Toeta

Teadus

  • ,

    Argidialektika I

    Siinsega algava „Argidialektika“ minikäsitluste sarja eesmärgiks on võtta mõned argipruugist tuttavad mõisted ja arusaamad ning käsitleda neid dialektiliselt. Dialektikat mõistan siin hegellikult maksimaalselt eelarvamusvaba protseduurina. See ei tähenda niivõrd seda, et eelarvamused, eelhoiakud üldse puuduksid (see on ilmselt võimatu), vaid seda, et neid võimalikult rohkem suspendeeritaks ehk „rippuma“ jäetaks ega „langetataks“ enneaegu, ennakult, tõtlikult. Kõige üldisemalt ongi see filosoofia peamine panus ellu: pumbata argimõtlemisse viivitust ja…
    Margus Ott
    2 minutit
  • Aia ajalugu
    Riho Kirss

    Aia ajalugu

    Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.

    Heldur Sander
    4 minutit
  • Puu-uurija
    Heldur Sander Hiiumaa Suuremõisa pargis ühe vanema ja suurema euroopa nuluga, millel on vanust 120 aasta ringis.
    Kristiina Hellström

    Puu-uurija

    Heldur Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud.

    Riin Magnus
    7 minutit
  • Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses
    Heaks uurimisobjektiks on Läänemeres elavad lestad.
    Randel Kreitsberg
    ,

    Keskkonnareostuse, vähkkasvajate ja mikrobioomi seosed looduses

    Läänemeri kui looduslik laboratoorium

    Mari-Ann Lind
    6 minutit
  • Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul
    Akadeemik Urmas Kõljalg koos kolleegidega on välja töötanud täiesti uue liikide klassifikatsiooni – väliste tunnuste asemel toetub uus süsteem DNA erinevuste kirjeldamisele. Pildil eElurikkuse portaal.
    Kuvatõmmis
    ,

    Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul

    Eesti roll elurikkuse ja kliima hoiul peab olema palju laiem kui meie enda looduse elurikkuse hoidmine.

    Tarmo Soomere
    6 minutit

  • Hobuse sitt ei täida merd ega naise töö tee kedagi rikkaks

    Hea ajakirjanikuna on Marianne Mikko osanud lahutada olulise ebaolulisest ja läheneda igale teemale süsteemselt ja loogiliselt.

    Mäletan, et kui hakkasin kirjutama arvustust Marianne Mikko eelmisel aastal ilmunud ja tema poliitikukarjäärist rääkivale raamatule „Koridorides libedal jääl“ (Marianne Mikko OÜ, 2020), siis olid parajasti ilmunud raamatuturule Olav Osolini lahedad memuaarid. Ei pea olema hiromant, et aimata, kumma raamat pälvis suurema lugejamenu, kuigi tuntud nimed ju mõlemad.…
    Kärt Hellerma
    6 minutit
  • Nutikas veepudel IV. Maailmalõpp koju kätte
    Ahve karjade kaupa rutiinsetest eluraskustest vabastajatel on uuest priiusest väga spetsiifiline arusaam. Mitteallujate karistused on mugavalt automatiseeritud.
    Tanel Mällo

    Nutikas veepudel IV. Maailmalõpp koju kätte

    Võibolla kunagi
    me saame niivõrd targaks
    et automaatpesumasin
    asendab meile naist
    Lembit Krull, „Maailmalõpp koju kätte“
    Nagu eelmise artikli lõpetuseks tõdesime, on meie igapäevapildis väga domineeriv tehnoloogiaeetos oma mastaapseimates rakendustes siiski vaid pinnapealne roosa kreemikiht sügavamate ja fundamentaalsemate ühiskondlike protsesside suurel roosal peotordil, mille sees ei…
    Tanel Mällo
    9 minutit
  • Eesti teaduse perenaine
    Anu Noorma: „Inimkonna püüdlused teadmiste järele, ka pingutused kosmosevaldkonnas, on õpetanud, et tegutseda tuleb mitte sellepärast, et see on lihtne, vaid sellepärast et see on raske – kuid me ju suudame!“
    Erakogu

    Eesti teaduse perenaine

    Anu Noorma: „Tahan juhina täiendada dialoogi teadlaskonnaga ja suurendada usaldust – teadlaste usaldust riigi ja selle struktuuride vastu ning ametkonna, kodanike ja ettevõtjate usaldust teadlaste vastu.“

    Margus Maidla
    9 minutit
  • Kõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni
    Jüri Engelbrecht
    Reti Kokk / Eesti Teaduste Akadeemia

    Kõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni

    Kõiki kolme Jüri Engelbrechti teost ühendab maailma nägemine läbi komplekssüsteemide prisma.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • ,

    Hea nõu ei pruugi olla kallis

    Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi.

    Vahel saab head nõu isegi tasuta. Nii ka kliimapoliitika tippkohtumise osalejad Glasgow’s paljude riikide peateaduritelt.1 Eesti esindaja samuti 39 allakirjutaja seas. Ega me arvagi, et kõik kohe tõttavad seda nõu kasutusse võtma, sest enam-vähem sama nõu on antud juba rohkem kui veerand sajandit.…
    Tarmo Soomere
    3 minutit
Sirp