Toeta

Teadus

  • Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist
    Looduslikes häiludes uueneb põlismets täiesti jõudsalt ise. Pildil Kuivassaare mets.
    Arne Ader

    Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist

    Metsanduse ühiskondlik kokkulepe jäi sündimata, sest poliitiline konjunktuur ja RMK valisid metsapoleemikas puidutööstuse poole.

    Asko Lõhmus
    14 minutit
  • Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?
    Mets on elust pulbitsev, pidevalt muutuv, kuid siiski järjekindel, erakordselt keeruline ja kohanemisvõimeline biosüsteem, mis on meie planeeti asustanud 365 miljonit aastat. Pildil Poruni lammimets.
    Arne Ader

    Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?

    Meil on hädasti vaja mõista, et mets ei ole lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming.

    Michal Wiezik
    3 minutit
  • Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250
    Karl Morgenstern. Franz Gerhard von Kügelgen, 1809.

    Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250

    Uushumanism võiks olla see võtmesõna, mis aitab mõista sünergiat ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja inseneride vahel, millest sai Eesti haritlaskultuur.

    Janika Päll
    9 minutit
  • Krüptodetektiivi märkmetest: „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“
    Merevaiku kinnijäänud putukad.
    Nanjing Institute of Geology and Palaeontology

    Krüptodetektiivi märkmetest: „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“

    „Nüüd“ hetk on meile vägagi loomuomane, ajavahemik, mida me otseselt kogeme, just nüüd ja praegu.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Eesti tütarlapse kehale rakenduv looduslik valik
    Joonis 1. Juhan Auli andmekaart.

    Eesti tütarlapse kehale rakenduv looduslik valik

    Kõige rohkem lapsi said naised, kes olid koolipõlves olnud teistest lühemad, kitsamate puusade, kitsama näo ja väiksema peaga, samuti oli nende suguline küpsemine teistest aeglasem.

    Peeter Hõrak
    8 minutit
  • Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole
    Äärmiselt liberaalse majanduspoliitika rakendamine loodusvarade kasutamisel on naeruvääristanud eelnevate põlvkondade kogemusliku teadmise, ei arvesta ökoloogia põhitõdedega ning on madaldanud metsanduse kui loodusteadusliku distsipliini puiduvarumise ja logistika korralduseks. Pildil Kuningamänd Järvseljal.
    Arne Ader
    ,

    Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole

    Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba…
    6 minutit

  • Natura first! Loodus esimesena!

    Eesti looduskaitse tähistab augustis 110. aastapäeva. Mida on toonud viimane kümnend ja kuhu oleme teel?

    Mõnikord läheb meelest, et inimene on osa loodusest ja sõltub temast kogu aeg. Me hingame õhku, mida toodavad rohelised taimed, me sööme taimi ja loomi, mille oleme aretanud looduslikest liikidest. Loodus muudab meie elutegevuse jäägid ja meid endid taas looduseks. See on looduse ringkäik. Praegusi ja tulevikuvajadusi arvestades on…
    Kaja Peterson
    6 minutit
  • Muinasjutt
    „Kogu planeet Maa on nagu üks suur elav organism,“ seletab eit innukalt, „mina tajun selgelt, et Maa on otsekui minu lemmikloom, pehme, ümar ja karvane. Helesinine pallike lendlemas keset ilmaruumi sõbralikku peret.“
    NASA
    ,

    Muinasjutt

    Kas see siis õnnetu muinasjutt on? Muidugi mitte! Papa Kreutzwald ei tundnud asja.1

    Juhan Javoiš
    4 minutit
  • ,

    Animismist vepsa keelekasutuses

    Animistlikes kultuurides ollakse oma tunnete väljendamise, samuti teiste kiitmise ja igasuguste suureliste žestide tegemisega ääretult ettevaatlik.

    Meile on vist arusaadav see, et kõneleme siis, kui on vaja kellegagi suhelda, kui tahame infot edastada või midagi pärida, ja et see kõik toimub ennekõike inimeste või nüüdsel ajal üha laialdasemalt ka inimese ja lemmiklooma vahel. Rääkida võib ja saab ju meie arust kõigest ning seda soovitavad teha…
    Madis Arukask, Eva Saar
    4 minutit

  • In memoriam Tšeslav Luštšik

    Tšeslav Luštšik 15. II 1928 – 8. VIII 2020
    Füüsikute peret on tabanud valus kaotus. 8. augustil lahkus meie seast füüsika-matemaatikadoktor, akadeemik Tšeslav Luštšik, kõige pikemat aega (ligi 56 aastat) Eesti teaduste akadeemia liikmena meie maa teaduse arengusse panustanud õpetlane.
    Meie maale sattus ta saatuse keerdkäikude tõttu. Tema vanaisalt, Vene tsaarivõimuga pahuksisse läinud Poola aadlikult, võeti tiitel ja saadeti välja Siberisse. Pere jõudis lõpuks Peterburi. Nii oli Tšeslav…
    3 minutit
Sirp