-
Juudid on mõjutanud maailma arengut meeletult. Kuid eelkõige diasporaa juudid. Poliitika, majandus, teadus, kunstid, ajaviide ? need ei oleks sellised, nagu nad on, ilma diasporaa juutideta. Mooses, Maimonides, Nostradamus, Luis de Santangel, Don Isaac Abravanel (kaks viimast on tuntud Kolumbuse Ameerika reisi finantseerijatena) Rothschildid, Spinoza, Jacques Offenbach, Gustav Mahler, Trotski ja Sverdlov, Herbert Marcuse, Max Born, Oppenheimer, Milton Friedman, Ludwig Zamenhof, Abraham Maslow, Proust, Gershwin, Houdini,…
-
Tänu neile ja paljudele teistele aatelistele meesterahvastele on prostitutsioon täna meie armsa isamaa võimas majandusharu ja Eesti Euroopas seksiäris kolmas tegija. Et mitu omaaegset legaliseerimise kampaaniat liiva jooksis, määrasid vist seksiärimehed ise, kes said aru, et avalikustamine on tülikas: maksud, traumeeritud kliendid jne. Ametlikke seisukohti on euroetikett ja rahvusvahelised turvanõuded nüüdseks muutnud: ?Arvestades rahvusvahelisi konventsioone, millega Eesti riik on ühinenud /?/ pole meil mingit võimalust prostitutsiooni…
-
Kuidas eesti sotsioloogiat üldiselt hinnata?
Üks asi, mida ma olen püüdnud teha ja mille tõttu ma ehk ka selle preemia sain ? kui sellised välised näitajad nagu avaldamine kõrgelt hinnatud väljaannetes välja arvata ?, on pisut üldistavam lähenemine kui siinses sotsiaalteaduses tavaline. Eesti sotsiaalteaduste tugev külg on meetod: empiiriliste uuringute kavandamine ja matemaatiliste meetodite kasutamine. Aga järgmine samm, üldistuste (olgu riskantsetegi) tegemine, mis sisaldaksid veidi…
-
Kui näiteks helikunsti alt eraldab riik Estonia teatrile aastas ligi 90 miljonit krooni, siis teine Eesti sümboliväärtusega tähtis kultuuritempel Kunstihoone saab riigilt ainult pool miljonit! Tulemus on Kunstihoone pidev majanduslik kiratsemine ning tema toimimine aasta läbi on võimalik vaid tänu Kultuurkapitali pidevale toetusele. Kui riik eraldaks sellele kunstitemplile aastas vajaliku 10 miljonit, oleksid ka olemata praegused probleemid Kunstihoone haldamises ning juhtimises, sest siis langeks ära ka…
-
Reaktsioonid ida valitsejate ratsionalistlikele visioonidele on olnud niisama verised. Ilma viimase Pärsia ?ahhi karmi sekularismita või Egiptuse, Süüria ja Al?eeria nurjunud katseta rajada riigisotsialismi poleks praegust islamirevolutsiooni lainet Kabulist Jaavani. On suur õnnetus, et Lähis-Ida puutus moodsa läänega esimest korda kokku just Prantsuse revolutsiooni järelheiastuste kujul. Araabia maade radikaale, egalitariste ja ristiusuvastaseid inspireerisid Robespierre ja jakobiinid, hilisemast Mussolini Itaalia, natsi-Saksamaa ja NSVL. Aga poleks õige kujutleda…
-
See tingib omakorda hulga negatiivseid pisiasju: esiteks ei vaevuta enam uusi tekste lugema, mitte-kriitikuist-kirjanikest koosneva publiku puhul on kergem nõjatuda nn. tekstihittidele, mille mõju publikumile juba teada, läbi proovitud. Kui enne aitas pidev üksteise jälgimine/teatav vaimne konkurents kaasa ka kvaliteedi arengule, siis praegu on peamine vastukaja ajalehtede-ajakirjade tibatilluke retseptsioon ja oma sõprade kommentaarid. Ring ei ole just kuigi suur, ei ole kirjanduslike salongide tippaeg, ja tõtt-öelda…
-
Tülli ja ära minna võivad need, kes niikuinii ei viitsi enam kaasa teha ja tahavad jätta endast paremat mälestust. Aga kui oled alles keskealine või noorepoolne, siis ei ole mõtet minna. Nii palju oled investeerinud sellesse parteisse ja äkki jäta kõik sinnapaika. Ei tasu ära. Aga mis peamine: kes sind seal mujal nii väga ootab? Sõnades küll, jah. Algul teevad näo, et oled õilis ja tore…
-
On tõsi, et erinevatel (kaalukatel) põhjustel on praeguseks loobutud lootusest leida üks ja ainus ajalooline tõde. Vähesed kaasaegsed ajalooteoreetikud (veel vähem ajaloolased) arvavad aga, et ajaloos puuduvad üldse igasugused tõekriteeriumid. Võtame näiteks postmodernistliku kirjandusteaduse skeptitsismi ajalooteadusliku teadmise võimalikkuse suhtes (nn. narrativismi teesi), milles ennekõike ?kriisi? märke nähakse. Hayden White väitis 1970ndail, et ajaloolane põimib erinevaid poeetilis-retoorilisi võtteid kasutades oma jutustuse kokku üksikutest omavahelise seoseta sündmustest. Viimaste…
-
Võiks arvata, et lihtsaid inimesi ahistavat professionaalkretinismi tänapäeval ei esinegi. On ju sund suhelda avalikkusega avalikult ja võimalikult mõistetavas ning lihtsas keeles mõjutanud pea kõiki elualasid. Aga võta näpust! Akadeemilise taustaga avalikku teadmist esindavate ekspertide kõrvale või asemele on tekkinud terve hulk ka eriti salajast teadmist esindavaid eksperte, kes valvavad paljudes nõukogudes ja komisjonides ja kellest me eriti midagi ei tea. Vähemasti kuni midagi väga suurt…
-
Ma mäletan, et kui aastal 1984 ilmus Loomingu raamatukogus mehhiko kirjaniku Octavio Pazi luulekogu ?Alati on olevik?, pälvis see päris suurt tähelepanu ärksama noorsoo hulgas, kellele ladina-ameerika kirjanduse maagiline realism, eelkõige muidugi G. G. Márqueze ?Sada aastat üksildust?, oli teadagi ilmutusliku tähtsusega. Kuigi Pazi luule on küll pigem sürrealistlike mõjudega ning maagilisele realismile iseloomulikku kummituslikkust kohtab seal vähe, õhkus sellest sedasama absoluutset, peaaegu müstilist üksildust, mis…
