-
Kindlasti on võimalik ajutiselt toetada loodavat või kriisi sattunud eriala, kuid vastutustundlik ülikool ei saa rajada eriala arengut nii ebakindlale alusele. Seetõttu on loomulik, et prof M. Ehala ülemus rektor M. Heidmets (EPL 30.VIII) eeldab, et ikkagi just Eesti riik ?panustaks /. . . ./ kahele keskusele?. Mis tähendab kas RKT suurendamist või ümberjagamist, mida minagi väitsin. Eesti üliõpilaskandidaatide arv hakkab lähiaastatel langema ja aastaks 2012 on neid praegusega…
-
Islamifanaatikud õhutavad vaenu ja tahavad viia meid tagasi keskaega. XX sajandi lõpu genotsiidisündmused Balkanil on tõestanud ilmekalt, milleni võib viia usuline jäärapäisus ja konfrontatsioon. Islami fundamentalistidele meeldiks näha kokkupõrget, nagu vanadel headel aegadel, kristlastest uskmatutega. Võitlus ristisõdijatega ongi nende mõttemall. Ja hull on, kui tsiviliseeritud XXI sajandi õhtumaa inimesed hakkavad Ameerika fundamentalistidest kristlaste kombel rääkima ristisõjast ja Kurjuse jõududest nagu president Bush. Sellega laskume ajatolladega samale…
-
?Ükskõik kes, mitte ainult. . . .?
Kerryle paistab saavat saatuslikuks tema pikk poliitikukarjäär. Kakskümmend aastat senatis. Vaadakem kasvõi eesti poliitikuid ja mõelgem, kes on mingis küsimuses kui palju vahetanud seisukohti. Praktiline elu sunnib ka korralikke poliitikuid oma arvamusi korrigeerima. Aga näe, presidendivalimistel kaevavad vastased kõik üles.
Miks Kerry oma sõjavastasusega nii kaua viivitas? Kerry on sattunud tänamatusse rolli. Esiteks on liiga selgelt tunda teatavate gruppide ootust, et ?ükskõik kes,…
-
Üldiselt, globaalses plaanis pole mõnu ja vastutusega muidugi mingeid probleeme. Need jaotuvad maamuna peal ära nii, nagu tahavad emake loodus, kuri saatus ja suurkorporatsioonid. Seal, kus eksisteerib jututuba nimega avalikkus, küsitakse siiski üsna tihti, kes peaks vastutama, kas mõnule võib piire seada, mis on tähtsam, kas mõnu või vastutus ja muud säärast. Nii ühe kui ka teise kaitseks või tõrjumiseks on huvitavaid argumente.
Mõnu kaitseargument number üks…
-
Fakt on see, et kõrgharidusturg ja teaduse rahastamine muutuvad üha rahvusvahelisemaks. See tähendab, et ei Eesti demograafiline olukord ega ka riiklike ressursside piiratus ei pruugi saada ülikoolide arengu piduriks, kui suudetakse leida rahastust väljastpoolt.
Võib ju küsida, et mis rahvusvahelist turgu on näiteks kõnealusel ajaloo erialal, kuid see ei olegi määrav. Turgu on piisavalt ja enamgi paljudel sotsiaal- ja humanitaaraladel, samuti inimesega seotud ?pehmetel? reaalaladel. Tark ja…
-
Kui nüüd Eesti demokraatia arengut tegevusvaldkonniti hinnata, siis üllatab, et just kõrgharidus on osutunud selleks valdkonnaks, kus demokraatlik kultuur on eriti visa kanda kinnitama. Oleksime ju oodanud, et ülikoolides töötavad inimesed teistest kuidagi edumeelsemad ja targemad on, aga millegipärast ei ole nende akadeemilised teadmised Eesti hariduselu edendamisele ligilähedaseltki samaväärset tõuget suutnud anda, kui seda oli pangaasutajate valuutavahetusest tekkinud ärivaist. Küllap on Sartre?il õigus, kui ta väidab,…
-
TLÜ probleemistik jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks sisemine küsimus. Olles õppinud nii praeguses TPÜs kui ka EHIs (tõsi, aastatel 1990 ? 1998) ja õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, tundub oluline just võimalike tulevaste õppekavade küsimus. Siin on palju ebaselget, alates kas või kunstiakadeemia ühinemisest: ?Eesti Kunstiakadeemiast (EKA) saab ülikooli assotsieerunud liige. Mida see detailselt tähendab, ei osanud Heidmets veel täpselt öelda.?² Kuidas lahenduvad näiteks EHI ja TPÜ olulised erinevused:…
-
Asi on paha, kui seltskond, kes tõepoolest teisele poole rindejoont, sotsiaalsesse lõksu sattunud, juba liiga suureks saab, kriitilise massi ületab. Ja arvud kõnelevad kasvavast sotsiaalsest stressist ning rahulolematusest. Selles olukorras võib igaühes meist kellegi jaoks kehastuda ähvardav ja vaenulik, viha või hirmu sünnitav Nemad. Sattudes ühiskonna rotilõksu, murrab elujõulisem seltskond läbi seina, otsib paremaid paiku. Lähevad arstid, õed, bussijuhid, oskustöölised, lihtsalt noored. Teised hakkavad ennast hävitama.…
-
Igor Kon, ?Kuuvalgus koidikul. Omasooarmastuse palged ja maskid?. Vene keelest Milvi Aasaru. Ilo, 2004. 480 lk.
Igor Koni raamatut omasooarmastusest on meie meedias korduvalt tervitatud kui inimlikku ja autoriteetset valgustuslikku teost, mis ilmus kui tellitult meie vihkajalikest homodebattidest kantud suvel. Vaieldamatult on tegu väga olulise raamatuga homoseksuaalidele. Ohjeldamatult kõikvõimalikku biograafilist homoerootilist (kui oleks literatuurne pornokomisjon, siis selle arvates küllap ka pornograafilist, sest esitused on kaugelt üle…
-
uuseas, suviste homodebattide jätkuks: tänapäeva seksuoloogias kogub kinnitust hüpotees, et agressiivse ja eksalteeritud homofoobia taga on tegelikult hirm oma varjatud homoseksuaalsusega toimetuleku ja selle ilmsikstuleku ees (Henry E. Adams, Lester W. Wright, JR, Bethany A. Lohr ?Is Homophobia Associated with Homosexual Arousal?? Journal of Abnormal Psychology 1996, kd 105, nr 3). Ameerika teadlased uurisid homode suhtes neutraalsete ja homofoobsete heteroseksuaalide reageeringuid vastavalt heteroseksuaalsele, lesbilisele ja homoseksuaalsele…
