-
Eesti teatrilavadel on naine parimas tähenduses võimust võtmas. Arusaadavalt, paradoksaalselt. Põhjus muidugi ka mõistetav. Ei jätku naistele ja naisnäitlejatele nii palju rolle, et naise elu, loomingut ja isiksuslikku eneseteadvust oma mitmekesisuses publikule peegeldada. Üksikud klassikateosed on naisi teatrilaval peaosadesse tõstnud küll ja veel, aga enamasti toimetavad laval ju mehed. Ja kes siis ikka kui mehed on need, kes, olgu Desdemonat, leedi Macbethi, Norat ja teisi armastatud…
-
Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VI lend on lõpetanud. Seega on nüüd Eesti teatris juures 10 näitlejat-lavastajat. Kuna kaheksa neist (Sten Karpov, Liis Laigna, Triin Lepik, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Veljo Reinik, Kaili Viidas ja lavastaja Sven Heiberg) on juba kinnitatud Pärnu Endla koosseisu, jääb üle ainult loota, et Tiit Palu tegi sama hea diili kui näiteks Ugala mõni aasta tagasi.
Nagu selle lennu koduleheküljel kirjas, ei ole…
-
Mõni aeg tagasi ühe näitlejannaga vesteldes sattus teemade hulka ka teatrikriitika ja ta küsis minult üsna emotsionaalselt, kuidas ta saab kriitikat tõsiselt võtta, kui arvustust lugedes võib ta täpselt öelda, kellega kriitik esietenduse peol koos jõi ja kellega kõige kauemaks peole jäädi. Mis seal salata, mingi seletamatu ja ehk põhjendamatugi ametiuhkuse tõttu tundsin end äkitselt solvatuna – ja mitte niivõrd tema tundelise avalduse kui teadmise pärast,…
-
Ei, uut konkurssi ei pidanud teatri juhtkond mõistlikuks korraldada. Seega jätkan 1. augustist draamajuhina ilma kt-ta. Tinglikult on tegu ka struktuurimuudatusega teatri töökorralduses, sest mu senise ameti, draamatoimetaja ülesanded ei kao ära, vaid liituvad loomuldasa uutele. Samas langeb minu puhul mõistagi ära eelmiste draamajuhtide ametijuhendisse kuulunud lavastamiskohustus (ja -soov).
Sattusid ootamatult dramaturgi tööd tehes draamatruppi juhtima. Millised on suurimad üllatused (ka väljakutsed) ametis, millele dramaturgina ei…
-
Nüüd on taas eesti keelde ümber pandud üks raamat, mille puhul nii tegijad ise kui ka muu teatrirahvas mõtlikult tunnistavad, et kes teab, kas ja millal järgmine seda sorti kaunikene ilmuda võiks. Jaanuaris jõudis lugejaini “Oxfordi illustreeritud teatriajalugu”. Me võime ju muidugi unistada, et järgmine on innovatiivsem ja interaktiivsem kui see ning arvestab kõiki moodsa tehnoloogia võimalusi: ühendab endas sõna ja pildi, sisaldab interaktiivseid ekskursse Vana-Kreekasse…
-
Kellele ei meeldiks kuumad poisid? Ikka meeldivad. Aga garjatšije estonskije parni – seda ei saa ju puhta kullana võtta, omajagu irooniat on naaberrahvas sellesse lausumisse pannud. Ja nüüd teevad eesti teatri omad poisid sellise pealkirjaga loo. Nad on teatrist, mis tendeerib olema selle kümnendi kuumim sõna meie püünestikus. Poisid ise on kenad ponksid, tüdrukud roosapõsksed, kannavad rahvariideid ja tantsivad “Tuljakut” isamaalaul huulil. Selline rahvusromantika aastal 2007?
Millest…
-
Nädalapikkusest festivalist võtavad 17 laval osa 16 riiki, 41 truppi ja 400 osalejat. Festivali põhiprogramm on suunatud nuku- ja visuaalteatrile, kohal on maailma tipud Jaapanist, Iisraelist, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt, Venemaalt ja mujalt. Festival tõestab, et nukuteater pole vaid lasteteater – nimekamad nukulavastused on suunatud just vanemale publikule.
“Tallinn Teater Trefi” põhiprogrammi koostamine on kestnud pea kolm aastat. Tänaseks kokku saadu annab sisuka ülevaate maailma rahvaste nuku- ja…
-
Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Teatrielu käib tõusude ja…
-
Voldemar Kolga seletas ühes 1998. aasta Eesti Ekspressi artiklis paanika mõistet nii: “Kaasaegne psühhiaatria teab paanika-nimelist psüühilist häiret. Ühe vaimsete haiguste klassifikatsiooni järgi (DSM-III-R) on paanikaga tegemist siis, kui inimesel on vähemalt neli tunnust järgnevalt toodud 13st: kiire hingamine, hingeldamine; peapööritus, jõuetus, rammetus; võbisemine, südamepekslemine; värisemine; higistamine; lämbumine; iiveldus; reaalsuse kadumine, isiksuse kadumine; tuimus, kangestus; külmajudinad; valuhood südames; suremise hirm; hirm minna hulluks või teha midagi…
-
Märtsi lõpus toimusid Tallinnas III Põhjamaade draama päevad, eestvedajaks taas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, võõrustajaks seekord Eesti Draamateater.
Nagu Eestis nii ka Põhjamaadel on põhjust rääkida algupärase dramaturgia õitsvast seisust. Sünnib palju (püsi)väärtuslikke tekste, teatrile kirjutavad meelsasti juba tuntud autorid ja ka hulk noori juurdetulijaid, publik vaatab algupärandeid isukalt. Et draamapäevad oleksid selles külluslikus valikus millegi ümber pisut keskendatud, pakkus Eesti Draamateatri juht Rein Oja välja…
