Toeta

Teadus

  • In memoriam Tšeslav Luštšik

    Tšeslav Luštšik 15. II 1928 – 8. VIII 2020
    Füüsikute peret on tabanud valus kaotus. 8. augustil lahkus meie seast füüsika-matemaatikadoktor, akadeemik Tšeslav Luštšik, kõige pikemat aega (ligi 56 aastat) Eesti teaduste akadeemia liikmena meie maa teaduse arengusse panustanud õpetlane.
    Meie maale sattus ta saatuse keerdkäikude tõttu. Tema vanaisalt, Vene tsaarivõimuga pahuksisse läinud Poola aadlikult, võeti tiitel ja saadeti välja Siberisse. Pere jõudis lõpuks Peterburi. Nii oli Tšeslav…
    3 minutit
  • Teadusnõustamise tuleproov
    Usalduse mõõde saab määravaks siis, kui on väga tarvis, et ühiskond usaldaks poliitiliste otsuste tegijaid. Pildil Chennai politseiametnik koostöös kohaliku kunstnikuga valmistatud koroonakiivriga, millega hoiatab kodunt välja tulemast.
    Wikimedia Commons

    Teadusnõustamise tuleproov

    Koroonakriis näitas ilmekalt, et klassikaline teadusnõustamine kriisiolukorras ei toimi. Riigile antud nõu tuleb lahti rääkida ka üldsusele.

    Tarmo Soomere
    9 minutit

  • Kodaniku kasvatamisest

    Hariduse, haridus- ja õppekavade eesmärkide saavutamine on võimalik, kui seda siiralt soovida.

    Poliitilise projekti, hariduskava aastateks 2021–2035 menetlemine on kestnud rohkem kui aasta, kuid seda ei ole seni teaduslikult hinnatud. Kava üldeesmärk on ühendatud ka haridusseaduse eesmärgiga kasvatada demokraatlikke ja aktiivseid kodanikke. Seni pole inimestele võimaldatud omandada selleks vajalikke teadmisi ja oskusi, sest mõned huvigrupid pole huvitatud kodanike aktiivsusest. Selle varjamiseks kasutatakse hämamist, pooltõdesid…
    Kaarel Haav
    5 minutit
  • 2020. aasta tegijad
    Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.
    Urmas Tartes
    ,

    2020. aasta tegijad

    Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.
    2 minutit
  • Minu Läänemeri
    Kemikaalikokteili sees elavad Läänemeres ujuvad kalad, kuid elab ka inimene. Nii tekib õigustatud küsimus: kas peame muretsema?

    Minu Läänemeri

    Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.

    Randel Kreitsberg
    7 minutit
  • Plastimure
    Arengusuunaks võiks seada fossiilsetel maavaradel põhinevate pakkematerjalide, tekstiilmaterjalide ja mitmete erirakendusteks mõeldud materjalide asendamise biopõhiste plastidega.
    Aron Stern

    Plastimure

    Edumeelsetest materjali, sealhulgas bioplasti, tootmise ja kasutamise stsenaariumidest oleks palju kasu nii Eestis kui mujal ning plastimure saaks leevendust.

    Andres Krumme
    7 minutit
  • Perekond ja leibkond
    Leibkondade jaotus liikmete arvu järgi 2011. aasta loenduse andmetel, absoluutarvud.

    Perekond ja leibkond

    Rahvaloenduse eel on vaja täpsust ja selgust ühiskonna tuumüksuste defineerimisel, sest eelmisel sajandil kasutatu ei kirjelda enam tegelikkust.

    Ene-Margit Tiit
    4 minutit

  • Toonid, kajad ja kahinad ehk

    Kõik on omavahel seotud – astronoomia, muusika ja puud metsas

    Kui juhuslikult inimeselt küsida muusika ja astronoomia seoste kohta, siis kaks tõenäolist vastust on „Kuupaiste sonaat“ ja sfääride muusika. Mõlema tüüpvastusega on aga seotud probleemid.
    Beethoveni 14. klaverisonaat kannab tiitellehel pealkirja „Quasi una fantasia“ ja sellel pole astronoomiaga mingit pistmist. Isegi fantasia tähendab siin pigem improvisatsiooni kui taevani ulatuvat poeesiat. Meile tuntud nimetuse sai sonaat alles rohkem…
    Jaan Pelt
    12 minutit
  • Eesti palged
    Kui meretase ümber Eesti tõuseks 10 meetrit.
    Kõrgusandmete allikas: Maa-amet

    Eesti palged

    Tartu ülikooli vanemteadur, geoinformaatik Evelyn Uuemaa võttis vastu Twitteris levinud #30DayMapChallenge väljakutse ja tegi talvel kolmekümne päeva jooksul iga päev ühe Eesti kaardi, seades lisaeesmärgiks kasutada kaartide koostamisel ainult kõigile ligipääsetavat avatud lähtekoodiga tarkvara. Nii valmisid kaardid Eestimaa eri palgeist, siin…
    1 minut
  • Mis on see kliima, mis muutub?
    „Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“
    Piia Ruber
    ,

    Mis on see kliima, mis muutub?

    Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.

    Piia Post
    6 minutit
Sirp