Teadus
-
Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.Kertu RajandoVilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.
7 minutit -
Urmas Kõljalg: „Meil on plaan pakkuda sama andmeteenust mitmele riigile korraga. Meie visioon on luua kahe-kolme riigi koostöös ühtne piiriülene andmeruum.“Siiri KõljalgRohkem andmekultuuri!
Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“
12 minutit -
Aija Sakova töötab Tallinna ülikoolis teadmussiirde juhina.Piret RäniMillest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?
Teaduskommunikatsiooni eest vastutavad mitmed osapooled ja oluline on nende kõigi järelkasv.
4 minutit -
Südamliku matemaatiku lahkumine tabab südamesse
Gennadi Vainikko 31. V 1938 – 1. XI 2024
Teadlastest võib maha jääda väga mitmesuguseid jälgi. Matemaatikute käpajäljed on ebatavalised. Sageli on need sõnastatud lausa hirmutavalt. Need käsitlevad meie igapäevast elu suunavaid seadusi korraga kirurgi täpsuse, inseneri otsekohesuse ja filosoofi üldistusvõimega. Kategooriad, mida nad oma töös kasutavad, on üheaegselt midagi üdini tuttavat ja samas olemuslikult pelutavat. Et kui ruum, siis olgu vähemalt Banachi ruum. Et kui seda mõõta, siis ei piisa…3 minutit -
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna, kui homset nagunii pole?
Kunagi ammu luges üks Eesti ärimees Paulo Coelho „Alkeemikut“, sattus sellest elupöördelisse vaimustusse ja läks Hispaaniasse raamatu peategelase, vaese karjapoisi Santiago jälgedes käima. Kuulutas pärast ajalehtedes, ja küllap ka siiralt, kuidas raha kokkuajamine pole üldsegi tähtis, tuleb iseenda ja oma spirituaalsusega…13 minutit -
Gustav Vilbaste taimenimede sedelkataloog.Kristel VilbasteKas harrastusteadusel on tulevikku?
Amatöörteadus oli kuni 1992. aastani midagi täiesti loomulikku, ühendused ja teadmiste jagamine olid väärtuslikud amatööridele ja nende kogutu teadlastele.
6 minutit -
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
5 minutit -
ChatGPT vastus juhisele „tee sõnapilv eesti keelest ja kultuurist“ – „Siin on sõnapilv, mis sisaldab eesti keele ja kultuuriga seotud sõnu. See esindab mitmekesist kultuurilist pärandit ja keelelisust, mis on osa eesti identiteedist.“ChatGPTEesti keele ja kultuuri toetusest suurtes keelemudelites
Suured keelemudelid pakuvad võimalust säilitada eesti keelt ja kultuuri käsitlevat infot, neid võib vaadelda kui andmebaasi.
8 minutit -
Trier Hexentanzplatz. 1594.Avalik omand / Wikimedia CommonsDialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia
Sel suvel ülemaailmsel religioonide alase dialoogi ja koostöö konverentsil Põhja-Makedoonias toimunud avalikud ja neljasilmadialoogid panid mõtlema dialoogilise uurimisviisi ja autoetnograafia üle.
8 minutit -
Mittelineaarse maailma lood
Engelbrecht seostab elegantselt mittelineaarse dünaamika probleemid nende lahendajatega ja loomulikult ei piirdu ta ainult iseendaga.
10 minutit
