-
Kes mäletab Kurja juurt? Eesti poliitika legaliseeritud korruptiivsuse taustal (hägused rahastamisskeemid, ?aegunud? kohtuasjaga liidrid, parteide ostmine, tagatrepipoliitika) ei ole ju võimalik tõsiselt võtta vana joru lindiskandaalist. Aegunud on Savisaare vihkamise teinegi põhjus, s.o venemeelsus, kodakondsuse nullvariant. ?Null? või mitte, lääne nõumeeste ja isamaalaste sõbralikus koostöös on okupatsioonijärgne demograafiline olukord leebe kodakondsuspoliitikaga lukustatud. Täna püüab vene valijate hääli punase kraana ja rahanutsuga Res Publica. Autoritaarsus? Siseküsimusi lahendatakse…
-
Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur, EESTI AJALUGU. Avita, 2001. 320 lk. Andres Adamson, Toomas Karjahärm, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Argo, 2004. 296 lk. Lauri Vahtre, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Ilo, 2004. 334 lk.
Alanud õppeaasta eel ilmunud kaks järjekordset gümnasistidele suunatud ajalooõpikut, mille aines põhimõtteliselt kattub, tekitab küsimuse, kas meie paljukannatanud kodumaa ajaloo õpetamist võibki lõputult uuendada, lisades sinna sama faktoloogia põhjal uusi…
-
1. Millise hinnangu annate Eesti ajalugu käsitlevatele gümnaasiumiõpikutele? Mis on plussid ja miinused?
2. Kui hästi või küsitavalt on õpikutes käsitletud meie lähiajaloo probleemküsimusi nagu Pätsu tegevuse hindamine, 1944. aasta, juudiküsimus jt?
3. Mida peaks üldse healt gümnaasiumiõpikult ootama ja eeldama? Kas isamaaliste tunnete ja identiteedi kasvatamist või pigem ajaloo vastuolulisuse esiletoomist ja isemõtlemisoskuse arendamist?
Marek Tamm:
1. Praegu on gümnasistidel valida kolme Eesti ajaloo…
-
Pattenile võib ette heita kriitilise meele tugevnemist võrdeliselt volinikuaja lõpu lähenemisega. Kerge eetiline oportunism ei muuda aga asjaolu, et pärast Vene-ELi tippkohtumise fiaskot Roomas 2003. aasta sügisel oli ta ühenduse Moskva-poliitikas ainukene kindel pide. Patten üksi tundus mõistvat silmanähtavat tõde, et Venemaa on ELi kui poliitilise ja majandusliku projekti objektiivne möödapääsmatus. Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa soov seda reaalsust omil põhjusil ?subjektiviseerida? ei erine ehk Patteni vaatepunktist…
-
Võiks arvata, et enam mõnda asja ei tehta, aga võta näpust. Ajakirjandusväljaannete asutamise kuldaeg on jäänud igavikku, praegu pole enam isegi raua-, vaid puuaeg, aga ikka asutatakse. Asutavad daamid, Marju Kuut ja Evelin Int-Lambot. Küll erineva suunitlusega, üks seltskonnaväljaannet, teine Eestit tutvustava. Ja kui esimese taga võib oletada kopsaka elukogemuse kanaliseerumisvajadust, siis teise taga võib aimata soovi sillutada teed Suurde Poliitikasse.
Juba viiendat puhku turul
Asutatakse ka…
-
Mis need pinged siis on? Kõik pinged tulenevad deformatsioonidest, seletas konverentsil Eesti TA senine president, TTÜ mehaanikaprofessor Jüri Engelbrecht. Teaduse ja ühiskonna suhetes tähendavad deformatsioonid valesid ootusi. Teadlased ootavad ühiskonnalt midagi, mida ühiskond pole valmis andma. Ühiskond ootab aga teadlastelt midagi, mida need ei saa teha. Kui mõistetaks paremini üksteise ootusi ja võimalusi, võiks ka koostöö paremini sujuda.
Teadlased hindavad uurimisvabadust, ühiskond aga soovib suunata teadust…
-
Linnavalitsuse kriisietendus meenutas pornograafiat sadomaso elementidega: 11 mandaadiga (Reformi)erakond esitas 28 mandaadiga (Kesk)erakonnale viisteist eelarvenõudmist (!?) Viimane oli kõigega nõus (!?). Kaalukeeleks olid nullmandaadiga esindatud erakonda ülehüpanud endised enamuspartei liikmed ja avalik häälteostmine. Taustal oli suur raha: alanud valimiskampaanias olulised rahanumbrid; diagnostikakeskuse ärides ristuvad huvid; tulutoov teedeehitus; värske rahvaliitlase Erika Salumäe hardalt kuulutatud haridus- ja noorsoopoliitika (loe: paremparteide kinnisvaraprojektid ja täiendav sotsiaalabi avaliku teenuse rikkamale tarbijale).…
-
25. ? 30. septembrini toimus VIII Saksa-Eesti akadeemiline nädal ?Academica?, mille peateemaks oli ?Teadus ja teadmistepõhine ühiskond?. Ürituse kaaskorraldaja Tartu ülikooli eetikakeskus kutsus esinema Euroopa Akadeemia (Europäische Akademie) presidendi teaduslik-tehnilise arengu uurimise alal ? prof Carl Friedrich Gethmanni.
Mis on Euroopa Akadeemia?
Euroopa Akadeemia on uurimis- ja hariduskeskus. Me teeme uurimusi, mis puudutavad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut ning selle mõju keskkonnale. Meie ülesandeks on prognoosida, millised võiksid…
-
Bütsantsist võeti kirikumuusika jaoks üle ka küllalt keerukas kaheksaviisilisuse süsteem (osmoglasie, vosmiglasije), mis seadis laulud kaheksasse rühma (glas).
Sõna glas tähendas bütsantsi kirikulaulus üht kaheksast diatoonilisest laadist; vanavene kirikumuusikas tähistab glas aga n-ö ühistel muusikalistel alustel seisvate, ent erinevate diatooniliste meloodiavormelite kogumit. Kaheksa erinevat glas?i moodustasid nn kaheksaviisilisuse süsteemi, mis hõlmab endas kiriku põhilise lauluvara. Ühel nädalal on liturgias kasutusel ühe glas?i viisid, teisel teise glas?i omad…
-
Teine kohtumine toimus koduses Tartus juba kümme aastat hiljem. Ootasin Narva mäel bussi ja sinna tuli eakas proua, taas väga korrektse väljanägemisega, ja alustas juttu küsimusega, kas ma juba kaua ootan ja ega ta plaanitust maha pole jäänud. ?Ma tahan kirikusse jõuda, meie kirikusse, mis on. . . .? Ta ei jätnud midagi kahtluse alla, vaid andis ise kohe teada, et on vanausuline. Ja põline tartlane. Oma haridusteed iseloomustas…
