-
Muinsuskaitse on tähtis mitmele ühiskonnarühmale: omanikele, ametnikele, restaureerijatele. Rühmad jagunevad suures piiris kaheks: need, kellele mälestised on tulu, ja need, kellele see on ka kulu. Ühiskonnale on mälestised suur tuluallikas, mitu korda suurem, kui need vähesed investeeringud, mis on mälestistesse tehtud. Tallinn ei oleks selline turistide Meka ilma vanalinnata. Mälestised on need, mis suuresti toovad turistid siia ja turism on Eestile tähtsam tuluallikas kui näiteks põllumajandus.…
-
Muinsuskaitse on tähtis mitmele ühiskonnarühmale: omanikele, ametnikele, restaureerijatele. Rühmad jagunevad suures piiris kaheks: need, kellele mälestised on tulu, ja need, kellele see on ka kulu. Ühiskonnale on mälestised suur tuluallikas, mitu korda suurem, kui need vähesed investeeringud, mis on mälestistesse tehtud. Tallinn ei oleks selline turistide Meka ilma vanalinnata. Mälestised on need, mis suuresti toovad turistid siia ja turism on Eestile tähtsam tuluallikas kui näiteks põllumajandus.…
-
Kas on õige, et muinsuse omanikul on muinsuskaitseametilt raske saada praktilist nõu ja abi? Näiteks, mis puudutab töövõtteid, materjalikasutust, ka jooniseid jms, mida on sageli vaja muinsuse, kui jutt hoonetest, taastamisel ja kohendamisel?
Ei saa nõustuda. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et iga mälestis on erinev, samasuguse lähenemisviisiga ei saa läheneda kirikule, mõisale või tuulikule. Spetsiifilisi valdkondi on kümneid ja kümneid. Seetõttu ei ole ka mõistlik eeldada,…
-
Kas on õige, et muinsuse omanikul on muinsuskaitseametilt raske saada praktilist nõu ja abi? Näiteks, mis puudutab töövõtteid, materjalikasutust, ka jooniseid jms, mida on sageli vaja muinsuse, kui jutt hoonetest, taastamisel ja kohendamisel?
Ei saa nõustuda. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et iga mälestis on erinev, samasuguse lähenemisviisiga ei saa läheneda kirikule, mõisale või tuulikule. Spetsiifilisi valdkondi on kümneid ja kümneid. Seetõttu ei ole ka mõistlik eeldada,…
-
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti juures tegutsevatesse eksperdinõukogudesse. Ekspertideks on oma valdkonna…
-
Muinsuskaitseameti juhataja KALEV UUSTALU, millele tugineb Eesti muinsuskaitsepoliitika?
Muinsuskaitsepoliitika üheks lähtekohaks on rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, millega Eesti on liitunud, millega arvestab või millega kavatseb liituda. Muinsuskaitse on orienteeritud kultuuripärandi ühe osa – materiaalse pärandi, mis on igapäevases kasutuses – säilitamisele. Muinsuskaitseameti tegevusvälja jäävad ennekõike objektid, mille puhul nende kultuuriajaloolist väärtust hinnatakse vähemalt üleriigiliseks. Väärtuse hindamisel lähtutakse kindlatest kriteeriumidest, hindamisel on abiks eksperdid, kellest osa kuulub muinsuskaitseameti…
-
Siiski võib kindlalt väita, et ämbliku võime luua „siidi” on tekkinud juba devoni ajastul ja kindlasti ookeanis. Seal arenesid tollastel ämblikel nii siidinäärmed kui ka erilised, ka skorpionitele omased, raamatkopsud. Muidugi on meie ajal edukalt elutsev vesiämblik vaid sekundaarselt veeloom. Tema esivanemad omandasid võime ehitada vee alla siidniitidest n-ö sukeldumiskupleid (vt Arginoreta argentaria), mille täidavad järk-järgult õhuga, transportides õhumulle kehakarvakeste vahel. Nii kopsud kui ka siidinäärmed…
-
Siiski võib kindlalt väita, et ämbliku võime luua „siidi” on tekkinud juba devoni ajastul ja kindlasti ookeanis. Seal arenesid tollastel ämblikel nii siidinäärmed kui ka erilised, ka skorpionitele omased, raamatkopsud. Muidugi on meie ajal edukalt elutsev vesiämblik vaid sekundaarselt veeloom. Tema esivanemad omandasid võime ehitada vee alla siidniitidest n-ö sukeldumiskupleid (vt Arginoreta argentaria), mille täidavad järk-järgult õhuga, transportides õhumulle kehakarvakeste vahel. Nii kopsud kui ka siidinäärmed…
-
2011. aasta maikuus arhitektuuriteaduskonda külastanud hindamiskomisjonis olid maastikuökoloog-keskkonnakaitsja (Eesti maaülikool – komisjoni esimees), Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ehitustehnoloogia professor, geoloogiaprofessor (Tartu ülikool), EASi innovatsioonidivisjoni nõunik, mikroelektroonika spetsialist (TTÜ elektroonikainstituudi doktorant energiasäästlike elektroonikasüsteemide suunal). Otsusele kirjutas alla EKKA hindamisnõukogu esimees, Tallinna ülikooli psühholoogiaprofessor ja samas kasvatusteaduste instituudis pedagoogilise praktika keskuse juhataja.
Puuduseks loeti, et „uurimisvaldkonna määratlus ei ole vastavuses tehnika, tootmise ja tehnoloogia valdkonna eesmärkidega”. Veel, et õppekava kuulub…
-
2011. aasta maikuus arhitektuuriteaduskonda külastanud hindamiskomisjonis olid maastikuökoloog-keskkonnakaitsja (Eesti maaülikool – komisjoni esimees), Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ehitustehnoloogia professor, geoloogiaprofessor (Tartu ülikool), EASi innovatsioonidivisjoni nõunik, mikroelektroonika spetsialist (TTÜ elektroonikainstituudi doktorant energiasäästlike elektroonikasüsteemide suunal). Otsusele kirjutas alla EKKA hindamisnõukogu esimees, Tallinna ülikooli psühholoogiaprofessor ja samas kasvatusteaduste instituudis pedagoogilise praktika keskuse juhataja.
Puuduseks loeti, et „uurimisvaldkonna määratlus ei ole vastavuses tehnika, tootmise ja tehnoloogia valdkonna eesmärkidega”. Veel, et õppekava kuulub…
