-
Üks muudatus puudutab 2015. aasta taotlusvooru tähtaega, voor avatakse 18. augustil ning sulgub 19. septembril 2014. Miks oli vaja tähtaeg varasemaks nihutada?
Madis Saluveer: Ajakava korrastatakse eelkõige taotlusvooru parandamiseks. Eelmiste voorude kogemus näitas, et kui taotlused laekusid hilja (nt 2013 a oli vooru lõpptähtaeg 21. oktoober), siis tekitas see väga suure pinge hindajate leidmisel. Tõime taotluste esitamise aja võrreldes varasemaga kaks nädalat ettepoole kahel põhjusel: et teadusagentuuril…
-
Tõenäoliselt tuntuima põlvkonnateoreetiku, sotsioloogiaklassik Karl Mannheimi järgi ei tähenda üksteise kaasaegseks olemine pelgalt teatud ajal kooseksisteerimist, vaid ka samade ajalooliste mõjude subjektiivset kogemist. Sotsiaalse põlvkonna liikmed mitte üksnes ei oma midagi ühist, vaid nad jagavad ka tunnet või teatud laadi teadmist faktist, et neil on midagi ühist.2 See intuitiivne refleksioon on osa kollektiivse aja jagamise tundest – taju, mis muudab „minu aja” „meie ajaks” või „minu…
-
Et riigi toimimist saab auditeerida ka peldikuseintel, seda me juba teame. Et igavlev vang saab saata JustMin-i sedapalju kirju, et vastamiseks ei jagu ametnikke – ka seda oleme kuulnud. Kuid stsenaariumi, kus grupp turiste võtab kaasa psühhorelva nimega audit, et sellega väikeriigi valimissüsteemi legitiimsust vaidlustada1, ei osanud välja pakkuda isegi mitte Gene Sharp. Avatekst justkui nämmutab IT-asjadest, kuid sisuliselt on toime pandud rünnak e-hääletust korraldavatele juriidilistele…
-
Eestiski reformitakse praegu teadust ja kõrgharidust. Riik on välja valinud endale olulised teadussuunad ja need on vastutusvaldkondadena ülikoolide vahel ära jaotatud. Endised projektipõhised uurimistoetused ehk sihtfinantseerimine on nüüd asendatud institutsionaalsete uurimistoetustega. Formaalselt on see vastavuses mujal maailmas toimuvaga ja sellega võiks igati rahul olla, kui ei oleks suurt vastuolu uute nimetuste ja nende all teostatava vahel. Tehnikavaldkond peaks vastutusvaldkondade seas olema kuidagi esile tõstetud. Tegelikult on…
-
Kui inimene nakatub viirusega, okupeerivad viirused peremeesrakud ja paljunevad nende sees. Terveks saame tänu sellele, et meie immuunsüsteem oskab ära tunda viirustega nakatunud rakud, mis on vaenlaseks muutunud ja millest tuleb kuidagi lahti saada. Haigestunud rakkude hävitajateks on tapjarakkude nime all tuntud T-rakud. Kuidas T-rakud viirusega ohtlikult nakatunud rakud ära tunnevad, selle tegid kolme aastakümne eest kindlaks Zürichi ülikooli kliiniku emeriitprofessor Rolf M. Zinkernagel ja austraallane…
-
Võime kulutada ressursse toretsemisele
Küsimus sellest, mis kasu emased kulukate ornamentidega isaseid paariliseks valides saavad, jäi bioloogide jaoks mõistatuseks 1975. aastani, mil Iisraeli zooloog Amotz Zahavi2 esitas signaalivaliku hüpoteesi3. Zahavi sedastas, et võime kulutada ressursse toretsemisele on signaaliks nende ressursside omamise kohta – signaaliks nii vastassugupoolele kui ka potentsiaalsetele konkurentidele, liitlastele ja vaenlastele. Kvaliteedi signaliseerimise mehhanism on aus: kuna ornamentide omandamine ja säilitamine on kulukas, ei suuda…
-
Mu esimene raamat puudutab komplekssete süsteemide teooriat. Mulle sai selgeks, et geneetiline reduktsionism nii-lihtsalt-on-vaimus on liiga primitiivne. Samuti tahtsin ma, nagu paljud teisedki, teada, miks me loome kunstiteoseid, miks me püüame alati kõike lugudena esitada, miks keel ja inimmõte tunduvad maagilised ja miks lood, pildid ja muusika meid niivõrd paeluvad. Mulle tundub, et see on tagasipeegelduv tsükkel: „välisest” ja „sisemisest” kellegi teise „väliseks” ja „sisemiseks”. Mis…
-
Järgnevate aastatega tuleb paika panna piirid, kui suures ulatuses on meie ühiskonnas vastuvõetav viljastatud munarakkude mis tahes kriteeriumidel sorteerimine ning nendes rakkudes pärilike omaduste muutmine.
Bakterite kaitsesüsteem muudab inimese DNAd
Inimesed kaitsevad ennast gripi ja selle koledamate sugulaste eest vaktsiinidega, mis tutvustavad organismile viirust ning seavad ta ennetavalt lahinguvalmis. Ka bakteritel on oma viirused, aga neil puudub võimalus käia arsti juures süsti saamas. Siiski on neil välja arenenud…
-
Rail Balticu ideoloogia tundub rajanevat rohkem sotsiaalpsühholoogiale kui geograafiale ja tehnoloogiale. Kuigi lühim tee Euroopa pudrumägedeni viib piki vett, on avalikus diskussioonis pigem domineerinud nostalgia, pärit Helgi Sallo ja Heli Läätse armsast laulukesest „Rongisõit”, või siis lihtsalt alaväärsuskompleks, samuti on peibutanud ELi toetusraha. Loomulikult tuleks nii olulise otsuse jaoks teha kujunenud olukorrast aus ja põhjalik ülevaade Rail Balticu pühaks graaliks on kuulutatud Briti konsultatsioonifirma AECOM 2011.…
-
Killustatusest ja hägususest. Eesti teadus on praegu allutatud uutele reformidele, mille eesmärk on likvideerida senine teaduse killustatus ja finantseerimise hägusus.
Killustatuse vähendamine viib mitmekesisuse vähendamisele, mis ei pruugi olla hea. Teadmiste ja oskuste mitmekesisus tähendab vaimset kapitali, mis määrab riigi konkurentsivõime.
Hägusust meie teadusmaastikul on mõistetud kui ebaselgust rahastamises ehk siis seda, et ühte ja sama uurimust on toetatud korraga mitme finantsinstrumendiga. See hägusus on bürokraatlik arusaam,…
