-
Lavastuse tutvustusest ei olnud võimalik välja lugeda, kumba mängupaika eelistada. Tõsi, „maja” pilet oli vist natuke kallim. Kas aga Ohtu mõisa poole sammudes oskas publik aimata, et kuigi tegemist on tegevusaja ja -koha ühtsuse, samade tegelastega ning et enamik intriige ja armusuhteid kanduvad kord majast aeda ja siis jälle vastupidi, rullub vaataja ees lahti siiski kaks erinevat lugu, kaks erinevat näidendit ja lavastust. Baskini lavastuse mõlemad…
-
Ulst on aktiivselt tegev nii tantsija kui koreograafina. Hollandi kooli 2008. aastal lõpetamise järel on ta tantsinud Hollandis Project Sally lavastuses „Vreemde eend”. Möödunud kevadel liitus Ulst tantsuteatriga Zick ning hakkab tantsima Zicki uues lavastuses, millega soome koreograaf Jenni Kivelä alustab tööd tuleval sügisel. Lisaks koreograafile endale tantsisid „Unustatud poeesias” Raido Bergstein ja Kaja Lindal, kes on mõlemad juba pikka aega Eesti kaasaegses tantsus tegevad. „Unustatud…
-
Nii resoluutne enam olema ei pea, paljuski seetõttu, et kaks viimast suve on pakkunud tegelikult loomuliku täienduse suvel tehtavasse teatrisse: professionaalide ja harrastajate koostöö, olgu siis selleks eelmise aasta „Rasputin”, mis võitis aastapreemiate žürii eripreemia, või selleaastane „Mtsenski maakonna leedi Macbeth”, millest pikemalt edaspidi. Endaga edasi vaieldes väidan, et Eesti suveteater (maailma mastaabis on see tõesti erakordne, vaid soomlastel on sarnast ette näidata) on siiski autonoomne…
-
Miks julgesid ettepanekule kirjutada Irdist raamat jah öelda?
Jaak Viller: Eks ma rumalast peast andsin nõusoleku. Oleks teadnud, et see nii keeruliseks kujuneb, oleks kindlasti loobunud. Aga teha ju tuli, Reet Neimar, raamatu toimetaja ja idee autor veenis mu ära. Tegelikult on raamatul päris pikk eellugu: 1994. aastal, kui jälle Vanemuises töötasin, astus ühel päeval mu kabineti uksest sisse Jaak Allik, pani mu lauale oma kogutud…
-
Ugala tiigi kaldale on kämping üles löödud. Keset kämpinguplatsi seisab post, mille küljes on postkast. Vasakul paikneb suvemajake, mis kõrtsina kasutusel, sellest paremale jääb „küla”: neli kolmnurkset välitualette meenutavat puitehitist, sildid katusel („Loomaarst”, „Apteek” jne), nagu näidend ette näeb. Vaatevälja keskel seisab aga esemetega üle kuhjatud majake, Punttila häärber avatud tubade ja eri tasanditega: köök, kust viib trepp üles kabinetti (seal on raamaturiiulid, seif, kirjutuslaud, tühi…
-
Aastaid hiljem enam rahvast justkui vaja ei ole. Südametunnistuse akti kujundavad professionaalsed teatritegijad: Peeter Jalakas, Jaanus Rohumaa, Tiit Ojasoo, Margus Kasterpalu, Üllar Saaremäe, Mart Koldits. Rahvas kutsutakse mängima, kunstilisel piiril seisma, isamaalisust väljendama. Raha eest. Nüüd toimetavad professionaalid. Nüüd teeb poliitikat kunstiline rahvas. Rahvariietes, sinimustvalges, õhupallide ja õhutulestikuga. Miks nad riiki lavastavad? Laulupeod, vabariigi aastapäevad, linnaüritused jne. Kes tellimuse esitab? Ja kuivõrd vaba on riigilavastaja –…
-
Õnneks leidis Lennuk endas piisavalt huvi, et lugeda vanu legende, muistendeid, tuulata arhiivides ja tekst valmis kirjutada. Õnneks tegid Viljandi teatritudengid eelmisel suvel Kuressaares Jevgeni Švartsi „Draakonit” ning Kuressaarde sattus nende juhendaja Kalju Komissarov. Õnneks Komissarovile kirjanik Lennuk meeldib ning ta võttis vastu väljakutse lavastada uus näidend uues mängupaigas. Õnneks juhtusid kampa Allan Noormets ja Jüri Vlassov. Kaks suve tagasi lavastas Aare Toikka sadamaaidas Aino Kalda…
-
Kuna lavastuses mängiti lavastamist, sai näitemängus ühendada ajaloo ja tänapäeva. Mari-Liis Lill käsutas kolme suurt meest ja need allusid, kuigi mitte ilma vastupanu ja armsalt lollide naljadeta. Vahepeal lavastaja Mari solvus ja läks ära. Siis tuli meestel ta jälle tagasi meelitada. Natuke mossitamist ja tehti jälle tööd edasi. Juba siitmaalt kisub asi kuidagi väga lasteteatriks kätte. Mängunäitlejate ja -lavastaja laps(el)ik käitumine, papist dekoratsioonid, palju dramaatilisi süžeepöördeid,…
-
Kolm aastat on lennates läinud, selle aja jooksul on vahetunud teatri kunstiline juht, täna on selge, et ka kolm direkorit. Enamgi veel, ka Vene Draamateatri sihtasutuse nõukogu esimehe ametikoha teatepulka on jõutud kaks korda üle anda. Seega on kolme aasta jooksul teatri juhtkonnas vahetusi tehtud ei rohkem ega vähem kui kuuel korral! Omapärane rekord ühe teatri juhtimisstrateegias.
Juhtkonnavahetuse ralli ja isiklikud põhjused
Võtame mäluvärskenduseks selle vahetuste jada igaks…
-
Üks aspekt, millega Madis Kõivu interpretatsioonide adekvaatsust mõõta, on olnud tema mäletamismehhanismide lavaline selgus ehk see, kas on püütud jääda Kõivu suhtes distantsile ning näidata tema dramaturgilisi mäluhargnemisi mingis rõhutatult kummastatud valguses, leides nii mõttekaaslust mõningais modernistlikes teatrihoovustes, või võtta tema aegruum kogu oma möödapääsmatuses täiel määral omaks, minna selle sisse ning otsida seal niidiotsa. Selle dilemma ees seismist on natuke ebakorrektne nimetada valikuks intellektuaalse ja…
