-
Juhan Peegli, tookord noore rahvaluuleteadlase südames oli valus äratundmine eestlasi ja eesti keelt ähvardava hävingu ohust. Selle äratundmise päevadest ja öödest kirjutab ta kakskümmend viis aastat hiljem raamatu ?Ma langesin esimesel sõjasuvel?. Viiekümne neljandal sellist raamatut veel kirjutada ei saanud. Sai aga teha midagi selle ohu enda vastu. Sai teha seda, mida õpetas Juhanile Kreutzwaldi, Jannseni ja Masingu uurimine: toetada võõrvõimule allutatud rahva eneseteadvust tema keeles…
-
?Minu kiri on ebatavaline. Kuid tavatu on olnud ka Teie roll minu elus ning laiemalt vaba ajakirjanduse roll eesti rahva elus. Just täna, pühapäeval, 25. mail kõnelesite 1945. aasta valimistest Inglismaal ? ja Churchillist, kes lahkus Potsdamist, et mitte kunagi sinna naasta. See pööras Stalini veelgi umbusklikumaks. Potsdami konverentsi ajal olime ikka veel küüditatud. See konverents oli ja on praegugi eestlaste silmis Müncheni lepituspoliitika, Teherani ja…
-
Teiseks, mida tähendab sõna ?totalitaarne?? Siin on minu arvates kaks peamist tõlgendamisvõimalust. Esiteks, see võib olla sõna ?kommunism? täiendav, täpsustav määratlus, mis osundab kommunismi ühele tüübile. Nimetagem seda definitsiooniks A. Selle definitsiooni järgi on olemas kindel totalitaarse kommunismi vorm ja järelikult ka teised, mittetotalitaarsed kommunismi vormid. Teine tõlgendamisvõimalus on, et autori arvates on kommunism totalitaarne ja mitte teistsugune. Nimetagem seda definitsiooniks B. Sel juhul on sõna…
-
Abu Grhaibi vangla-afääri mõju iseäranis Ameerika, aga ka Inglismaa avalikule arvamusele on suur ja see on saavutatud ühegi püssipauguta. Isegi rongi ei tarvitsenud seekord õhkida. Matsikavalusega propagandistid on kusagil plusspunkte noppinud. Braavo, Osama.
Kui ma eelmise nädala lõpul kuulsin raadiost Paul Bremerit teatamas, et pole välistatud ameeriklaste plaanitsetust varasem lahkumine Iraagist kohe pärast 30 juunit, sest Ameerika ei ?kavatse olla seal, kus tema kohalolekut ei taheta?,…
-
Vastuse küsimusele, kas Eestis on kultuuritööstust või mitte, annab aga Tartu ülikooli õigusteaduste magistri Anne Kalvi artikkel ?Kultuuritööstuse olemus ja selle osatähtsus rahvamajanduses?(Juridica 2003, nr. 10). Kalvi käsitleb teemat küll paljuski autoriõigusega seonduvalt, kuid defineerib kultuuritööstuse olemasolu olulise tingimuse ja selleks on tegevus, mis on vahetult või vahendatult seotud autorite loominguga või esituskunstnike tegevusega. Ehk siis igasugust tegevust, mida reguleerib autoriõiguse seadus, saab ja tuleb käsitleda…
-
Püüdsin kord ühelt muusikateoreetikult välja uurida, kuidas ta defineerib autentsuse mõistet (Schönbergi dodekafoonia ja modernistliku esteetika kontekstis). Sama lugu! Ei tahtnud professor sugugi armastatud ülimõistesse süveneda. Vist kartis, et too laguneb ära. Jälle hirm! Kuigi pole põhjust. Me teame ju, et eristusvõime on juba rakul ja bakterilgi. Et jumalikult kaunis matemaatiline korrapära ümbritseb meid liblika tiivamustris ja silma võrkkestas, aatomis ja universumis. Järeldus lausa pakub end:…
-
Valle-Sten Maiste: Mulle tundub, et kultuuri nime all ja ühiskondliku raha eest tehtava meelelahutuse ja ka lauskommertsi haare on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ja saavutanud viimast 15 aastat silmas pidades pretsedenditu ulatuse. Riigiinstitutsioonid toetavad täna kuni riskide täieliku maandamiseni välja projekte, mis tegelikult ennast küllap ka ise välja veaksid ja eraettevõtjale ka kasumit toodaksid. Kuna ühiskondliku raha (10%) olemasolu tagab lisaks veel ka käibemaksusoodustuse, siis on…
-
Tänased rahastamisvahekorrad tuginevad ligi seitse aastat tagasi Kultuurkapitali nõukogus paika pandud jaotusele, mis on siiani suuresti püsinud. Samas eelarvekasvust tingitult rahalised erinevused suurenevad. See ei olnud spontaanne reaktsioon, vaid tulenes osaliselt Kultuurkapitali juhatuse ettepanekust muuta pisut sihtkapitalidele eraldatava raha protsentuaalset suhet, sest erinevused on küllalt suureks muutunud ning koos Kultuurkapitali rahaliste võimaluste kasvuga muutuvad need vahed sihtkapitalide vahel veelgi suuremaks. Diskussioon võimalike muutuste üle algas juba…
-
Euroliitumise auks lüüakse kultuuriputkasid ja telke üles. Väljamaal pakutakse inimestele eesti moosi ja musta leiba. Kohapeal jagatakse euronänni: kilekotte, voldikuid ja kommi. Putkad-telgid tavalised, aga sisu eriline. Toimub kontserte ja tsirkuseetendusi. Erutusest õhetav poetess loeb eestlastele taanikeelset luuletust. Tipporkester, keda muidu naljalt kätte ei saaks, tuleb kohale. Propagandistlik, angaþeeritud kultuur? Kõlab pahasti. Ilmselt on viga mõtteviisis. Tuleb viga üles leida. Mis on õige mõtteviis? Kuidas eristada…
-
Selles kontekstis on vaeslapse osas eriti elektrooniline meedia, televisioon ja raadio, kellel pole oma kultuuriprojektide toetamiseks paraku kellegi poole pöörduda (kuigi on pöördutud küll). Teame isegi, et nii riigi- kui ka erakanalitest on peaaegu kadunud meie väljapaistvaid ja andekaid loojaid käsitlevad-kajastavad portreesaated. Miks ei võiks riik meie heliloojate, näitlejate, kunstnike jne. loomingu jäädvustamisele õlga alla panna? Või miks ka mitte toetada eraväljaannete kultuurilisasid (kui need olemas…
