Toeta

Teadus

  • Ülikooli arengu võti
    Tiit Land: „Rektorina seisan selle eest, et ülikool kui tervik oleks atraktiivne ja arenev.“
    Ave-Maria Mõistlik / Vikipeedia

    Ülikooli arengu võti

    Tallinna ülikooli arengu võti seisneb interdistsiplinaarsete uurimisülesannete lahendamises ja võimekuses neid kõrgel akadeemilisel tasemel menetleda.

    Margus Maidla
    7 minutit

  • Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia

    Andrea Pető kommenteerib Ungari liikumist suletuse poole Euroopa poliitilises kontekstis.

    Märtsikuu alguses viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli (CEU) professor Andrea Pető, et kaasautorina tähistada raamatu „Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe“* eestikeelse tõlke „Sugu kui sümboolne liim“ valmimist. Euroopa konservatiivseid ja paremäärmuslikke suundumusi analüüsivas raamatus mõtestatakse muu hulgas…
    Barbi Pilvre
    6 minutit
  • Maailmafilosoofia poole
    Detail XII sajandi maalist, mis kujutab igapäevaelu Songide dünastia ajal. Esivanemate austamise päev aprilli aluguses on Hiina kalendris tähtsal kohal seniajani.
    Wikimedia Commons

    Maailmafilosoofia poole

    Globaliseerumine on filosoofias toimunud palju aeglasemalt kui kunstis, kirjanduses ja majanduses.

    Margus Ott
    10 minutit
  • Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?
    Töölisasulad, millele anti nende praegune nägu 1980.-1990. aastate tööstusbuumi ajal, kui ei hoolitud vanalinnadest ega mõeldud palju eristumisele.
    Tõnis Kimmel

    Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?

    Kaubanduspartnerid ja rahvusvahelised finantsturud tunnevad muret Hiina käekäigu pärast.

    Liisi Karindi
    3 minutit
  • Kuu aitab juhtida juhtumisi
    Fotograafia- ja astronoomiahuviline Martin Vällik püüdis 3. juuli (2015) õhtupoolikul kaadrisse ainulaadse hetke, kuidas kuu tõuseb Haapsalu piiskopilinnuse kellatorni silueti taustal.
    Martin Vällik

    Kuu aitab juhtida juhtumisi

    Meie esivanemad jagasid kuu kuueks osaks, kus iga osa pikkuseks on viis päeva.

    Mikk Sarv
    7 minutit
  • Kõige rohkem säutsutud Eesti teaduspublikatsioon
    Altmeetriat ja selle skoori kasutatakse teadusega seotud (alternatiivse) info visualiseerimiseks. Pildil 2015. aasta artiklite edetabel veebilehel www.altmetric.com.

    Kõige rohkem säutsutud Eesti teaduspublikatsioon

    Kui Derek John de Solla Price avaldas 1963. aastal raamatu „Suur teadus – väike teadus“ („Little Science – Big Science“), kus kirjeldab revolutsioonilist ideed, et teaduse kasv on peatumatu ja teadus peaks kasutama just teadust, et ennast mõõta ja kirjeldada, siis…
    Kalmer Lauk
    6 minutit
  • Toatemperatuuril vedelad soolad
    Üks enam kasutust leidnud toatemperatuuril vedel sool on 1-etüül-3-metüül-imidasooliumtetrafluoroboraat (EMImBF4):

    Toatemperatuuril vedelad soolad

    Kas keemikute vingerpuss või on neist ka kasu?

    Enn Lust, Karmen Lust
    4 minutit
  • Sohitegu kui strateegia
    Uus eestikeelne nimetus: tänu artikli autori päringule, mis võiks olla Lepomis macrochirus’e eestikeelne vaste, pakkus kalade nomenklatuuri komisjon ametlikuks liigi nimetuseks välja „sinilõpuseline päikeseahven“. Iseloomulik tunnus, mille järgi seda päikeseahvenat teistes keeltes nimetatakse, on tumesinine kõrvakujuline lõpuskaane väljakasv (blue gill või blue ear).
    Wikipedia

    Sohitegu kui strateegia

    Kui laialt on petmine kui strateegia looduses levinud ning kas, lähtuvalt evolutsioonilistest arusaamadest, on kuidagi võimalik sohitegemist vähendada?

    Tuul Sepp
    9 minutit
  • Kes saab teadlast sundida …
    Teadust ei tule meedias ja avalikus ruumis tikutulega taga otsida, vaid tihti särab see kutsuvalt LED-lampide valgel (tõsi, keset plinkivat linnadžunglit). Pildil teadlaste öö 2015.
    Pressifoto

    Kes saab teadlast sundida …

    Teaduskommunikatsiooni kursus võiks kuuluda iga doktorandi kohustuslikku programmi.

    Arko Olesk, Terje Tuisk
    6 minutit
  • Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is
    Mari Moora (pildil paremal krohmseente uuringul Koerus) ja tema kolleegid on viimastel aastatel jälginud, milline on krohmseente mitmekesisus lokaalselt ja globaalselt ning kuidas reageeritakse keskkonnamõjudele.
    Erakogu

    Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is

    Taimede produktiivsuse ja mitmekesisuse vahelisest seosest krohmseente liikide määramisel

    Marju Himma
    9 minutit
Sirp