi lõike Mrożeki näidendist ?Ulgumerel?, paari muinasjutu kaasajastatud varianti, ühe tegevusliku stseeni olen laenanud…
-
Hea kirjanduslik tekst ei ole tingimata sama mis hea teatritekst. Väga tekstimahukate näidendite puhul tekib sageli küsimus, miks on kirjanik pidanud vajalikuks väljendada oma mõtteid just näidendi vormis. Näidendit kirjutades peaks minu meelest arvestama, et potentsiaalselt võiks see ka kunagi lavale jõuda. Teatrispetsiifika erineb printsipiaalselt kirjanduse omast. Teatri üheks olulisemaks jooneks on tema toimimine siin ja praegu: etendust ei saa tagasi kerida nagu filmi või üle…
