-
Kolmanda põlvkonna akadeemik
Möödunud aasta 4. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Andres Öpiku akadeemikuks tehnikateaduste alal. Öpik on teadlane, kelle puhul tuleb ilmtingimata lisada eesnimi. Sest Andres Öpik on teaduste akadeemia ajaloos esimene akadeemikute kolmanda põlve esindaja – tema isa, energeetikateadlane Ilmar Öpik (1917–2001) oli akadeemik aastast 1967 ja tema vanaonu astronoom Ernst Öpik (1993–1985) TA asutamisest 1938 kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal.
Tallinna polütehnilise instituudi 1970.…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades ja see on püstitanud küsimusi inimõiguste sisu ja olemuse kohta. Kuidas korraldada internetis meeleavaldust? Kui palju sallida netikommentaatorite ja ekstremistide vihakõnet netis? Kas intellektuaalse omandi kaitseks on õigustatud internetiühendusest ilmajätmine? Kas e-valimised on legitiimsed? Kas on õige küsida väiksemat riigilõivu elektrooniliste kanalite kasutamise eest (näiteks kohtumenetluses)? Küsimusi tuleb aina juurde, sageli ühiskonnale ootamatult. Ka rahvusvahelises teadusajakirjanduses on…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades ja see on püstitanud küsimusi inimõiguste sisu ja olemuse kohta. Kuidas korraldada internetis meeleavaldust? Kui palju sallida netikommentaatorite ja ekstremistide vihakõnet netis? Kas intellektuaalse omandi kaitseks on õigustatud internetiühendusest ilmajätmine? Kas e-valimised on legitiimsed? Kas on õige küsida väiksemat riigilõivu elektrooniliste kanalite kasutamise eest (näiteks kohtumenetluses)? Küsimusi tuleb aina juurde, sageli ühiskonnale ootamatult. Ka rahvusvahelises teadusajakirjanduses on…
-
Teie peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri uuringud ja tumeaine olemus.
Elmo Tempel: Universumi struktuur on teaduses viimase kolme-neljakümne aasta teema. Kui sada aastat tagasi kirjutati raamatuid universumi ehitusest, siis mõeldigi ainult meie oma galaktikat –
Linnuteed. Arusaam, et universum on suurem ja laiem, on tekkinud viimase saja aasta sees ja umbes viimased kolm-nelikümmend aastat on teada, milline universumi struktuur üldjoontes välja näeb. Aga endiselt on väga palju…
-
Aimeraamatut võib kirjutada mitut moodi. Sa kas kirjutad teadlastest oma probleemide kallal või sa kirjutad probleemist, mille taustal tegutseb rühm teadlasi. USA teaduskirjanik Richard Panek on avaldanud 2011. aastal raamatu sellest, kuidas tõestati, et universumi paisumine kiireneb, nõnda et raamat on nii teadlastest kui ka probleemidest. 2011. aastal said selle avastuse eest Nobeli auhinna USA teadlased Saul Perlmutter, Adam G. Riess ja austraallane Brian P. Schmidt.…
-
Marek Strandberg: Rahvusvahelises õiguses pole olulised mitte niivõrd koodeksid, kuivõrd tavad-tõekspidamised ja suur hulk leppeid. Kuidas rahvusvahelist õigust kõige paremini defineerida?
Lauri Mälksoo: Rahvusvaheliseks õiguseks peetakse traditsiooniliselt seda õigust, mis kehtib riikide vahel. Tegelikult ongi seda õigem nimetada riikidevaheliseks õiguseks, termin „rahvusvaheline õigus” võeti eesti keele mõisteid kõige enam mõjutanud kultuurkeeltesse, saksa ja vene keelde, üle inglise ja prantsuse keelest, kus teatavasti nation tähendab nii riiki kui…
-
Nüüd on otsustamisel, kas 55 kaitseväelast saadetakse Kesk-Aafrika Vabariiki korda looma. Paraku ei ole see ülesanne täidetav.
Äärmisel juhul on pealinnas Banguis võimalik natuke aidata Prantsusmaad, et ta saaks võimul hoida oma järjekordset soosikut. Ilma rahvusvahelise toetuseta ei ole see Prantsusmaale enam jõukohane. Aluseta on lootus, et meie 55 kaitseväelase, pooleteisetuhande Prantsuse võõrleegionäri ja 4000 Aafrika Liidu rahuvalvajaga on võimalik tagada rahu, kui tulirelvadega varustatud võitlejad…
-
4. jaanuaril ilmunud Andres Koppeli artiklile „Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast” lisatud alapealkiri oli autoriga kooskõlastamata. Sobiv alapealkiri on „Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetusega rahastatavate töökohtade arvu otsustab teadusasutus”
-
Palju õnne! Oled selle auhinna saajate hulgas vististi esimene välismaalt Soome tulnu.
Kui auhind 2013. aasta lõpupoole pidulikult üle anti, siis Alfred Kordelini fondi esimees rõhutas, et olen esimene välismaalane, kellele see antakse. Meeliv oli kuulda ka seda, et esimene Alfred Kordelini fondi auhind anti helilooja Jean Sibeliusele.
Soome uudistes nimetati sind Soome õpetlaseks. Oled sa oma sisetunnetuses nüüd siis rohkem Soome kui Eesti õpetlane?
Olen 1990. aastast olnud…
-
Teadlaste arv Eestis ja see, kui paljudele jätkub palgaraha, on küsimus, millele selget korrektset vastust praegu ei ole. Oktoobri alguses Sirbis avaldatud artiklis tõin taustaandmed selle kohta, kui suure või täpsemalt, kui väikese osa tehtava teadustöö rahastamisest katavad personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused ning millist arvestuslikku loogikat kasutab Eesti teadusagentuur uurimistoetuste rahalise mahu arvutamisel. Paraku hakkasid mõned sellest artiklist kontekstiväliselt välja tõstetud arvud elama täiesti iseseisvat elu…
