Toeta

Sotsiaalia

  • Lääs ja Venemaa: „Ise oled!“
    Kataloonia tosinkond liidrit istub vanglas, summaarse karistusega üle saja aasta, ühe isiku kohta keskmise karistusega üle 11 aasta – seda referendumi korraldamise eest. Pildil protestiplakat FC Barcelona ja Milano Interi vahelise jalgpallimatši avatseremoonial 2. oktoobril 2019.
    Wikimedia Commons

    Lääs ja Venemaa: „Ise oled!“

    Ei näe sugugi välja, et lääs oleks moraalselt nii heal positsioonil, et inimõiguste ning ajakirjandus- ja sõnavabaduse küsimustes teistele epistlit lugeda.

    Jüri Eintalu
    5 minutit

  • Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast

    Indoeuroopa keeltes, mille hulka sanskrit kuulub, ei peeta halvaks stiiliks, kui samas tekstiosas kasutatakse läbivalt sama tegusõna, eesti keeles on aga pidev sõnakordus halva stiili tunnus.

    Upani.sad’ide eestikeelse tõlke ilmumisest kuuldes valdas mind ootusärevus, ent trükisooja raamatut käte vahel hoides ja sirvides haarasid mind segased tunded. Nõutus. Pettumus. Nördimus. Jahmatus. Mitu päeva möödus selle tähe all. Kuni sai selgeks kõik, mis valesti. Sellest…
    Martti Kalda
    8 minutit
  • Mõrv selfide pärast
    Meediastaar oli lahkunud naistele reserveeritud mängumaalt ja konservatiivide viha kasvas.
    Youtube

    Mõrv selfide pärast

    Kitsaste ühiskondlike normide eiramine võib muutuda ohtlikuks, kui muserdavale patriarhaalsusele liiga valusasti kannale astuda.

    Hille Hanso
    8 minutit
  • Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö
    Paljude uuringute tulemused kinnitavad, et täpselt samamoodi nagu varem maailma kontorielu enam ei jätku.
    Piia Ruber

    Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö

    Hübriidtöö lähituleviku põhiküsimus on, kas valitakse 2+3 või 3+2 mudel ehk kuidas jagatakse pärast pandeemiat töönädala päevad kontori ja kodu vahel.

    Tauno Vahter
    7 minutit

  • Vaenuõhutamisest on saanud poliitilise kommunikatsiooni üks põhiinstrumente

    Negatiivsusse kaldumine ehk negatiivse eelistamine iseloomustab ennekõike just konservatiive.

    Kui rääkida poliitikast, poliitilisest tõest ja tõe vettpidavusest, tuleb leppida tõdemusega, et kõik on suhteline ja tõe seisukohalt on kõige eelistatumas seisus morgi töötaja, kelle tõde on lihtne: „Ühel päeval jõuate te kõik minu juurde!“ Ja selles pole kahtlustki, see on tõde. Poliitikategijad pakuvad aga välja oma tõe, mis ei pruugi tegelikkusega kokku minna. Minu lapsepõlv…
    5 minutit
  • Millal on poliitika?
    See, kellest me oleme nii palju rääkinud, kellega tegelenud, kelle peale aega kulutanud, keda majandanud, teeb suu lahti ja ütleb: „Eesti on väga kaugel riigist, kus mõnest lihttööliste üleskasvatatud müüjatüdrukust võib saada peaminister, veel vähem president. Eriti, kui selle müüjatüdruku nimi on näiteks Maša, Vera või Sveta.“ Aga kuidas? Pärast kogu seda vaeva, mis me lõimumisega näinud oleme, ütleb meie haldusobjekt, et ta ei ole meie riigiga rahul? Pildil Sveta Grigorjeva.
    Mihkel Maripuu/ Postimees/Scanpix

    Millal on poliitika?

    Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas?

    Ott Puumeister
    9 minutit
  • Aken Euroopasse

    Aken Euroopasse

    Võiks loota, et mida rohkem teise inimese mõtetest tead, seda paremini teda mõistad. Paraku see ei ole nii.

    Toomas Paul
    9 minutit
  • Dalai-laama mitu elu(lugu)

    Dalai-laama mitu elu(lugu)

    Kindlasti teatakse-tuntakse dalai-laamat üle ilma rohkem ja laiemalt, kui tema teatud mõttes vastaspoolt, Hiina Rahvavabariigi ja seda valitseva kommunistliku partei esimeest Xi Jinpingi.

    Märt Läänemets
    8 minutit

  • Keelefilosoofia enne metafüüsikat

    Ega mõttelugu kinnistaval pärandil peagi otseselt lugejaid olema. Laasbergi kogumik on narratiivi kinnistav allikmaterjal, dokumenteerides analüütilise filosoofia teekonda Eestisse.

    Margo Laasberg (1970–1998) oli üks esimestest eestlastest, kes hakkas 1990. aastate alguses süstemaatiliselt tegelema kaasaegse analüütilise keelefilosoofiaga. Kohe alguses liitus ta Madis Kõivu algatatud analüütilise filosoofia seminariga. Seminari asutamist 1991. aastal võikski pidada Eesti analüütilise filosoofia mõtte­loo sümboolseks alguseks. Selles mõtteloos on Laasbergil oma…
    Henrik Sova
    7 minutit
  • ,

    Eesti Kultuurkapital jagas auhindu

    Eile, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuur­kapitali 2020. aasta auhinnasaajad. Välja anti kaheksa valdkondlikku peapreemiat ja kaheksa sihtkapitali elutööpreemiat.
    Arhitektuuri valdkonna peapreemia pälvisid Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühise õppe- ja majutushoone eest 3+1 Arhitektid, T43 Sisearhitektid ja TajuRuum. Audiovisuaalse kunsti vallas pärjati mängufilmi „Viimased“ eest režissöör Veiko Õunpuu. Helikunstis tõsteti esile maailmalavade ooperisolist Ain Anger, kehakultuuris krossisõitja Tanel Leok. Mihkel Mutt pälvis raamatuga „Maailmas peegelduv veetilk“ kirjanduse valdkonna…
    1 minut
Sirp