-
Millist osa näeb Eesti riik enesel eestluse edasikestmise tagamisel Krimmis?
Juba pikemat aega on Eesti välisministeerium, rahvastikuministri büroo, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Kiievi suursaatkond, Kuningas Arthuri Fond, Merivälja põhikool, MTÜ Lohusuu Rannakultuuri Selts ning inimesed, kellele on oluline eestluse säilimine ida pool EV piiri, teinud ja teevad kõik oma võimaluste piirides, et Krimmis säiliks eesti keel ja meel. Igal aastal, juba kolmandat korda, saadab haridus- ja teadusministeerium…
-
XIX sajandi viimastel kümnenditel pilt muutub. Eduard Bornhöhe töötas 1880. aastate lõpus Kaunases ja Stavropolis, reisis Väike-Aasias ja Saksamaal, sajandi lõpus ka Palestiinas, Egiptuses, Kreekas ja Itaalias, kirjutades lugusid nii eesti- kui saksakeelsetele ajalehtedele. Andres Saal rabeles end kitsastest oludest välja, õppis Saksamaal ja Hollandis fototehnikat ning töötas alates 1898. aastast Jaava saarel fotograafina, saates kodumaa ajalehtedele eestlaste maailmapilti avardavat kaastööd.
1880ndate lõpust algasid Eduard Vilde rännud.…
-
Millised võimalused on Krimmi eesti lastele avanenud Eesti toetuse tõttu?
Siiani suhteliselt kasinad, sest Eesti on ju ise olnud abisaaja rollis. Väga raske on olnud saada toetusi teises riigis elavate hõimukaaslaste jaoks. Krimmi inimesi ja noori on toetanud lihtsad eesti inimesed ja erafirmad, kelle kogutud humanitaarabi paari aasta eest ületas igasugused lootused ja ootused. Ukraina saatkond Tallinnas ja Eesti saatkond Kiievis on alati abivalmis olnud, raskel hetkel…
-
?Lihula sõda? ning sellest alanud tants monumentide ümber on teenimatult tähelepanu alt välja jätnud mitmed II maailmasõja lahinguid kajastavad trükised, mis on viimase aasta jooksul vaikselt ilmunud. Üks neist on Saksamaal Büsumis Ösel 1941 ? 1944 huviklubi poolt välja antud mälestusteraamat lahingutest Saaremaal. Koostajate kinnituse kohaselt poleks saanud toimuda Saaremaa muuseumi ja eriti Raul Salumäe lahke abita. Huviklubi Ösel 1941 ? 1944 ühendab II maailmasõja ajal…
-
Kuidas kaitsmine kulges?
Mulle oponeerisid Rein Veidemann ja Ave Tarrend. Veidemanniga tekkis sisukas mõttevahetus paaris üksikküsimuses, põhimõtteliselt kiitis ta töö heaks. Tema etteastega teaduslik arutelu kogu kaitsmise jooksul ka piirdus. Tarrend tegi töö maha, jättes seejuures puutumata minu töö põhiteesid ja seisukohad. Ta hakkas rääkima, et Laosson on ju stalinist ja kuidas nüüd siis nii. . . . Imestas, et kuidas üldse veel keegi uurib tõsiselt Freudi vaateid antropoloogias. . . . Kuid…
-
Üldteema kõrval olid korraldajad pakkunud välja ka kolm alateemat. Esimese all ?Vallutus, kolonisatsioon ja kristlus? küsiti selle järele, kuidas toimus Euroopa süda-aladel kujunenud kultuuriliste, ideoloogiliste ja institutsionaalsete süsteemide importimine äärealadele. Teise alateema ?Hagiograafia ja ajalugu? raames uuriti, kuidas on pühakulugusid kasutatud vastristitud rahvaste ajaloo loomisel. Kolmas alateema oli pealkirjastatud kui ?Linnade võrgustikud? ja siingi oli rõhk kultuurivahetusel ? kaupade ja ideede levikul.
Nii konverentsi küsimuseasetused kui…
-
Iseäranis suurt õnne pakub ses suhtes meie poliitikaelu. Tasapisi hakkavad hääbuma need silmakirjalikud ajad, mil teeseldi maailmavaateid ja vastavaid strateegiaid nende realiseerimiseks, nii et eesmärgiks oli millegi parandamine. Nüüd enam ei hakata säärast tsirkust tegema, ühinetakse ja minnakse lahku, müüakse ja ostetakse avalikult nagu laadal.
Mina vaatan seda praegu suhteliselt noore ja rikkumata inimese seisukohalt (kes ma ise muidugi teps mitte pole). Võib-olla on see tõepoolest…
-
Ilmselt eelkõige europarlamendi valimiste tulemusi silmas pidades kutsus hiljuti Kristi Raik juuli/augusti Diplomaatia veergudel üles muutma Eesti suhtumist Euroopa Liitu (EL). Ta püüdis seda vajadust kirjeldada mudeli abil, mille kohaselt on Euroopa Liit maja, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Sellist mõttelist mudelit võib ju kasutada, kuid kaugeltki mitte kõiki ELi juhtimise muutusi ei saa kirjeldada esitatud mudeli abil. Näiteks on väheusutav, et kui pere kasvab,…
-
Külma sõja kõige pinevamal hetkel on mõned olulised erinevused Iraagi sõjast. 1962. aastal, erinevalt 2003. aastast, olid massihävitusrelvad tõepoolest mängus. Erinevalt 2003. aastast oli toona Ameerika luuretegevus ja selle andmete töötlemine esmaklassiline. Suurest kõrgusest tehtud aerofotod avastasid vene raketid enne, kui need jõuti Kuubal ära peita.
Kui Adlai Stevenson esitas tõendusmaterjalid ÜRO Julgeolekunõukogule, uskus maailm Ameerika fotosid kõhklemata. (See pretsedent inspireeris Bushi administratsiooni õnnetut otsust ka…
-
Kes mäletab Kurja juurt? Eesti poliitika legaliseeritud korruptiivsuse taustal (hägused rahastamisskeemid, ?aegunud? kohtuasjaga liidrid, parteide ostmine, tagatrepipoliitika) ei ole ju võimalik tõsiselt võtta vana joru lindiskandaalist. Aegunud on Savisaare vihkamise teinegi põhjus, s.o venemeelsus, kodakondsuse nullvariant. ?Null? või mitte, lääne nõumeeste ja isamaalaste sõbralikus koostöös on okupatsioonijärgne demograafiline olukord leebe kodakondsuspoliitikaga lukustatud. Täna püüab vene valijate hääli punase kraana ja rahanutsuga Res Publica. Autoritaarsus? Siseküsimusi lahendatakse…