-
Ene Grauberg, ?Teadmine, tõde ja vabadus: 30 aastat filosoofilisi mõtisklusi?. Akadeemia Nord, 2004.
Ene Grauberg on ühtede kaante vahele kogunud oma tähtsamad artiklid. Samalaadne teos ilmus kevadel Ülo Matjuselt, loodame, et ka teised vanema põlvkonna filosoofid järgivad eeskuju ning asuvad publitseerima. Loodetavasti suudab tänane lugeja hinnata paarikümne aasta taguseid tekste liigsete emotsioonideta, pidamata iga viidet Marxile kohe kuriteoks.
Autor on jaganud raamatu kolme ossa. Esimene osa sisaldab…
-
Fakt on see, et kõrgharidusturg ja teaduse rahastamine muutuvad üha rahvusvahelisemaks. See tähendab, et ei Eesti demograafiline olukord ega ka riiklike ressursside piiratus ei pruugi saada ülikoolide arengu piduriks, kui suudetakse leida rahastust väljastpoolt.
Võib ju küsida, et mis rahvusvahelist turgu on näiteks kõnealusel ajaloo erialal, kuid see ei olegi määrav. Turgu on piisavalt ja enamgi paljudel sotsiaal- ja humanitaaraladel, samuti inimesega seotud ?pehmetel? reaalaladel. Tark ja…
-
Maapagu/eksiil ? sõnad, mis on valitud Tallinna XIII graafikatriennaali tunnussõnadeks, on erakordselt suuremahulised, tähendades nii lahkumist kui jäämist, kodumaad kui kodumaatust, avatust kui sulgumist. Eksiili mõistame enamasti kui füüsilist lahkumist sünnimaalt, aga see võib olla ka vaimne pagulus, äraminek, kui jäämiseks puudub põhjus. Eksiili tähendus on rahvati erinev: on riike, kust on mindud, ja riike, kuhu minnakse. Iirimaa ja Prantsusmaa kõnelevad eksiilist erinevas keeles. On riike,…
-
Olen siiralt veendunud, et aastail 1940 ? 45 bol?evismi vastu sõdinute ning Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnute mälestusmärgi autor soovis parimat ? ka parimat monumenti kui kunstiobjekti ?, kuid praeguse tulemuse juures võib seda hinnata kui hea tahte avaldust, abitut sõdurikujutist. Autoril on meeles mõlkunud eelkõige kaunis saksa munder, sest arusaam mehelikust mehest kui militaarsest kangelasest kipub tavateadvuses stereotüübina siiani püsima. Lihula mälestusmärk on ilus autsaideri…
-
Mida aeg edasi, seda enam jagunevad hoiakud terrorismi suhtes kahte. Ühe hoiaku esindajad lähtuvad eeldusest, et tuleb tegelda majanduslike ja sotsiaalsete oludega, mis terrorismi genereerivad, et seda niiviisi ära hoida. Sellest näib lähtuvat ka Kadri Liik esmaspäevase Eesti Päevalehe artiklis. Vaadatagu sõja põhjusi, tagatagu t?et?eenidele võimalus inimväärseks eluks, küllap siis laabub ka kõik muu. Teise hoiaku prioriteet on nulltolerants mis tahes terrorismi suhtes, ükskõik kui õigustatud…
-
Paraku tundub, et parimateski peredes kipub idealism taanduma omakasupüüdliku häma ees. Saan aru, et Atonen tõstis riigi nöörimise vastu liig bravuurikalt häält, kuid inimese püüdlused olid ju siirad ja moraalne pale usaldatav. Hämmastav, kuidas riigile ebamõistliku olukorra tegelikult tekitanud vanade poliitikute kaader nüüd mõnuga Atoneni lint?ib ja kuidas erakonnakaaslasedki laia sotsiaalse ulatusega kriisi kartes õiget asja ajanud kamraadi ohvriks toovad. Samasugust otsustavust ei jagu poliitmänguritel aga…
-
Eesti taastõusmine maailmakaardile ja suhteline majanduslik edu on sageli tekitamas kujutlusi, nagu oleksime suuremad kui tegelikult, näiteks nagu võiksime kõiges jäljendada endast suuremate rahvaste kultuuri- või hariduspoliitikat. Pole õige unustada, et väike rahvuskultuur vajab enda säilitamiseks erilisi meetmeid, aga mõnikord ka loobumisi. Kahtlemata oleks tore vähemalt kahe enam-vähem võrdselt võimeka teadusülikooli olemasolu, aga ressursside piiratus on tõsiasi. Eriti kallid on loodusteadused ja arstiteadus ning nende täiemahuline…
-
Lihula sündmused pole siiski pretsedent Eesti poliitilises elus. Sattus ju Eesti osalema Iraagi sõjas samuti vaid ühe (1) välisministri poolsalaja vastuvõetud otsuse tõttu. Nii ei peakski Lihula jant meile väga suur üllatus olema. Nii mõnigi kord on juhtunud, et tuletõrjujad jäävad tule kustutamisega hiljaks ja maja, mida muidu veel päästa oleks saanud, põleb vundamendini maha. Ent ennäe imet: kui vastu õhtut antakse politseile käsk likvideerida üks…
-
Mõnel läheb tõesti kenasti. Tuntud ausambast ja muustki on Lotmanil mõistvaid ja mõistlikke mõtteid. Ei usu siiski, et Lihula kandi või terve Eesti rahva hoiakuid heaolus suplemine kujundanud on. Meenub, et Res Publica tuli võimule tänu sellele, et suur hulk valijaid ei suutnud end ühegi senise parteiga identifitseerida. Just ?karjuvate probleemide? üleskorjamine ja lubadus need lahendada tõi kaasa suure valimisedu. Et ongi lahendatud?
Enam kui poliitikute sotsiaalne…
-
Regilaululisi projekte on meil varemgi olnud. Kreutzwald kirjutas omal ajal ?Kalevipoja?, mis kippus samuti regivärsis lugu rääkima. Seda lugu oli siis väga vaja, kuid paraku juhtus, et eesti rahvast omas ajas kõvasti tiivustanud identiteeditekst ei kukkunud luuleliselt välja kõige ?õigem?, vaid sattus kohe paremate värsitehnikute tule alla. Mis sest, et need kritiseerijad ei suutnud ise samuti luua rahvale ?Kalevipojaga? võrdselt kordaminevat lugu. Lugusid meist endist on…
