Toeta

Teadus

  • ,

    Saateks – Uuskeele ohud

    Sain Wole Soyinkaga kokku Bolognas Üleilmse Kultuuride Akadeemia (Académie Universelle des Cultures) kollokviumil, oletatavasti 2000. aasta oktoobris. Olime mõlemad selle, nüüdseks juba mulle teadmata põhjustel likvideeritud, akadeemia liikmed. Soyinka, kes on rahvuselt joruba, kirjutades küll inglise keeles, pidas kõne poliitkorrektsuseks nimetatud fenomenist, mida kritiseerida valgel mehel oleks raskem kui nigeerlasel. Olen püüdnud Soyinka esinemise teksti Eestis avaldada, seni pole see paraku õnnestunud. Õigupoolest on see tekst…
    Jaan KAPLINSKi
    3 minutit
  • Soome-ugri kannibalid
    K. Štremeri litograafiad, tehtud spetsiaalselt Kušelevski raamatule. 1868.

    Soome-ugri kannibalid

    Uue teadmise loomine on vanade tarkuseterade lõputu ülesnoppimine. Ameerika ajaloolase Daniel J. Boorstini sõnul polnud maadeavastuste peamiseks takistuseks teadmatus, vaid teadmise illusioon. John Locke’i arust ei ulatugi teadmine ideedest kaugemale. Me ei usu oma silmi, kui need näevad midagi muud kui…
    Art Leete, Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor
    5 minutit
  • ,

    Uuskeele ohud

    Poliitiline korrektsus (ingl political correctness) on tekitanud uutmoodi regressiivse konformismi. Siin on oht, et tekib neutraliseeritud inimestevaheline kommunikatsioon: keel, mis koosneb dekontekstualiseeritud, riski-, solvangu-, nüansi-, ajaloovabadest sõnadest. Sõnade mahendamisest pole kasu, kui ühiskondlikud tingimused jäävad samaks.
    Peaaegu kõik kõnelejad on maininud keeleküsimust. Arvan, et väga sageli taandub political correctness’i probleem just sellele. Ka mina keskendun mõnele keeleaspektile, political correctness’i pealesurutud absurdsusele – liikumiseks ei taha ma seda…
    Wole Soyinka
    7 minutit
  • Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    Professor Mart Loogi sõnutsi on inimgenoomi kirjutamise projekt (Humane Genome Write), millega on liitunud Eesti sünteetilise bioloogia keskus, inimkonnale pöördelise tähtsusega. Projekti vältel sünteesivad teadlased täielikult inimese genoomi, s.o kirjutavad ja valmistavad selle nullist ise.
    Erakogu

    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?

    Margus Maidla
    11 minutit

  • Innovatsioon kui teaduslik mõttesport

    Ülemaailmne ajurünnak annab tihti väga kiiresti ja tavapärasest odavamalt tellija probleemile märkimisväärse kvaliteediga lahenduse.

    Kuigi osalemisvõimalustest ülemaailmses innovatsioonis meil palju ei teata, võiks üks neist võimalustest siiski väärida väga erineva taustaga inimeste tähelepanu. Selleks on USA farmaatsiafirma Eli Lilly 2001. aastal loodud firma Innocentive1,2 konkursid, mis algsest farmaatsia-keemia probleeme uurijatele vahendavast arendusüksusest on kasvanud iseseisvaks eri teadus- ja tehnikaalasid, aga ka…
    Omar Parve
    5 minutit
  • Kuidas tappa rebast?
    Karusnahatööstuse esindajate käsituses ei räägita rebastest ja naaritsatest kui metsloomadest, vaid kui puuriloomadest. Puurilooma vajadused määratakse selle järgi, mida karusloomakasvandus neile pakub. Kuna liikumisvõimalus puudub, ei kuulu see bioloogiliste vajaduste hulka. Pildil Karjaküla karusloomafarm.
    Kristina Mering

    Kuidas tappa rebast?

    Kuidas on kujunenud ühiskonnas norm, et karusnaha saamiseks on loomade kasvatamine ja tapmine vastuvõetavaks tunnistatud tegevus?

    Kristina Mering
    5 minutit
  • Võimalus reaalsusest põgeneda on lõpuks käes
    Kaader Keiichi Matsuda düstoopiahõngulisest lühifilmist „Hüperreaalsus“, mida autor ise ka detsembris Tartus toimunud konverentsil „sTARTUp Day 2016“ siinsele publikule näitas.

    Võimalus reaalsusest põgeneda on lõpuks käes

    Virtuaalreaalsuse teine tulemine õnnestus, aga see pole ikka päris see.

    Hans Lõugas
    7 minutit
  • Maailma loomine ajus
    Neckeri kuubik illustreerib, et aju loob reaalsuse: paberil ja silma võrkkestal on kõigest kahemõõtmeline joonis, aga ilmselt tajub vaataja seda kolmedimensioonilisena.

    Maailma loomine ajus

    Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal.

    Jaan Aru, Madis Vasser
    6 minutit
  • Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest
    Eesti Teaduste Akadeemia korraldas teaduse populariseerimiseks kolme minuti pikkuste loengute konkursi. Pildil Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant Rain Kuldjärv.
    Reti Kokk & Timo Korv

    Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest

    Klassikaline määratlus ütleb, et teadus koosneb kahest komponendist: uute ja oluliste faktide teadasaamine ning nende kommunikatsioon teistele. Enamik neist sõnadest kannab võrdlemisi selget tähendust. Probleemne on aga viimane sõna. Kes on need „teised“?
    Meie praeguses mikromaailmas on teadlastele esmane kommunikatsiooni sihtmärk rahastaja.…
    Tarmo Soomere
    5 minutit
  • Haridussüsteemi uued astmed
    Vismuti-alumiiniumi sulami korrosioon vees. Mikroskoobi pilt mõõtudega 1,6 × 1,2 mm.
    Tavo Romann / Wikimedia Commons

    Haridussüsteemi uued astmed

    ehk Õppimine ilma õpetajata

    Tarmo Soomere
    7 minutit
Sirp