Kui sageli me märkame kahepaikseid – konni, kärnkonni ja vesilikke – või nende käekäigu üle aru peame? Ilmselt mitte tihti. Võib-olla ehk siis, kui peenramaal konna näeme või suvel mõne Lõuna-Eesti järve ääres häälekat konnakontserti kuuleme, või ehk siis, kui varakevadel…
Surm mõjutab paradoksaalsel kombel meie elu rohkem, kui arvata oskame.
Aasta pimedaimal ajal, enne veel kui jõulud saabuva talve hubaseks ja sõbralikuks muudavad, on sobiv aeg mõelda surma peale. Surma teema tekitab inimestes ühelt poolt õudu, teiselt poolt aga veidrat põnevust. Surm tundub nii lihtne ja loogiline, kui vaatleme meid ümbritsevat hilissügist, teiselt poolt jääb aga lõpuni mõistmatuks. Kuidas on võimalik, et keegi, kes just…
Soomeugrilased harivad põldu ammustest aegadest. Etnograafid on täheldanud soome-ugri aedades läbisegi nii arengut modernsuse poole kui ka iidsete aegade järelkaja. Aiad on olulised kultuurilise ruumi ülesehitamisel ja mõtestamisel. Seda, et taimed kasvavad mõtterikkalt, eesmärgipäraselt ja funktsionaalselt, mõistavad ka soomeugrilased ise.
Vana aja aiad
Kohe, kui tärkas süstemaatiline akadeemiline huvi soomeugrilaste vastu, hakati jälgima ka nende põllumajandustegevust. Juba esimesed soomeugrilasi pisut lähemalt uurinud teadlased pidasid meie hõimlaste põllunduslikku vilumust…
Kuna info tootmine ja levitamine koondub kindlate riikide ja korporatsioonide kätte, teeb see võimalikuks infoga manipuleerimise, selle kontrollimise ja infokolonialismi.
Vaid majandusliku kasumi-kahjumi binaarsuses mõtlemine jätab kõrvale asjaosaliste kannatused ja elutahte.
Seakatk, mis on raputanud enamikku eestlasi, on rikas uurimismaterjal sotsioloogiliste loomauuringute valdkonnale, kus vaadeldakse loomade olukorda ja asendit maailmas ning selle kajastamist, näiteks lihatööstuse puhul. Uuritakse ka, miks osa loomi on meile tähtsamad kui teised. Seakatku juhtum on tekitanud sisemise konflikti ja segaduse enamikus kriitilise analüüsivõimega meediatarbijates. Kui seda teemat süvitsi jälgida,…
Kas kultuuriajakirjanduse leib peab tulema samast ahjust, kust muud uudised, küsib Johannes Saar siinsetel külgedel, kurtes samas, et Eesti kultuuriajakirjanduse jaoks kehtib ainult üks mõõt: nädal ehk „siin ja praegu“. Küsimus on õigustatud, sest kultuuriajakirjandusele omistame ikka rohkem vabadust ja isepäisust, kui seda tasub oodata eeldatavalt objektiivsest päevauudistevoolust.
Tõepoolest ei pea see leib tulema samast ahjust, sest kultuuriajakirjanduse põhiülesanne on peegeldada kultuurielu nii selle väljapaistvate sündmuste kui…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.