-
Mitmekultuuriline kirjandusteadlane George Steiner, mees samast sahtlist, kus resideeruvad Stefan Zweig ja David Vseviov, avaldas eelmisel aastal teose “Minu kirjutamata raamatud”. Raamatu üks peatükk käsitleb armatsemise nüansse eri keeltes. Mitte ainult seda, kuidas, mis sõnadega asjast räägitakse, vaid kuidas keele mõjul erinevad kultuuriti ka nüansid tegudes ja käitumises. Ma ei ole tegelikult seda raamatut lugenud, aga noh, ega Steiner pole seda ju kirjutanud ka.Ometi mõtlen ma…
-
Maikuu lõpus toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis kehamiimi õpikoda, mida juhendas sellel alal üks maailma paremaid ja kuulsamaid professoreid, Thomas Leabhart Ameerikast.
Sõnaga „kehamiim” seostub paljudel ekslikult pantomiim. Kehamiim viitab eelkõige torsomiimile, mis vastandub pantomiimile, kus on olulised käed ning nägu. Kehamiim sündis 1930ndatel aastatel Prantsusmaal, loojaks Etienne Decroux (1898–1991), kes oli prantsuse miiminäitleja, lavastaja ja pedagoog. Teda peetakse ainsaks euroopa meistriks, kes töötas välja…
-
Thomas Leabhart: Etienne Decroux valis nimetuse kehamiim, viidates sellega eelkõige miimile keha ehk torsoga, pantomiimis seevastu on olulised käed ja nägu. XIX sajandil oli pantomiim laialt levinud ja populaarne, ka Decroux nägi seda väikese poisina. Kõik XX sajandi kunstivaldkondade reformaatorid mässasid XIX sajandil valitsenud lookeskse kunstistiili vastu, jagades ühist arvamust, et kunst peab olema iseseisev, mitte sõltuma loost. Näiteks André Malraux, Charles de Gaulle’i valitsuse kultuuriminister,…
-
„Noor vaim” on festival, mis juba teist korda (festivali „Teater treff” raames) tõi kokku tulevase lavanooruse: ligi 400 osalejat sel aastal, 22 truppi/kooslust ja 35 etendust/kontserti. Tänavu hoidsid noort vaimu kõrgel Eesti muusika- ja teatriakadeemia jazzmuusika osakond, Eesti kunstiakadeemia stsenograafia osakond, Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna teatri- ja tantsuüliõpilased ning visuaaltehnoloogia osakond, Tallinna ülikooli koreograafia osakond, Turu kunstiakadeemia nukunäitlejad esimeselt kursuselt, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpilased,…
-
Itaalia teatri Drammatico Vegetale „Heli” lavastaja on Pietro Fenati ja seda esitab kaks vanemaealist näitlejat Elvira Mascanzoni ja Luciano Titi, kellest viimane on ka lavastuse helilooja ja pillimängija. Mõlemad esitajad saavad kohe lähedaseks, nii kollakasroheliste sukkpükstega Elvira kui akordioni mängiv Luciano – justkui lihtsad ja mänguvalmid vanaema-vanaisa. Nad on loomulik osa laval sündivast, samamoodi nagu meie silmis jäävad loomulikuna tähelepanusõõri mänguasjad, mida näitlejad toetavad oma hääle,…
-
Aprillis avatud Oslo ooperiteater pole mitte ainult silmapaistev uusehitis, vaid ka Euroopa viimase aja suurejoonelisemaid avaliku ruumi eksperimente: kaldpinnad teatri ümber moodustavad kokku väidetavalt Põhja-Euroopa suurima linnaväljaku. Teatriplatoole pääseb praegu küll ainult liiklusräga kohale tõstetud robustset jalakäijate metalltunnelit pidi, kuid kahe aasta pärast kaob kogu liiklus maa alla; tunnelit juba ehitatakse. Päikesepaistelisel pühapäeval teatri peal ja sees jalutavad tuhanded inimesed on kinnituseks, et uue kultuuriobjekti organiseeritud…
-
Mart Kivastikust on XXI sajandi eesti teatris saanud märgiline autor, kelle loominguline Nokia on justkui ühiskonnakriitilised kultuuriloolised näidendid: „Külmetava kunstniku portree”, „Põrgu wärk”, „Kits viiuli ja õngega”. Olgugi et see nii päris ei ole („Teener”, „Sõdur”),on kuidagi omamoodi ootamatu ja isegi värskendav vaadata 2008. aastal esmakordselt lavastatud teksti, mis valminud 12 aasta eest. Hoolimata sellest, et näidendi puhul võib märgata Kivastiku viimase tosina aasta arengut tekstilise…
-
Tõnu Lensment, kultuuriministeeriumi teatrinõunik: Tegemist oli meie iga-aastase tavaga: pärast majandusaasta aruande esitamist teeb minister riigiasutuste ja riigi sihtasutuste juhtidega väikese möödunud perioodi kokkuvõttevestluse. See on hetk, kus võetakse korraks aeg maha ja antakse võimalus öelda, mõlemal poolel. Seega rutiin.
Eelmises Sirbis ilmunud kultuuriministri intervjuu põhiteemaks on eelarvekärped. Mida tähendab teatritele tegevuskulude kärpimine 20% ulatuses – mille pealt peaks üks teater kokku hoidma?
Enamik teatrijuhte on…
-
Veljo Tormise „Eesti meeste lauludest” Von Krahli teatri ja Nargen Opera koostöös ei ole kaugeltki nõnda huvitav kirjutada, kui seda vaadata-kuulata. Etendus oli fantaasiaküllane, vaimukas, tunde- ja mõttetihe, tehniliselt pöörane ning detailikirev. Kirjeldusele võib lisada palju muid tõstetud, ent kohaseid omadussõnu: võimas ja väljendusrikas, ülendav-madaldav, võõritav, raputav, tähendust pritsiv, meisterlik ning loominguvaba. . . .
Ühesõnaga: geniaalne romuralli punklaulupeo võtmes. Küll kahetsetavalt lühike, aga mõjult kauakestev – tõeline välk…
-
Tänavusest suveteatrist leiabki rohkem meelelahutuslikku. On ka mõned tõsisemad autorid ja teemad: O’Neilli „Pikk päevatee kaob öösse”, B. Schaefferi „Loojang”, Tammsaare mammutprojekt Vargamäel, Shakespeare’i „Romeo ja Julia” Tartus. Valdavalt pakutakse ikkagi magusapoolset romantikat, muusikalist ja muud meelelahutust. Vabas õhus tehtaval teatril on omad mängureeglid, mis seavad esiplaanile pigem vaatemängu, paksemad näitlejavärvid, sellega paratamatult kaasneva lihtsustava lähenemise. Sobib suvisesse aega küll, aga – kas pole seda juba…
