-
4. jaanuaril ilmunud Andres Koppeli artiklile „Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast” lisatud alapealkiri oli autoriga kooskõlastamata. Sobiv alapealkiri on „Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetusega rahastatavate töökohtade arvu otsustab teadusasutus”
-
Palju õnne! Oled selle auhinna saajate hulgas vististi esimene välismaalt Soome tulnu.
Kui auhind 2013. aasta lõpupoole pidulikult üle anti, siis Alfred Kordelini fondi esimees rõhutas, et olen esimene välismaalane, kellele see antakse. Meeliv oli kuulda ka seda, et esimene Alfred Kordelini fondi auhind anti helilooja Jean Sibeliusele.
Soome uudistes nimetati sind Soome õpetlaseks. Oled sa oma sisetunnetuses nüüd siis rohkem Soome kui Eesti õpetlane?
Olen 1990. aastast olnud…
-
Teadlaste arv Eestis ja see, kui paljudele jätkub palgaraha, on küsimus, millele selget korrektset vastust praegu ei ole. Oktoobri alguses Sirbis avaldatud artiklis tõin taustaandmed selle kohta, kui suure või täpsemalt, kui väikese osa tehtava teadustöö rahastamisest katavad personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused ning millist arvestuslikku loogikat kasutab Eesti teadusagentuur uurimistoetuste rahalise mahu arvutamisel. Paraku hakkasid mõned sellest artiklist kontekstiväliselt välja tõstetud arvud elama täiesti iseseisvat elu…
-
Kas olukord, et riikliku teadusrahastuse osakaal ja võimalused (ETAgi kaudu) ammenduvad, oli ETAgi käivitamisel piisavalt selge? Kas teadlaskond seda ka hoomas?
Loomulikult on muudatusi teha lihtsam kasvu kui stabiilsuse tingimustes. Rahastusreform algatati küll majanduse ja teadusrahastuse kasvufaasis, kuid selle elluviimine jäi paraku kasinamatele aegadele. Kas teadlaskond hoomas tekkivaid probleeme? Ei oska üheselt vastata, aga praeguseid vastukajasid arvestades võib arvata, et ega muudatuste vajadused kõikide teadlasteni küll ei…
-
Peaaegu kõik – nii teadlaste valimine ametikohtadele, atesteerimine, teadusprojektide hindamine ja rahastamine kui ka kraadi kaitsmine – sõltub meil publikatsioonide arvust ja h-indeksist. (See h-indeks on publikatsioonide hulka ja nende tsiteeritavust iseloomustav indeks, nt indeksi väärtus 5 tähendab seda, et õpetlane on avaldanud viis artiklit, millest igaüht on teiste autorite poolt viidatud vähemalt viis korda – toim.) Analüüsime neid näitajaid lähemalt, toetudes Web of Knowledge’ile (Web…
-
Kas haridus- ja teadusministeerium on sellise problemaatikaga tegelnud?
Sel aastal suurendasime baasfinantseerimise mahtu 17,5%. See on kõigi meie poolt teaduse rahastamise põhiliste allikate palgavahenditega võrreldes ligikaudu 4%. Teadusasutused saavad seda kasutada vastavalt oma vajadustele. Mujal on rahastamine jäänud kas samaks või kasvanud.
Millised on tööta jäävate inimeste väljavaated? Kes on rahastamisreeglite muudatuste tõttu tekkiva probleemi lahendaja?
Jällegi – ülikoolide personali- ja palgakorraldus on ju ülikoolide enda teha. Kõikidest…
-
Teie ellukutsutud konkursi tingimused näevad ette vajaduse märkida seda, kas e-raamatuna on õpik saadaval või mitte. Kas sel asjaolul on märkimisväärset kaalu kahe võrdväärse konkurendi vahel valiku tegemisel?
Olen kindel, et valiku tegemisel ei saa määravaks see, millisel kujul õpik ilmub.
Kas teil on uuringuid või hinnanguid selle kohta, milliseid õpikuid ja mil viisil – kas paberil või elektrooniliselt – meie ülikoolide tudengid kasutavad?
Kahjuks puuduvad meil uuringud tänapäeva…
-
Kas füüsika ajalugu polegi mitte füüsika ise? Ei, mitte otseselt. Füüsika ajalugu on füüsikalise ja teadusliku mõtte kujunemise lugu, mille Ivar Piir on meisterlikult kirja pannud. See pole siiski lugemismaterjal, mida lisateadmisteta ja ettevalmistuseta hõlpsalt lugeda saaks. Piir on kirjutanud selle õpikuks kõrgkoolidele ning õpiku juurde tuleb lugeda muid füüsikaraamatuid või kuulata asjakohaseid loengukursusi.
Pea 600 lehekülge teksti on kui maraton, millel on ka oma kiire lõpuspurt,…
-
Raske on millegagi Virve Sarapiku artiklist (Sirp, 6. XII 2013) mitte nõustuda. Huvitav, kui palju meid on, kes mõtlevad sama?
Eesti teadlaskond on enneolematult frustreeritud, sest viimane teadusreform on tööelu pea peale pööranud. Oleme jõudnud punkti, kus igasugune turvalisus on läinud. Püüe kodumaal oma tööd parimal viisil teha on muutunud mõttetuks. Mitte keegi, olgu ta kui tahes küps ja kogenud, ei või kindel olla, et ta oma…
-
Meie riigis on nii nagu mujalgi teadlastest ja teistest loomeinimestest traditsiooniliselt lugu peetud ja kuulatud neid ehk rohkemgi, kui nende panus SKTsse selleks tingimata sunniks. Me kõik mäletame 1988. aasta loomeliitude pleenumi suurt osa iseseisvuse veretus taastamises ja kui XXI sajandi finantskriisis ja ühiskonna üleüldises peataolekus oli tarvis uut pürgimiste suunda leida, siis pöördusid paljud, ka võimulolijad, loomeinimeste poole, et need taas oma kohust täidaksid ja…
