Toeta

Teadus

  • Eesti ravimtaimedest IV
    Illustratsioon Franz Eugen Köhleri ravimtaimeraamatust „Köhlerʼs Medizinal-Pflanzen“ (1887–1914, Gera-Untermhaus).
    Wikimedia Commons

    Eesti ravimtaimedest IV

    Kuidas isegi palderjan ilma Leninita läbi ei saanud ehk Kuidas vanast rahvaravimist igati parketikõlblik Euroopa ravimtaim sai.

    Ain Raal, Kristel Vilbaste
    10 minutit

  • In memoriam Paul Kokla

    Paul Kokla 17. VIII 1929 – 16. V 2020
    Ööl vastu 16. maid lahkus meie seast teenekas fennougrist Paul Kokla.
    Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Kärdlas, lõpetas 1955. aastal Tartu ülikooli ja suundus pärast aspirantuuri (1960) Tallinna Keele ja Kirjanduse Instituuti. Diplomi­töö kaitses ta vepsa tuletussufiksitest ja filoloogia­kandidaadi väitekirja mari possessiivsufiksitest (1964). Väitekiri leidis positiivset vastukaja kodu- ja välismaal, kuid, nagu tollal tavaks, ei näinud see trükimusta. Kokla avaldas…
    2 minutit

  • Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka võiks kuuluda neli Eesti ettevõtet ehk Miks neid seal ei ole?

    Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.1 Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema on aktuaalne. Kõik senised arengukavad paistavad pigem muinasjutuna, sest T&A kulutustes oodatakse suurt kasvu, mis kohe kuidagi ei taha tõeluseks saada. Siiski, kui soovime näha eesrindlikku teadust, innovaatilisi lahendusi ja Eestis maailmaklassi…
    Tõnis Tänav
    4 minutit
  • Kui suure eine sina tellid?
    Huvitav asjaolu ilmnes eine meeldivuse osas. Kuigi õllega eine hinnati väga ebatervislikuks, osutus see ometi paljude, eriti meesüliõpilaste, lemmikuks.
    3 × Liis Sinitamm

    Kui suure eine sina tellid?

    Teadlikkus kognitiivsest nihkest ja eelarvamuste mõjust võimaldab ära tunda nihkes olukordi.

    Kristjan Pulk, Maaja Vadi
    7 minutit
  • Kas noored puud kasvavad kiiremini?
    Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.
    Piia Ruber
    ,

    Kas noored puud kasvavad kiiremini?

    Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.

    Teet Randma
    6 minutit
  • Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?
    Maailma esimese loomsetest tüvirakkudest kasvatatud lihast hamburgeri esitlus 2013. aastal. Pihvi valmistasid Maastrichti ülikooli teadlased projekti „Cultured Meat“ raames.
    Wikimedia Commons

    Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?

    Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.

    Kristina Mering, WŁODZIMIERZ GOGŁOZA
    7 minutit

  • Punane ja valge

    Truudus mütoloogilisele värviloogikale hakkas hantidele ja neenetsitele pahandusi kaela tooma.

    Animismi ja kommunismi kokkupõrge oli Siberi soomeugrilastele värvide võitlus. Saja aasta eest Siberis võimu saanud enamlased sattusid soome-ugri mütoloogilisse maailmapilti, sellest ise aru saamata.
    Maailmade värvid
    Handi ja neenetsi mütoloogias jaguneb maailm kolmeks – ülemiseks, keskmiseks ja allilmaks. Keskel elavad inimesed, ülailmas elu andvad ning allilmas haiguste- ja surmajumalad. Ülemist ilma ühendavad meiega päevakaar, jõelätted ja…
    Art Leete
    3 minutit
  • Parem üks nädal liiga kaua kui üks päev liiga vähe ehk
    Seagripi vanasõna levis internetis koos pildiga, millel on kujutatud Tartu turuhoone ees seisev Mati Karmini skulptuur „Pronkssiga“. 2009. aasta seagripi epideemia hirmus kaitsesid linnaelanikud pronkssiga viiruse eest maskiga.
    Ilmar Oja

    Parem üks nädal liiga kaua kui üks päev liiga vähe ehk

    Vanasõnad kui sõnumi edastamise võimsad vahendid ametlikus ja rohujuuretasandi kriisisuhtluses

    Piret Voolaid
    5 minutit
  • Meie igapäevased nakkused
    Ettevaatusabinõuna ei lubatud Hispaania gripi pandeemia ajal USAs maskita inimesi trammi peale. 1918, Seattle.
    Wikimedia Commons

    Meie igapäevased nakkused

    Igasuguse nakkuse levik on sotsiaalne protsess. Nii viiruse kui ka ideede levik sõltub sellest, kui palju omavahel kokku puututakse.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Vabadusvõitlus kasvatuse vastu
    Mõistetel on oma algupärane lugu igas keeles. Õhtumaises mõtteloos on mõlema mõiste hälliks kreekakeelne paideia, vanakreeka keeles tähendas see nii inimese kujunemist kui ka kujundamist.
    Platoni akadeemia. Mosaiik I sajandist eKr Pompeist. Napoli arheoloogiamuuseum.

    Vabadusvõitlus kasvatuse vastu

    Kui jätame lühinägelike valikute tõttu ses ülikeerukas maailmas end teadmatusse, kuidas toimib kasvatus ega tee midagi targa kasvatuse heaks, oleme mõistnud end džunglisse kompassita kulgema.

    Tiiu Kuurme
    14 minutit
Sirp