-
Väikest Teatrit nimetatakse õigusega Aleksandr Ostrovski koduks. Just siin said alguse näitekirjaniku (keda on tema ande austajad nimetanud Vene Shakespeare’iks) loomingu näitlemis- ja lavastamistraditsioonid, mis on olnud Väikese Teatri loomeprotsessi aluseks paljude aastate jooksul kuni tänaseni välja. Dramaturgi “romaan” Väikese Teatriga tekitas Vene teatrimaailmas omapärase revolutsiooni, kuigi selle ulatust kirjaniku kaasaegsed täiel määral veel ei tunnetanud. Esimest korda ei tulnud näitlejad keiserlikul laval publiku ette mitte…
-
Tunnistan üles, et passi ja ristimistunnistuse järgi olen tegelikult Pavel, mitte Paul, nii et minu trügimine sellesse veergu on selge märk, et toimetaja on valvsuse minetanud. Päritolu ja kodune keel on mul siiski kohalik, kuigi ma ei ela linnas, kus ikka veel patrullib Aljoša Karamazovi nimekaim. Tõsi, televiisorist vaatan rohkem vene kanaleid ja eesti klassikutest rohkem lähevad korda vene omad. Nii et puhas poluvernik. Ise läänes,…
-
Muuseas, mõtlesin sellele, et professionaalse suveteatri traditsioon ulatub tagasi möödunud sajandi 20ndatesse aastatesse, kui 1923. aastal esitati Tallinnas Paul Sepa “Kuningas Oidipuse” lavastuse suurejoonelist teatritükki. Ehkki paljud näitemänguseltsid olid jõudnud vabas õhus oma tükkisid mängida juba küll ja veel, ammu enne “Oidipust”. Ja tookord oli suvine teatritegemine publikumenukas. Tegelikult olid ka nõukaaja suvised ringreisid vägagi populaarsed. Nii rahva kui teatritegijate hulgas. Ikka igal suvel olid peaaegu…
-
“Kilplaste klubi” alles kompab noorsooteatri olemust.
Kui 1965. aastal Tallinna noorsooteater loodi, siis pigem tänu klauslile, mis nägi ette, et toonases NSV Liidus peab iga liiduvabariigi pealinnas ja suuremas oblastikeskuses olema nukuteater ja noore vaataja teater (Teatr Junogo Zritelja). Tallinnas niisugust teatrit polnud, sildi all “noorsoo kommunistlik kasvatustöö” seega Eestisse uus teater sündiski. Nii et uute teatrite loomine polnud sugugi lihtne ka nõukaajal. Erinevatel aegadel (nii Panso…
-
Eesti Nukuteater osales lavastusega “Troll-Poiss” Montenegros Suboticas 21. – 27. maini toimunud XIII rahvusvahelisel laste- ja noorteteatrite festivalil. Lavastus “Troll-Poiss” pälvis festivali peaauhinna. Euroopa ühe suurima laste- ja noorteteatrite festivali võistlusprogrammis osales 66 lavastust kahekümne kahest riigist, muu hulgas Austriast, Hiinast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, USAst, Itaaliast, Türgist, Iisraelist, Poolast, Slovakkiast jm. Lisaks festivaliprogrammi etendustele oli külastajatel võimalus vaadata ja osaleda workshop’ides ja seminaridel.
Lisaks grand prix’le…
-
Kas Andres Dvinjaninov vaatab noorsooteatri
tulevikule läbi mustade prillide? PRIIT PEDAJAS
Äsja saabusite kahelt festivalilt. Kus käisite ja mida näitasite?
Eesti Nukuteater käis kahel festivalil, Montenegros ja Ungaris. Serbia XIII laste- ja noorteteatrite festivalile Suboticas, kutsuti meid siis, kui möödunud sügisel mängisime Valgevenes Brestis “Kunksmoori”. Teatriga otsustasime, et festivalietenduseks võiks olla “Troll-Poiss”. Peaaegu samal ajal kutsuti meid ka Ungari Kaposvari III laste- ja noorteteatrite festivalile, nii meil õnnestuski…
-
Pöördugem “Draamakese” juurest tagasi Paulikese manu. Paulikese jutu lähtepunktiks oli tegelikult üks artikkel Sirbis, kus teatrikriitik ütleb midagi taolist, et Stanislavski ja läbielamine kõrge ja Brecht ja näitamine madal. Mitte otse, aga ma saan aru, et eesti teatrikriitikute mingis isegi teadvustamata stereotüüpses kujutlusilmas võib selline hierarhia eksisteerida. Mis on õige teater? Ikka see, mida rohkem nähtud. Kas pole? See, mis ära nimetatud ja üle loetud. Puhtast…
-
LÕBUKULTUUR TEATRILAVAL
“No küll oskavad! Pilt on nii ropp
nagu operetis kohe!”
Siinne tekst on suures jaos kokkuvõte ja tihendus sellest, mille üle arutlesin teatrikoolide kevadseminaril “Koostöö ja konkurents teatrikunstis” Tartu ülikoolis 8. mail. Kolm päeva kestnud seminari lõpetas kriitikaplokk, milles tänase teatrikriitika teemal arutlesid, sisse ja välja vaatasid peale minu veel teatrikriitikud Margot Visnap, Anneli Saro ja Jaak Allik. Kuna põhilises olime kõik ühte meelt, siis on teiste…
-
Andres Noormets, Sven Karja ja seminaristid.
Foto: Katri Aaslav-Tepandi
Maikuu esimesel nädalavahetusel peeti Tartus teatrikoolide kevadseminar “Koostöö ja konkurents teatrikunstis”, mille üks korraldaja sa olid. Kuidas sündis niisuguse kokkusaamise idee?
See oli 2002. aasta sügisel, kui me kolmekesi, Luule Epner, Tartu ülikooli teatriteaduse õppejõud, Tõnu Tepandi, kõrgema lavakunstikooli õppejõud, ja mina, Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, arutasime eesti teatri ja teatrikoolituse olukorda ning leidsime, et koostöö eesti näitlejakoolituse erialade, teatrikunstnike, teatriteaduse,…
-
saatis seminaristidele kirja
Vilsandilt. Gerda Kordemets
Kuna asjaolud ei võimaldanud mul Tartusse tulla ja ma ei taha Tõnu kuidagi alt vedada, sest Tõnu on mulle olnud väga mitmekülgseks eeskujuks läbi väga paljude aastate, siis kirjutan selle kirja. Panen kirja hüplikke mõtteid ja loodan, et ehk on teil seal võimalik nende üle pisut arvamusi vahetada. Sain aru, et teemaks on konkurents. Konkurents teatris, sellega hirmutatakse tudengeid juba…
