-
Viimased viiskümmend aastat painas maailma parimate füüsikute krobelisi ajusid näiliselt lihtne küsimus: miks on need osakesed, millest koosneme meie ja meid ümbritsev maailm, massiivsed? Füüsikateooria järgi peaksid need olema massitud. Kuidas siis nii, küsime meie, kui raske ohkega vannitoakaalult maha astudes ilmselgelt kogeme oma kaalukust. Just nimelt sel põhjusel mõtlesid füüsikud välja teooria, mis seletab meie kaalukust ja mis sisaldab ka üht uut osakest, Higgsi bosonit.…
-
Tartus toimus 12.–13. septembrini Põhjamaade evolutsioonilise psühholoogia konverents, mille põhikorraldajad olid professorid Indrikis Krams ja Raivo Mänd loomaökoloogia õppetoolist. Üksteist esinejat Eestist, Poolast, Soomest, Austriast, Hollandist, Iiri- ja Šotimaalt kõnelesid üle 160 kuulajale, kelle taust oli silmanähtavalt kirju. Kuulajate seas oli näha sotsiolooge, politolooge, kõnelemata psühholoogidest ja bioloogidest.
Ajakirjandus ja laiem publik on evolutsioonipsühholoogia vastu alati lahke olnud. Tasub kellelgi vaid välja mõelda, kuidas looduslik või seksuaalne…
-
Tartus toimus 12.–13. septembrini Põhjamaade evolutsioonilise psühholoogia konverents, mille põhikorraldajad olid professorid Indrikis Krams ja Raivo Mänd loomaökoloogia õppetoolist. Üksteist esinejat Eestist, Poolast, Soomest, Austriast, Hollandist, Iiri- ja Šotimaalt kõnelesid üle 160 kuulajale, kelle taust oli silmanähtavalt kirju. Kuulajate seas oli näha sotsiolooge, politolooge, kõnelemata psühholoogidest ja bioloogidest.
Ajakirjandus ja laiem publik on evolutsioonipsühholoogia vastu alati lahke olnud. Tasub kellelgi vaid välja mõelda, kuidas looduslik või seksuaalne…
-
Eelmises Sirbis oli Sulev Kõksiga tehtud intervjuus mainitud „fibroplaste”, mille asemel peab olema „fibroblastid”. Eksitusele juhtis tähelepanu Tarmo Tiido Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist.
Sama instituudi direktor Toivo Maimets selgitab, et on olemas kloroplastideks kutsutud rakud ja see nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast, χλωρός, mis tähendab rohelist, ja πλάστης, mis tähendab moodustajat, ning millest on tulnud sõnad „plastmass” ja „plastiliin”. „Blast”-tüvi seevastu on „idu” või „alge” tähenduses lihtsalt…
-
Eelmises Sirbis oli Sulev Kõksiga tehtud intervjuus mainitud „fibroplaste”, mille asemel peab olema „fibroblastid”. Eksitusele juhtis tähelepanu Tarmo Tiido Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist.
Sama instituudi direktor Toivo Maimets selgitab, et on olemas kloroplastideks kutsutud rakud ja see nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast, χλωρός, mis tähendab rohelist, ja πλάστης, mis tähendab moodustajat, ning millest on tulnud sõnad „plastmass” ja „plastiliin”. „Blast”-tüvi seevastu on „idu” või „alge” tähenduses lihtsalt…
-
Maailma esimene ellu jäänud kloonitud imetaja, lammas Dolly sündis 1996. aastal. Eelmisel nädalal tutvustati Tartus sündinud esimest elujõulist lehmvasikat, kelle geenide reas on ka üks jupp inimeselt, mis õpetab lehma rakke sünteesima kasvuhormooni. Sulev Kõks, kes võivad end pidada Juuni sünnile kaasaaitajaks?
Sulev Kõks: Ülle Jaakma, Mario Plaas, Pille Pärn, Jevgeni Kurõkin, Monika Nõmm, Marilin Ivask, Ene Reimann, Aili Tagoma, Rutt Lilleoja, Andres Salumets, Alar Meltsov, Esta…
-
Teooria ja praktika
Sissejuhatuses mainitud päranditeemalise arutelu lõppsõnas ütleb muinsuskaitseameti juhataja Kalev Uustalu, et ta peab õigeks printsiipi, mille kohaselt iga omanik kannab talle kuuluva omandi korrasoleku ja säilimisega seotud kulud ulatuses, nagu need oleksid mittemälestiseks oleval asjal. Kõik kulud, mis kaasnevad asja korrasoleku ja säilimise tagamiseks täiendavalt seetõttu, et tegemist on mälestisega, peaks omanikule kompenseerima riik.
Hinni talu näitel võib kindlalt öelda: tsiteeritud printsiibi ja päriselu vahe…
-
Muinsuskaitse on tähtis mitmele ühiskonnarühmale: omanikele, ametnikele, restaureerijatele. Rühmad jagunevad suures piiris kaheks: need, kellele mälestised on tulu, ja need, kellele see on ka kulu. Ühiskonnale on mälestised suur tuluallikas, mitu korda suurem, kui need vähesed investeeringud, mis on mälestistesse tehtud. Tallinn ei oleks selline turistide Meka ilma vanalinnata. Mälestised on need, mis suuresti toovad turistid siia ja turism on Eestile tähtsam tuluallikas kui näiteks põllumajandus.…
-
Muinsuskaitse on tähtis mitmele ühiskonnarühmale: omanikele, ametnikele, restaureerijatele. Rühmad jagunevad suures piiris kaheks: need, kellele mälestised on tulu, ja need, kellele see on ka kulu. Ühiskonnale on mälestised suur tuluallikas, mitu korda suurem, kui need vähesed investeeringud, mis on mälestistesse tehtud. Tallinn ei oleks selline turistide Meka ilma vanalinnata. Mälestised on need, mis suuresti toovad turistid siia ja turism on Eestile tähtsam tuluallikas kui näiteks põllumajandus.…
-
Kas on õige, et muinsuse omanikul on muinsuskaitseametilt raske saada praktilist nõu ja abi? Näiteks, mis puudutab töövõtteid, materjalikasutust, ka jooniseid jms, mida on sageli vaja muinsuse, kui jutt hoonetest, taastamisel ja kohendamisel?
Ei saa nõustuda. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et iga mälestis on erinev, samasuguse lähenemisviisiga ei saa läheneda kirikule, mõisale või tuulikule. Spetsiifilisi valdkondi on kümneid ja kümneid. Seetõttu ei ole ka mõistlik eeldada,…
