Toeta

Teadus

  • Naabreid otsimas
    Planeedil olevate gaaside uurimine toimub spektrograafi abil. Kui heleduse mõõtmisel varjutab planeet kogu oma pinnaga, siis spektri mõõtmisel tulevad olulised andmed ainult ümber planeedi olevast ringikujulisest õhukesest ribast. Pildil oleva kauge „sooja“ Neptuuni atmosfäär on ootamatult primitiivne, koosnedes peamiselt vesinikust ja heeliumist.
    NASA/GSFC

    Naabreid otsimas

    Arvesse võttes kauge elu otsimise laia haaret ja sellele pühendatud vahendite hulka, siis varem või hiljem hakkame saama sensatsioonilisi uudiseid.

    Jaan Pelt
    12 minutit

  • Krüptodetektiivi sõidud ajamasinaga

    Kasutades aja kui jõe metafoori, võib öelda, et Wellsi ajarändur sõidab aurulaevaga, mis võimaldab liikuda nii alla- kui ka ülesvoolu. Gödeli ajarändur seevastu on kärestikulises jões päästeparvega.

    Eelmises loos tutvus krüptodetektiiv ajaränduriga, kes seletas talle maailma ehitust. Abiks olid ka Kurt Gödel ja Albert Einstein. Ajarändur on mäletatavasti fiktsionaalne tegelane Herbert George Wellsi romaanist „Ajamasin“.1 Selge…
    Kurmo Konsa
    9 minutit
  • Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt
    Mõtted elu võimalikkusest pärast Google’it viisid Von Krahli teatri külalised eelmisel sügisel kaheteistkümnesse eri suunda 25 aasta kaugusele. Pildil üks Google’i andmepankadest.
    Google

    Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt

    Tehisintellekti üle mõeldes pole meil ju muid sõnu võtta kui neid, mis praegu inimesi või masinaid iseloomustavad.

    Tarmo Soomere
    7 minutit
  • Salakarid indiviidi ja riigi suhtlemises
    Võimaluste meeleväli puudus, kui riik Vabadussõja mälestusmärgi Vabaduse väljakule ühepoolselt püstitas, hoolimata nii inimeste kui ka asjatundjate soovitustest ja arvamustest. Pildil Vabadussõja võidusammas avamispäeva, 23. juuni 2009 öösel.
    Wikimedia Commons

    Salakarid indiviidi ja riigi suhtlemises

    Nõukogude aja järsk vahetumine iseseisva Eesti ajaks ja iseseisva Eesti aja vahetumine Euroopa ajaks tekitab küsimuse, kuidas on psühhoanalüütilise vaatenurga alt vaadatuna muutunud eestlase enesetundmus.

    Ants Parktal
    5 minutit
  • Otsides maailma mõtet bioloogiast ja bioloogia kõrvalt
    Vaid pooleteise aasta eest esitleti esimest eestikeelset semiootikaõpikut, mille valmimisse andis suure panuse ka Kalevi Kull. Kulli uudisteos koondab autori arutlused ligi poole sajandi vältel toimunud teoreetilise bioloogia kevadkoolidest.
    Margus Ansu / Postimees / Scanpix

    Otsides maailma mõtet bioloogiast ja bioloogia kõrvalt

    Suund, mida Kalevi Kull on arendanud, seob teoreetilise bioloogia semiootikaga.

    Kurmo Konsa
    7 minutit
  • ,

    Läbi taimede tähtede poole

    Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“

    Akadeemik Ülo Niinemets on üks enim tsiteeritud Eesti teadlasi. Nii on viimasel kümmekonnal aastal näidanud bibliomeetria. Praegu on ta Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht ja taimefüsioloogia professor.
    Ülo Niinemets on veel sellegipoolest tähelepanuväärne, et mõtestab protsesse ja aktuaalseid teemasid märksa laiemalt,…
    Margus Maidla
    10 minutit

  • Komi animismi allikas

    Komi looduseusus käibib nii vanaaegne kui ka tsiviliseeritud animism.

    Komid ristiti XIV sajandil, mille järel sai neist paariks sajandiks idapoolseim ristirahvas. Komi kultuuri on seetõttu käsitletud kui vene õigeusu alla mattunut. Animismi jälgi leidub komi kultuuris justkui ainult pudemetena, kui võrrelda komide lähemate või kaugemate põliste naabritega, kes võisid ette näidata pea täiuslikud animistlikud ja šamanistlikud soome-ugri tradit­sioonid.
    Kõike ületava komi animismi teke
    XIX sajandi lõpu poole…
    Art Leete
    3 minutit
  • Pärnade linn
    Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.
    ,

    Pärnade linn

    Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.

    Heldur Sander
    9 minutit
  • Teadusele raha juurde! Kellele siis ja mis otstarbeks?
    Pärast Tšornobõli tuumajaama plahvatust valmistatud radioaktiivse kiirguse mõõtja.

    Teadusele raha juurde! Kellele siis ja mis otstarbeks?

    Riigi tasemel ei tohi teadus olla asi iseeneses. Teadus on riiklik infrastruktuur, mitte vähem tähtis kui raudtee- või maanteeliiklus, haridus- ja tervishoiukorraldus.

    Risto Tanner
    8 minutit
  • Kuidas uurida andmestunud ühiskonda?
    Eri institutsioonide andmete kasutamise kohta on diskussiooni ja teadlikkust vähe. Veelgi vähem teame, kes on kolmandad osalised, kes meie andmeid kasutada võivad. Pildil Google’i serveripargid-andmepangad.
    Google

    Kuidas uurida andmestunud ühiskonda?

    Digitaalsed registriandmed on Eesti ühiskonnas kaalukas infrastruktuur, rahvusvaheliselt on andmetega tegelevate institutsioonide arvu kasvu nimetatud isegi uueks andmesektoriks.

    Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Andra Siibak
    8 minutit
Sirp