Teater
-
Tantsija Cédric Andrieux rääkis oma autobiograafilises monolavastuses, milline vabastav tunne oli Stingi laulu „Every Breath You Take“ saatel lava eesosas lihtsalt seista ja publikule silma vaadata.Siim VahurSild üle arenguvaevavete
Nüüdistants ongi sellepärast nüüdisaegne, et seda ei saa luubi all vaadelda nagu surnud putukat. Ta alles elab ja areneb ja otsib oma kuju.
10 minutit -
Erateatrite elujõudu näitab, et 2014. aasta parimaks lavastuseks kuulutati Theatrumi lavastus „Joobnud“.Piia RuberHeitlike aegade aruandlus
Nagu dokumendis „Kultuur 2020“ kirjas, peaks etenduskunstides olema peamiseks ülesandeks hoida ja kaitsta selle valdkonna kunstilist ja institutsioonilist mitmekesisust.
6 minutit -
Eesti Draamateatri selle hooaja üks olulisemaid lavastusi oli Priit Pedajase Kõivu-tõlgendus „Keskmängustrateegia“ – maletaja Märt (Indrek Sammul) ja füüsik Valdu (Mait Malmsten) malelaua ääres.Mats ÕunKui Eesti Draamateater oleks rahvusteater
Üksteist ääremärkust pealinna esinduslava lõppenud hooajale
7 minutit -
Publikumi kõige enam liigutanud numbriks on sõduriemade koor, kes otsivad oma sõjaväkke võetud ja teadmata kadunud poegi.Stefan BremerObeda ja Pobeda hirmus elu
Soomlased on lavastuses „Slava! Au!“ ettevaatlikkuse täiel määral minetanud ning lavaline kabaree tänapäeva Venemaast on ühtaegu üllatav ja äratuntav.
4 minutit -
Härra minister!
Millistest printsiipidest lähtub teatrite riiklik doteerimine? Kas, kes ja kuidas hindab selle tarvis teatrite kunstilist taset või rahvuskultuurilist tähtsust?
Kas teatrite tegevuskulude riiklikul rahastamisel on plaanis pöörduda tagasi AITA-süsteemi juurde?
Kas ja kuidas kavatseb kultuuriministeerium sundida või vähemalt suunata riiklikult üsna hästi rahastatud…1 minut -
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ esitab versiooni, mille kohaselt pani Milli Vanilli primitiividest poisid (Veiko Porkanen ja Madis Mäeorg) aastate kaupa fonogrammi peale suud liigutama ühele konkreetsele atraktiivsele emasele (Kaisa Selde) meeldimise soov.Gabriela LiivamägiTühja tunde genees
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ on justkui summutatud komöödia, mis hoiab end tagasi lootuses, et vaatajani jõuab seeläbi ka tragöödia, mida dramaturgia ja lavastus ometi välja mängida ei suuda.
5 minutit
