Teadus
-
Senised nutika spetsialiseerumise valdkonnad on kaunis laialivalguvad, edaspidi on vaja suuremat fookustamist. Mikroskoobipildil sibulakoore rakud hüpertoonilises lahuses.Rusalka96 / Wikimedia CommonsEuroopa horisondi poole
Uue „Euroopa horisondi“ programmis tuleks keskenduda valdkondadele, milles Eesti teadus on kas tugev või ülitugev: biotehnoloogia, geneetika, personaalne meditsiin, ravimiarendus, uued energialiigid ja -salvestid.
6 minutit -
Kõre elupaikade taastamine ning paljunduskeskuse loomine on need liigid toonud väljasuremise veerelt tagasi.Riinu RannapSissejuhatus maailma päästmisse
„Ökoloogika“ arvamusveerul hakkab järgneva aasta jooksul Sirbis ilmuma keskkonnateemade käsitlusi.
8 minutit -
WWW ja puutetundlikud ekraanid pärinevad Šveitsist Genfist, maailma suurimast osakestefüüsika laborist CERNist. Pildil maailma kalleim teaduseksperiment, CERNi suur hadronite põrgati.CERNKuidas alusteadus meie nutitelefoni jõuab
Tehnoloogiad, mis tegid võimalikuks iPhone’i loomise, pärinevad uurimistöödest, mis on ajendatud kas puhtast teaduslikust uudishimust või utoopilistest insenertehnilistest probleemiasetustest.
9 minutit -
Neljaliikmelise pere energiatarbimine eramus 2017. aastal. Tartu regiooni energiaagentuuri energiaküsitluses (2017–2018) jagati pere ja kodumajapidamise energiakulu kolmeks: transpordienergia, soojusenergia ja elektrienergia.Allikas www.trea.ee/secLigi-null-energia inimene
Tehnokraatlikult ja e-edvistades oleme targa linna arendamisel unustanud targa inimese, kes oskab teha energiatõhusaid ja kliimasõbralikke valikuid.
7 minutit -
Wolfgang Wagner: „Evolutsiooniline psühholoogia võiks omada katalüseerivat mõju nii üldpsühholoogia kui ka sotsiaalpsühholoogia arengule, kuna ta annab suhteliselt ühtse aluse inimkonna kõige elulähedasemate ja fundamentaalsemate bioloogiliste alusprintsiipide mõistmiseks.“ErakoguÜhiskondlikke nähtusi uuriv psühholoogia avab uusi vaatenurki
Wolfgang Wagner: „Evolutsiooniliste selgituste kaasamine ei ole kohustuslik, kuid mõne probleemi uurimisel võib selgitusruumi avardumine olla kasulik.“
12 minutit -
Tartu teadlaste väljatöötatud materjal, mis võimaldab 3D-printeriga freesturbast ja põlevkivituhast printida energiatõhusaid maju. Kuigi turvast Eestis jagub, kasutatakse seda vähe ning vaid pindmist kihti, jättes kasutamata osa kõdunema. Pooleldi kasutatud turbaväljad toodavad aastas rohkem süsihappegaasi kui Narva elektrijaamad. Põlevkivituhka tekib Eestis aastas hinnanguliselt ca 7 miljonit tonni, millest taaskasutatakse vaid 5%, ülejäänu ladustatakse tuhamägedesse. Et turvas ja põlevkivituhk ei maksa palju, võiks uudsest turbamaterjalist 100–150 ruutmeetri suuruse maja omahind olla umbes 5000 eurot. Pildil vaatavad projekti vastutava täitja, TÜ kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno ja keemia eriala doktor, turbamaterjali projekti idee autor ja põhiline elluviija Jüri Liiv Chemicumi laboris turbamaterjali katsekehasid.Merilyn Merisalu / Universitas TartuensisEesti teaduse taltsutamine
Ei avalik ega erasektor ei ole suutnud sõnastada sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid, mis pakuksid lahendusi teadus- ja arendustegevuse abil.
8 minutit
