Toeta

Teadus

  • ,

    Kuidas siis ahistamisega tegelikult on?

    Vale või alandav ei ole seksuaalse ahistamise juures mitte eelkõige seksualiseeritus, vaid sooline võimusuhe, mille kehtestamiseks või ärakasutamiseks seksuaalse sisuga käitumine käiku läheb.

    Minu piirid on päris kaugel ja ma naeran tihti ahistamisteemaliste naljade üle. Seda tingimusel, et nali on lühike. Kui läheb pikaks ja hakkab end kordama, käib nali alla, ei aja enam naerma. Esiti arvasin, et asi…
    Katri Lamesoo
    7 minutit
  • Loodusmets ja tulundusmets elurikkuse kandjana
    Kui maastikus on alati vana metsa olemas, jõuavad sobivad liigid neist viimase sajandi jooksul lisandunud uutesse metsadesse levida. Seda aga vaid juhul, kui neid uusi metsaalasid majandatakse elurikkust soosivalt ja lastakse ka neil vanaks saada. Pildil Järvselja salu-põlismets.
    Anneli Palo

    Loodusmets ja tulundusmets elurikkuse kandjana

    Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt.

    Meelis Pärtel, Martin Zobel
    7 minutit

  • Tagasihoidlikkus

    Tagasihoidmine ei tähenda seda, et ühiskonnaliikmed ei astuks ette ja välja oma õiguste eest, vaid lihtsalt seda, et kuldreegli järgi mööndakse samasugust õigust teistele.

    Põhjamaades on talv ja talvine pööripäev loomuldasa kontemplatiivne aeg. Sellega seoses tahan rääkida tagasihoidlikkusest, tagasitõmbumisest ja tagasiastumisest ning nende seosest etteastumisega individuaalsel ja ühiskondlikul tasandil.
    Tagasihoidmine ja vaoshoidmine
    Tagasihoidlikkus on demokraatliku ühiselukorralduse alus: see, et ennast ja teisi hoitakse tagasi,…
    Margus Ott
    9 minutit
  • Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin
    Embrüonaalsetest tüvirakkudest diferentseeritud ajurakud.
    2 × Ucla

    Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin

    Täiskasvanud inimese diferentseerunud rakke on võimalik „reprogrammeerida“ tagasi arengubioloogiliselt varasemasse embrüonaalsesse staadiumisse pluripotentseteks tüvirakkudeks.

    Siim Pauklin
    10 minutit
  • Teadlaste otselepingud ja vaesus
    Kui teadlased ei ole enam sunnitud töölepingus kokkulepitud tööde lisana tehtud ning selle eest teenitud raha pealt peale riigimaksude ka ülikoolile koormist maksma, ega siis äkki ülikoolide finantsmudel kokku kuku? Samasugune mure ja hirm oli ka pärisorjuse kaotamise ajal. Pildil Musta Kasti lavastus „Peks mõisatallis“.
    Maris Savik

    Teadlaste otselepingud ja vaesus

    Kui Eestis soovib organisatsioon või asutus teadlaselt mõne tunni ulatuses nõu küsida, siis survestavad ülikoolid seda tegema selleks loodud allüksuste kaudu sooviga seda omalt poolt lisaks maksustada.

    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
    8 minutit

  • Väljavõtteid USA ja Ühendkuningriigi ülikoolide nõuetest

    Stanfordi ülikool
    • Stanfordi ülikool ei ole teadlaskonna ja väliste osapoolte konsulteerimise või konfidentsiaalsuse lepinguosaline, tal ei ole sellistes lepingutes mingeid kohustusi ega võimalikku vastutust ning ta ei saa neid õigusi ära võtta. Ülikool sellisele tegevusele kahjukindlustust ei paku.
    • Konsulteerimine on lubatud, kui teadustöötaja täistöökoha kohustused ülikooli ees on täidetud.
    • Piirangud konsultandiajale: akadeemilises veerandis on täiskohaga töötajale lubatud maksimaalselt 13 päeva konsulteerimist.
    • Üliõpilaste ja kaasteadlastega seotud piirangud:…
    3 minutit

  • Vastukaja – Katastroofi eelõhtul ühiskondlikust mõjust

    Hiljuti sai suure meediakajastuse teadlaste hoiatus inimkonnale, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis on sellel ulatuslikud tagajärjed („World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice“ BioScience, 2017). Sellele oli oma allakirja andnud enam kui 15 000 teadlast, sealhulgas ka 20 Eesti loodusteadlast. Tosin eestlast kirjeldas hiljem ajakirjanikule põhjusi, miks nad olid allkirja andnud, ning tõi välja ka 21 lihtsat nippi, kuidas igaüks saab oma käitumisega loodust…
    Raivo Kalle
    4 minutit

  • Hämaruse rahvad – Katskaride omapära meeleshoidmine

    Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.

    Moskva lähistel Jaroslavli oblastis, 57 kilomeetrit pika Kadka jõe ääres elavad katskarid, kes peavad venelasi välismaalasteks. 40 kilomeetri kaugusel asuva välismaaga, mida kutsutakse „vallataguseks“, ühendab neid mugav asfalttee. Katskarisid on poolteist tuhat ja nad jagunevad mõnekümne küla vahel.…
    Art Leete
    3 minutit
  • Kui päevateest saab igavik
    Paul Ariste
    Tartu Ülikool

    Kui päevateest saab igavik

    Nostraatika on võrdlevas keeleteaduses veendumus, et indoeuroopa keeltel on oma lähimate naabritega sedavõrd olulisi ühisjooni, et on põhjust käsitleda neid keeli kokkukuuluvatena.

    Peeter Olesk
    6 minutit

  • Rahvusülikool ja XXI sajandi innovatiivne ülikool

    Volli Kalm: „Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk.“

    Tartu ülikool on mõjukamaid avalikke institutsioone, mille areng ja hoiakud kujundavad kas otseselt või kaudselt Eesti riigi arengut. Alates 1. juulist 2012 juhib ülikooli Volli Kalm, kes valiti tagasi rektori ametikohale ka teiseks ametiajaks, mis algas 1. juulil 2017.
    Nimetage palun oma eelmisest rektoriperioodist kolm kõige silmapaistvamat tegu või arengusuundumust.
    Koostasime ja rakendasime…
    Margus Maidla
    11 minutit
Sirp