-
Sirp kaldub arvama viimast. Täiuslikku süsteemi on niisuguses valdkonnas peaaegu võimatu leiutada. Halva ja hea (tõlke)kirjanduse vahele piiri tõmbamine on alati subjektiivne. Kes hakkaks teoseid indekseerima? Ja näiteks ka kõrgtasemega tõlk võib vahel ajaviiteks mõne krimka eestindada.
Need raskused ei tähenda kummatigi, nagu ei võiks mõelda praeguse süsteemi korrigeerimisele. Tagantjäreletarkusega võib öelda, et mõningaid disproportsioone oleks saanud ette näha. Ka hea kujundaja teeb kuus ühe…
-
Jalgpall on ülimalt emotsionaalne, erilist füüsilist võimet nõudev mäng, milleks on vaja vaistu ja pead sõna otseses mõttes. Vutti on võrreldud teatri ja härjavõitlusega, olen vedanud jalgpalli metafoori Jumala täringumänguga ja miks mitte nüüd siis ka (välis)poliitikaga. Ainult rohelise areeni superstaar pole eesmärgipõhine Machiavelli või eurokvoote tingiv Berlusconi, vaid puutsades matadoor ? alati tema ise, ihust ja hingest ühe eesmärgi nimel võitlev gladiaator. Eesmärgiks on lüüa…
-
Tunduks nagu kohatu sellest kõnelda, totalitarism on alles nii lähedal. Aga illusioonidest tuleb vabaneda ? ja mida varem, seda parem.
Kõige suurem väärarvamus, mida seoses demokraatiaga kohtab, on selle samastamine mingi imet tegeva väega. Ja seda eeskätt majanduse vallas. Demokraatia oleks nagu küllusesarv. Tihti kuuleme meedias mõne äsja diktatuurist vabanenud või üldse riikluseni jõudnud hõimu vaimustunud hüüdeid a la ?Nüüd on meil demokraatia, nüüd alles…
-
Mõlemad näited kinnitavad, et Eesti ühiskonnas leidub küpsust, empaatiavõimet ja avatust maailmale. Ja mõlemad piiritlevad temaatika, mida pean maailma poliitikas kõige valulisemaks ja samas kõige olulisemaks ? see on inimõiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse tegelik olukord.
Samuti võluvad mõlemad algatused oma sõnumi positiivsusega. See on siiras ja lihtne, sest rikkumata ?reaalpoliitikale? allumise ja topeltstandardite omaksvõtu tõvest. Õieti on see humanismi alusprintsiip: armasta ja hoia teist inimest…
-
Siin Haapsalus on alati tuul. Meri kolmes küljes. Kõrged kahisevad kõrkjad. Lillede ja puude lõhn üle terve linna. Piiskopilinnuse varemed. Legend Valgest Daamist. Inimeste peod ja tütarlaste õhtused jalutuskäigud üles-alla piki peatänavat. Merelinnud oma kräuksumise, kiljumise ja kaeblemisega. Talvine vaikus merejääl. Sügisene kõrgele tõusnud vesi. Triipudena rannale uhutud mererohi. Jalajäljed, täis vett. Ja muda. Ja midagi veel.
Siit tahetakse ära. Ja siis tahetakse siia tagasi. Miks?…
-
Ideaalis peaks selline kunstnike kooslus Academia Non Grata tegutsema sõltumatu institutsioonina, ainult nii suudab ta säilitada oma erilise energia ja olla alternatiivne ülejäänud kunstiinstitutsioonide suhtes. Raha selleks peaks saama kõikvõimalikest fondidest, ka erafondidest ja eelkõige linnalt ja riigilt. Academia Non Grata tugevus on peitunud ka selles, et see loodi väljaspool olemasolevaid kunstistruktuure, mitte Tallinnasse või Tartusse. Ideaalis on Pärnu suurepärane koht Academia Non Grata tegutsemiseks, ka…
-
Küllap ei arva keegi, et kuue Euroopa Liidu liikmesriigi venekeelsed kogukonnad oleksid suutnud omal initsiatiivil panna aluse Euroopa Liidu esimesele emigrantide parteile. Moskva välispoliitiline suunis on siin selgesti märgatav. Ent ilmselt ei suudeta või soovita mainitud pealinnas vähemasti hetkel hinnata, missuguseid tagajärgi Moskva selle sammuga endale kaasa toob. Euroopa Liit on mõnes mõttes keelte Paabel, kuid nende keelte, mida Euroopa Liidu liikmesriikides on ajaloo hämarusest alates…
-
Püüan meenutada, kas enne euroreferendumit rääkis mõni erakond selgesti, et need ja need asjad lähevad kohe nii ja nii palju kallimaks. Võimalik, et eksin, aga mu meelest räägiti ikka üldiselt. Ja targasti tehti, tuleb välja. Kui keegi oleks julgelt öelnud, et suhkrukilo tõuseb viielt kroonilt seitsmeteistkümnele, siis me võibolla polekski ELis.
Asi on ohtlik, sest kui rahvaküsitlusele pannakse ka uus ELi põhiseadus, siis praeguste meeleolude…
-
1990. aastaga võrreldes on laste arv praeguseks kahanenud peaaegu kaks korda: 350 000-lt 190 000-ni. Isegi kui see langus kohe peatuks, levib kahanemine aastatega piki rahvastikupüramiidi ülespoole ning jõuab 60 aastaga selle tippu1. Eluea pikenemise ja selle tõttu, et eestlased oli enne 1990. aastat aeglaselt kasvav rahvas, on pensionäride arv pidevalt suurenenud ning see jätkub mõnda aega. Seni loodab järjest kasvav arv pensionäre saada oma järjest…
-
Ilusa mõttega positiivse omamüüdi vajalikkusest algas ka üks Jaan Krossi arvamus (EPL 7. VI). Miskipärast lõppes see tungivate soovitustega sulanduda kas Pätsi 1940. aasta või Gustav Suitsu 1917. aasta ideede kohaselt ? ja saada soomlaseks (?). Eestlaste sulandumise unistuses on üllatavat järjepidevust. On iseloomulik, et ka integratsiooni paljudest tähendustest valitakse eksimatult just sulandumise, kellekski teiseks saamise tee. Lahkesti ja ?humanistlikel kaalutlustel? näiteks kas või omaenese keeleruumi…
