-
Kadri Adamson Pipina oli ootuspäraselt hea. muusikaliteater
Muljed ja elamused on kõige suurem rikkus inimese elus ja ka ainsad asjad, mida keegi ei saa temalt võtta.
Adolf Šapiro
Mulle meeldisid väga ajakirja TMK 2006. aasta lõpunumbris teatriteadlaste Ivika Sillari ja Lea Tormise mõtteavaldused rubriigis “Teatriankeet 2005/2006”, kus esimene räägib muuhulgas repertuaarivalikust seoses noore teatrikülastajaga ja teine meelte kokkupanemise võimalustest teatri kaudu.
“Võõrsõnade leksikon” annab sõnale “teater” (kr k theatron) seletuse – ehitis,…
-
Festivali maiuspala “Söör Vantes. Donki Hot”: kujundite tulevärgist ehitati tervik, mis esitas vaatajale valusaid eksistentsiaalseid küsimusi. FESTIVAL
“Hiljuti lõppenud teatrifestivali “Talveöö unenägu 2004” neli välislavastust saab üpris lihtsalt jagada kaheks – terav ja tundlik kaasaegne sotsiaalteater (Soomest, Rootsist) ning üsna pretensioonikas (teatri)kunst või selle katsetus (Valgevene, Iisrael). Enne kui sellest teisest poolest juttu tuleb, retooriliselt pisut festivalist endast. Nagu sai ka pärast eelmist “Talveööd” kirjutatud, on igasuguse…
-
“Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale”: Oscar – Üllar Saaremäe, Roosamamma – Ines Aru. RAKVERE TEATER
Eric-Emmanuel Schmitt, “Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale”. Tõlkinud Indrek Koff. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Leppik, muusikaline kujundaja Tarmo Linnas. Osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru. Teine etendus 16. XI 2006 Rakvere teatri väikeses saalis.
How many times must a man look up
Before he can see the sky?
Bob Dylan, “Blowin’ in…
-
Läinud aastal avaldas Sirbi teatriveergudel oma päevikumõtteid Paul. Üle 30 korra jõudsid Pauli tähelepanekud elust ja teatrist lugejaini. Kuigi hää kolleeg Ivar Põllu on “Pauli päeviku” tituleerinud “teatrirahva Delfi mudaportaaliks”, mainis ta aastalõpu Postimehes siiski: “Kollektiivse alateadvuse ilminguna, pingete väljaelamiseks ning avalikkusele vajaliku “salajase info” jagamiseks on see väga vajalik. Kui Sirp enam ei taha seda jätkata, võiks ta kuhugi netiväljaande juurde päris blogiks kolida” (Postimees…
-
romanss
(teatraalne mitte normaalne)
taevast
näitlejad
kukuvad
inglid
ei vaata
nad
tukuvad
põrgusse
näitlejad
hukuvad
tuisu sees
näidendid
nukuvad
lavastajadki
kukuvad
tegelased
neil
tukuvad
kriitika
tules
koos
hukuvad
rekvisiitides
nukuvad
publiku
südamed
kukuvad
saapasäärde
ning
tukuvad
teatrimajad
nii
hukuvad
keldris
ja kuurides
nukuvad
sõnad
kuldsed
ent
kukuvad
äratavad
kes
tukuvad
kurjad
vaimud
las
hukuvad
kuskil
geeniused
nukuvad
jälle
eesriided
kukuvad
ingleid…
-
“Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale”: Oscar – Üllar Saaremäe, Roosamamma – Ines Aru. RAKVERE TEATER
Eric-Emmanuel Schmitt, “Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale”. Tõlkinud Indrek Koff. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Leppik, muusikaline kujundaja Tarmo Linnas. Osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru. Teine etendus 16. XI 2006 Rakvere teatri väikeses saalis.
How many times must a man look up
Before he can see the sky?
Bob Dylan, “Blowin’ in…
-
Läinud aastal avaldas Sirbi teatriveergudel oma päevikumõtteid Paul. Üle 30 korra jõudsid Pauli tähelepanekud elust ja teatrist lugejaini. Kuigi hää kolleeg Ivar Põllu on “Pauli päeviku” tituleerinud “teatrirahva Delfi mudaportaaliks”, mainis ta aastalõpu Postimehes siiski: “Kollektiivse alateadvuse ilminguna, pingete väljaelamiseks ning avalikkusele vajaliku “salajase info” jagamiseks on see väga vajalik. Kui Sirp enam ei taha seda jätkata, võiks ta kuhugi netiväljaande juurde päris blogiks kolida” (Postimees…
-
romanss
(teatraalne mitte normaalne)
taevast
näitlejad
kukuvad
inglid
ei vaata
nad
tukuvad
põrgusse
näitlejad
hukuvad
tuisu sees
näidendid
nukuvad
lavastajadki
kukuvad
tegelased
neil
tukuvad
kriitika
tules
koos
hukuvad
rekvisiitides
nukuvad
publiku
südamed
kukuvad
saapasäärde
ning
tukuvad
teatrimajad
nii
hukuvad
keldris
ja kuurides
nukuvad
sõnad
kuldsed
ent
kukuvad
äratavad
kes
tukuvad
kurjad
vaimud
las
hukuvad
kuskil
geeniused
nukuvad
jälle
eesriided
kukuvad
ingleid…
-
Kõlagu see nüüd nii triviaalselt kui tahes, aga nii eespool mainitu kui ka järgnev on siiski seoses Kurja Juure ehk rahaga. Jumala eest, raha on vaja ja oleme kõik ju teinud vähem või rohkem nõmedaid asju ainult raha pärast. Aga. . . . Et ühes spetsiifilises valdkonnas on mingi piiri ületamine silmapiiril või nii.
Ei ole ma mingi õrnahingeline kaunishing ja lõppude lõpuks on siiski ükskõik, kuidas keegi pappi kokku…
-
Lea Tormis, Teatrimälu. Koostanud Piret Kruuspere ja Hando Runnel. “Eesti mõttelugu”, nr 67. Ilmamaa, 2006. 537 lk.
Üks sõber ütles hiljuti ühe kriitiku kohta: “Kirjutab nagu igavikku polekski!” See pisut pateetiline lause tuli mulle jälle meelde, kui lugesin Lea Tormise artiklikogumikku “Teatrimälu”, mis ilmus sel aastal “Eesti mõtteloo” sarjas. Tuli meelde, sest tajusin pea iga Tormise teksti puhul, et see on kirjutatud igavikuga silmitsi seistes ja igavikku…
