Teadus
-
Viiruse paratamatu jõudmine Euroopasse on sundinud olukorra vältimatult ümber hindama ja jõumeetodil rakendama ida kultuurile omast ühiskonna solidaarsusprintsiipi. Needki vähesed itaallased, kes veel väljas ringi liiguvad, kannavad maski.CIRO FUSCO / EPA /ScanpixSüsteemide kohtumine tundmatuga
Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.
8 minutit -
Vitali Škljarov: „Tuleb mõista, et vaevalt antakse Krimm tagasi niikaua, kuni on elus Putin ja tema põlvkond, kuni on elus nendest järgmine põlvkond.“ Pildil Simferopoli muusikakõrgkooli uue kontserdisaali avatseremoonia eelmisel kevadel.Совет министров Республики Крым / Wikimedia Commons / Creative Commons 4.0Muutusi ei tule Venemaal veel väga kaua
Vitali Škljarov: „See on mentaliteedi probleem. Pärast mitut homo soveticus’e põlvkonda ei oska nad enam teistmoodi mõelda, teistmoodi elada. See on, nagu keegi paluks mul praegu tantsida balletti.“
8 minutit -
Suuremate puude varjus kängu jäänud niinimetatud vihmavarjukuusk – kas olete sellist näinud? Vihmavarjukuuske nähes tekib tahtmatult seos püsimetsandusega ja ehk kõneleb selline seosepilt midagi ka püsimetsanduse seisukorrast: püsimetsandus on näivalt varjusurmas. Kuid kui kuusele valgust anda, siis võib ta saada ootamatu kasvuhoo ja sirguda suureks puuks.Liina RemmKängu jäänud vihmavarjukuusk
Kas püsimetsandus on tõesti selline salateadus, mida valdab vaid valitud seltskond?
4 minutit -
Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele.Wikimedia CommonsKoroona – nakkus emakeelde
Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?
5 minutit -
Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja…4 minutit -
Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia
„Eesti filoloog olla“ on tänapäeva eesti teaduses väikeseks, seejuures kestvaks pidupäevaks ja soovitan väga sellest osa saada.
5 minutit -
Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
8 minutit -
Surnute mälestamine haudadel. Leningradi oblast, Boksitogorski rajoon, Peloo kalmistu. Foto: Ants Viires 1965. ERM.Päevikud põllult
Eesti etnograafide kuuekümnendate aastate Vepsa-retked
6 minutit -
Eesti ravimtaimedest II
Kange kadakas kangutab tõekspidamisi ehk Kuidas igast haigusest lõpuks Opel saab
10 minutit
