-
Lavastavad varjaagid (Mati Unt, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar, Mart Koldits, Eva Klemets, Aljona Anohhina, Ingo Normet. . . .) on aina utsitanud vankuvat Vanemuise lotja, innustades prepostmodernse hansalinna ehk ennemuistse Jurjevi alatasa loiduvat sõitu. Kuipalju üks vapper kipper Ain Mäeots siis omal jõul jaksab? Jõulukuiselt pungil täis lootsiku tekilt proovis oma teatraalset ambu elik kunstilist kütisilma sedapuhku ka Roman Baskin. Kas lask oli täpne ja poolitas õuna või…
-
Läinud aasta novembri lõpus Helsingis peetud „Baltic Circle’i” festival oli järjekorras neljas. „Baltic Circle” on Läänemere-äärsete riikide teatritegijate koostöövorm, juba kümmekond aastat kestnud projekt, mille üks tulemeid on rahvusvaheline festival Soome pealinnas. Sestap toimub see ka ebaregulaarsete ajavahemike järel (varasemad 2000, 2003 ja 2005, järgmine aga juba 2008. aasta kevadel) ning on kunstiliselt ülesehituselt pisut ebamäärane ja vormitu, et mitte öelda keskse kandva ideeta. Ent, nagu…
-
Läti Uue Teatri Instituudi korraldatud iga-aastane showcase („Spēlmaņu nakts”) või „kohaliku parima teatri väljanäitus ja müük” on andnud juba mitmeid aastaid läti teatrist kompaktse ja küllap ka adekvaatse pildi. Niisiis võiks juba üsna suure koguse läti teatri põhjal hakata otsima erinevusi või sarnasusi meie teatriga või väita midagi nende teatrile ainuomase kohta jne. Sügavalt järele mõelnud, ei tundu see tegevus siiski kuigi rentaabel, sest polegi nagu…
-
Maailmast, mida valitsevad lõbujanu ja raha, peabki rääkima mänguliselt. Vanemuise teatri lavastus „Jooksvad kulud” on õnnestunud viis seda teha. Kahjuks ei jää sellisest kunstist palju publikusse pidama.
Inimesed, kes elavad justkui vaid selleks, et teenida raha ja seda kulutada, on iseenesest eemaletõukavad. „Jooksvate kulude” tegelased on kõik äärmiselt sümpaatsed. Kuigi nad arvestavad kõike pidevalt rahaks, pole nad seda süsteemi ise välja mõelnud ega seda maailma valinud. Nad…
-
Luigi Lunari „Kolmekesi kahevahel” peaks kandma üsna haruldast žanrimääratlust: intelligentne komöödia. Sestap polegi ime, et just Tiit Palu juba teist korda näitemängu on lavastada võtnud. Tema esmalavastust mängiti aastatel 1998–2000 (Vanemuine), kolme mehe rollides põnev kooslus Kaido Veermäe, Indrek Taalmaa, Rain Simmul. Tookord nentis lavastaja Palu, et sama lugu võiks uuesti teha samade näitlejatega kakskümmend aastat hiljem, siis olla osatäitjad õiges eas. Ei läinud aga kümmet…
-
Kas Ott Karulini kartusel on alust? Kuidas on sujunud Ugala nõukogu tegevus?
Sihtasutuse vorm annab kultuuriministeeriumile võimaluse olla paremini ja operatiivsemalt kursis teatri tegevusega. Teatri kui riigiasutuse puhul tegelevad kontrolli ja analüüsiga vaid ministeeriumi teatrinõunik ning eelarveosakonna juhataja siis, kui nad n-ö aega saavad, seevastu sihtasutuse puhul peab ministri määratud nõukogu vaatama teatri tegevuse tulemused läbi (ja ministrile ette kandma) kord kvartalis. Ugala puhul on nõukogu koosseis…
-
Teater, mis iseenda piirid kahtluse alla seab, on elujõuline teater ning just piire nihutatigi lavastustes, mida „Spielart’i” programmis näidati. Nagu pealkirigi ütleb, on see Münchenis toimuv festival keskendunud mängukunstile ega kammitse end vaid traditsioonilise teatriga, otsides kunstnikke, kes väljendavad end mitme meediumi ristumiskohal. Järgnevalt tuleb juttu ühest installatsioonist, ühest etendusest ilma näitlejateta ning ühest etendusest, kus näitlejaks virtuaalmaailmas ekslev vabatahtlik publiku hulgast.
Üks installatsioon
Neid, kes näinud näiteks…
-
Festival „Spielart” pakub tõesti igasugust teatrit: traditsioonilist ja uudset, igavat ja huvitavat, piire nihutavat ja paigal seisvat. Kuid pea kõik festivali põhiprogrammis nähtud etendused võiks kokku võtta kolme märksõnaga: dokumendid, pihtimused ja mälestused.
Dokumendid ja kangelased
Stefan Kaegi ja Lola Ariase dokumentaallavastuse „SOKO São Paulo” publikule jagatakse kõigepealt kätte mängujuhend. Vana kontorihoone kahel korrusel kohtuvad külastajad pooleteise tunni jooksul näost näkku või video vahendusel paariteistkümne politseinikuga São…
-
Tallinna Linnateatri mängukavas on lavastus „Päike soojem, taevas sinisem”, mis võib paljud vaatajad panna olukorda, kus neil ei olegi võib-olla eriti mugav mingit oma seisukohta võtta. Näeme paremaid lavajõude mängimas lapsi või mängimas kui lapsed. Lasteriietes ning nende moodi rääkivad ja käituvad (suhteliselt) vanad inimesed täiskasvanute poolt aktsepteeritud teatris aktsepteeritud lavastaja juhatusel loovad loomulikult kerge ja kahtlemata humoorika vaatamisolukorra, kuid tasapisi hakkad nagu võib-olla vägisigi otsima…
-
Andrus Kivirähk on praeguseks juba tunnustatud kirjanik ja dramaturg, kelle nimi iseenesest raamatuid ja teatripileteid müüb. Ta on tänapäeva Eesti kirjandusklassik, kes paljude meelest siinse rahva olemust sõnadesse oskab valada, ning ega sellele just kerge vastu vaielda olegi – müügiedu kõneleb enda eest. Kuid jäägu „Rehepapp” ja „Ussisõnad” seekord puudutamata – räägime teatrist.
Andrus Kirivähk on ise maininud, et romaanidest meelsamini kirjutab ta teatritekste (3. III…
