-
Aasta tagasi avaldasin Sirbis artikli „Kas Balti teatrifestival jääb kestma?” Täna võime pärast 9. – 12. oktoobrini Panevėžyses peetud ning Juozas Miltinise 100. sünniaastapäevale pühendatud kolmandat Balti teatrifestivali tõdeda, et festival kestab ikkagi edasi. Miks „ikkagi”, sellest allpool.
Eesti – teatraalsus!
Nagu eelmisel aastal, kui „Põrgu Wärk” ja ”Misjonärid” võitsid kaheksast välja antud auhinnast kuus, nii lõid ka Eestit sel aastal esindanud NO99 „Garjatšie Estonskije Parni” ja Ugala…
-
Teater VAT alustas 1. oktoobril aastal 1987. ENSVs tegutses toona kümme riigiteatrit. VAT-teater oli esimene uus teater. Mis teater see siis tegelikult oli – harrastusteater, vabatrupp, erateater, väiketeater? Toona niisuguse teatri tarvis terminit nagu polnudki. Kuna asutajateks olid Tallinna Pedagoogilise Instituudi tudengid, nimetati alguses teatrit Väikeseks Akadeemiliseks Tudengiteatriks (teatri tähelühendit on isekeskis aja jooksul tõlgendatud erinevalt: Väike Aga Tubli, Väga Akadeemiline Tallinna Teater, Volli, Aare ja…
-
Andres Noormets (näidendivõistluse žürii liige): 71 on kaunis keskmine kogus. On olnud näitemänguvõistlusi, kus salve tuleb tükke üle saja. Ja kui siia kõrvale teada, et Londoni Royal Court’i nädala saak on umbes 70 teatriteksti, siis miljonilise eestlaskonna kohta pole 70 uut kahe aastaga just eriliselt kilkamisväärne saavutus. Niipalju kvantiteedist.
Sisulise poole pealt vaadates pole kaasaeg just eriti lustlik. Meie kohal näeb lehvimas rasket, rõõmutut, isegi apokalüptilist…
-
Tõnu Kaalep: Kolmandal „Draamal” samas žüriis olles pean kibedusega tunnistama, et olulist progressi või taseme tõusu polnud märgata. See on muidugi minu arvamus, aga ikka oli hulk viletsaid, arusaamatuid, arglikke plakateid, siis hulk keskmisel tasemel plakateid ja lõpuks ka väga häid, kuid üllatusi oli ka ses kategoorias vähe. Nii kardangi, et räägin sama juttu, mis alati. Aga miks peaks status quo’ga rahul olema?
Tõstatasite ju arutelu käigus…
-
Täna antakse üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind (asutatud 2000. aastal, Teatriliidu juhatuse otsusega).
Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle ühe või mitme sõnalavastuse liikumisseade on esiletõstmist väärt.
Sel aastal antakse auhind Indrek Sammulile kui „ausale, südamlikule, põhimõttekindlale võitlejale”.
Auhinna annab Väätsal Helmi Tohvelmani kodukohas üle Laine Mägi, žürii liige ja auhinna 2000. aastal laureaat.
Auhinna iga-aastase…
-
Juba pikemat aega vaatan iga järjekordset lavastuse kavalehte üha kasvava nõutusega. Ühelt poolt lähevad need ju üha ilusamaks, paksul (ja ehk ka hästi säilival) paberil, mitme värvi trükis. Mitte nii, et peaaegu koost pudenev pooleks murtud A4 leheke. Katsetatakse kuju ja kujundusega ja ikkagi. . . . midagi nagu jääb puudu. . . . sest hinna osas mööndusi ju ei tehta. . . .
Praeguseks oleme vist üsnagi harjunud sellega, et teatris algab lavastus tavaliselt…
-
Miks lavastatakse Edmond Rostandi värssnäidendit „Cyrano de Bergerac” siinmail enam-vähem iga 20 aasta tagant? Ilmselt vajab iga põlvkond oma Cyranod, kelle paradokslevale saatusele kaasa elades mõtestada armastuse, sõpruse, aukoodeksi ajaülesust. Või aegumist – juhul kui samastuda krahv de Guiche’i õukondliku künismiga. Üks on klaar: küsimusele, kas ninakompleksiga Cyrano de Bergerac oli õnnelik või õnnetu hing, kas ta hävitas või kirgastas oma südamedaami Roxane’i elu, ei maksa…
-
Meie päevalehtede küllalt pahaendeline (või pahatahtlik?) Venemaa-teemaline uudistevalik oleks nagu unustanud, et ka selles riigis pole ühiskond sugugi homogeenne. On olemas ka see Venemaa, kes kutsus äsja „Uue draama” festivalile meie NO99 mängima lavastust „Totu Kuul” ja kes samal päeval (25. septembril) osales üsna arvukalt Mikk Mikiver mälestusõhtul. Ja on ka see Venemaa, kes püsti seistes tormiliselt aplodeeris Lev Dodini uuslavastuse „Elu ja saatus” Moskva etendustel.
Dodini…
-
Sirbi viimases hooajatutvustuses jäävad valgusvihku Eesti Nukuteater, Vene Draamateater, Varius – omanäolised teatrid, eriilmelise repertuaariga. Kõigil on esimesed uuslavastused ka juba publikuni jõudnud.
Nukuteater – Bullerby lastest kolme musketäriniTervelt 11 uuslavastusega oma vaatajaid üllatav Eesti Nukuteater pakub teatrit mudilastest täiskasvanuteni, nagu nuku- ja noorsooteatrile ka kohane. Teatril puudub küll kunstiline juht-pealavastaja, Andres Dvinjaninov tegutseb juba mõnda aega tavalavastajana ja direktori abi loomingulisel alal on Priit Hummel…
-
“Sul on ju kõik olemas!” – mõlema näidendi võtmelause. Pärast Mehe kohtumist Naisega (“Talves”) ja pärast Peteri kohtumist Jerryga (“Loomaaialoos”) pole ühegi tegelase elu enam endine. Kõik on muutunud. Naised, perekonnad, majad, papagoid – kõik läinud. Ja mõlemad lood on ühed isevärki lood.
Kaks erinevat “Loomaaialugu”
Kuressaare ja Tallinna “Loomaaialood” on täiesti erineva lavastajalähenemisega. Kuna mõlemad lavastused esindavad selgelt näitlejateatrit, siis on mõtet võrrelda just näitlejatöid. Etteruttavalt olgu…
