-
Pattenile võib ette heita kriitilise meele tugevnemist võrdeliselt volinikuaja lõpu lähenemisega. Kerge eetiline oportunism ei muuda aga asjaolu, et pärast Vene-ELi tippkohtumise fiaskot Roomas 2003. aasta sügisel oli ta ühenduse Moskva-poliitikas ainukene kindel pide. Patten üksi tundus mõistvat silmanähtavat tõde, et Venemaa on ELi kui poliitilise ja majandusliku projekti objektiivne möödapääsmatus. Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa soov seda reaalsust omil põhjusil ?subjektiviseerida? ei erine ehk Patteni vaatepunktist…
-
Võiks arvata, et enam mõnda asja ei tehta, aga võta näpust. Ajakirjandusväljaannete asutamise kuldaeg on jäänud igavikku, praegu pole enam isegi raua-, vaid puuaeg, aga ikka asutatakse. Asutavad daamid, Marju Kuut ja Evelin Int-Lambot. Küll erineva suunitlusega, üks seltskonnaväljaannet, teine Eestit tutvustava. Ja kui esimese taga võib oletada kopsaka elukogemuse kanaliseerumisvajadust, siis teise taga võib aimata soovi sillutada teed Suurde Poliitikasse.
Juba viiendat puhku turul
Asutatakse ka…
-
Mis need pinged siis on? Kõik pinged tulenevad deformatsioonidest, seletas konverentsil Eesti TA senine president, TTÜ mehaanikaprofessor Jüri Engelbrecht. Teaduse ja ühiskonna suhetes tähendavad deformatsioonid valesid ootusi. Teadlased ootavad ühiskonnalt midagi, mida ühiskond pole valmis andma. Ühiskond ootab aga teadlastelt midagi, mida need ei saa teha. Kui mõistetaks paremini üksteise ootusi ja võimalusi, võiks ka koostöö paremini sujuda.
Teadlased hindavad uurimisvabadust, ühiskond aga soovib suunata teadust…
-
Linnavalitsuse kriisietendus meenutas pornograafiat sadomaso elementidega: 11 mandaadiga (Reformi)erakond esitas 28 mandaadiga (Kesk)erakonnale viisteist eelarvenõudmist (!?) Viimane oli kõigega nõus (!?). Kaalukeeleks olid nullmandaadiga esindatud erakonda ülehüpanud endised enamuspartei liikmed ja avalik häälteostmine. Taustal oli suur raha: alanud valimiskampaanias olulised rahanumbrid; diagnostikakeskuse ärides ristuvad huvid; tulutoov teedeehitus; värske rahvaliitlase Erika Salumäe hardalt kuulutatud haridus- ja noorsoopoliitika (loe: paremparteide kinnisvaraprojektid ja täiendav sotsiaalabi avaliku teenuse rikkamale tarbijale).…
-
25. ? 30. septembrini toimus VIII Saksa-Eesti akadeemiline nädal ?Academica?, mille peateemaks oli ?Teadus ja teadmistepõhine ühiskond?. Ürituse kaaskorraldaja Tartu ülikooli eetikakeskus kutsus esinema Euroopa Akadeemia (Europäische Akademie) presidendi teaduslik-tehnilise arengu uurimise alal ? prof Carl Friedrich Gethmanni.
Mis on Euroopa Akadeemia?
Euroopa Akadeemia on uurimis- ja hariduskeskus. Me teeme uurimusi, mis puudutavad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut ning selle mõju keskkonnale. Meie ülesandeks on prognoosida, millised võiksid…
-
Bütsantsist võeti kirikumuusika jaoks üle ka küllalt keerukas kaheksaviisilisuse süsteem (osmoglasie, vosmiglasije), mis seadis laulud kaheksasse rühma (glas).
Sõna glas tähendas bütsantsi kirikulaulus üht kaheksast diatoonilisest laadist; vanavene kirikumuusikas tähistab glas aga n-ö ühistel muusikalistel alustel seisvate, ent erinevate diatooniliste meloodiavormelite kogumit. Kaheksa erinevat glas?i moodustasid nn kaheksaviisilisuse süsteemi, mis hõlmab endas kiriku põhilise lauluvara. Ühel nädalal on liturgias kasutusel ühe glas?i viisid, teisel teise glas?i omad…
-
Teine kohtumine toimus koduses Tartus juba kümme aastat hiljem. Ootasin Narva mäel bussi ja sinna tuli eakas proua, taas väga korrektse väljanägemisega, ja alustas juttu küsimusega, kas ma juba kaua ootan ja ega ta plaanitust maha pole jäänud. ?Ma tahan kirikusse jõuda, meie kirikusse, mis on. . . .? Ta ei jätnud midagi kahtluse alla, vaid andis ise kohe teada, et on vanausuline. Ja põline tartlane. Oma haridusteed iseloomustas…
-
Vene vanausulised on pika ja vana traditsiooniga. Te olete elanud üle erinevaid ideoloogiaid ning tagakiusamisi. Kuidas elavad vanausulised praegu?
Võrreldes minevikuga, ei saa öelda, et halvasti. Majanduslikust küljest võttes võiks öelda, et normaalselt, ent kombestik hakkab hääbuma. Noored ei tule enam kirikusse ja selles mõttes on raske.
Kui nüüd rääkida kombestikust, siis milline see on praegu ja kui laialdaselt te seda järgite?
Nii kaua kui see on meie võimuses,…
-
Esmalt vana vaidlusküsimus, kas Türgi kuulub Euroopasse või Aasiasse? Geograafilisest aspektist on kõik selge: 3% Türgit territooriumist asub Euroopas, 97% Aasias. Türgi Aasiasse kuuluv osa (ca 755 000 km²) on aga 1/3 võrra suurem kui ELi suurim riik Prantsusmaa. Küll on varasemal ajal Türgi piiridesse jäänud pea kogu Balkan, Ungari ja Krimm. Samas pole Antiik-Kreeka seesmise administratiivjaotuse Euroopa-Aasia piir erilist tähtsust. Kultuuriliselt kuulub näiteks Iisrael Euroopasse,…
-
On käibetõed, mida aina korratakse, nagu tiibeti mungad mantrasid, ja mida võetakse absoluutsete tõdedena. Praegusel maksureformi eelsel ajal on üks sääraseid, et mida rohkem raha inimesele kätte jääb, seda parem. Mina kui moralist pole aga sellega üldsegi päri. Niimoodi väitjad lähtuvad sellest, et inimene on ratsionaalne olevus, praktiline, arukas jne. Ta oskab seda pihku jäänud lisaraha enda huvides optimaalselt ära kasutada. Mina aga väidan, et suur…
