-
B. V.: Postimehes Ariadne Lõnga käesolevat numbrit tutvustades viitab Kadri Tüür muu hulgas Loone Otsa vanade Siluettide põhjal tehtud uurimusele, ?mis võiks ehk naisküsimusega tegelemisele võita nii mõnegi potentsiaalse Stiina või Stiili lugeja?. Kas Stiina, Stiil, Cosmopolitan jne siis ei tegelegi ?naisküsimusega?? Mis küsimus see üldse selline on?
M. L.: Seda on kompleksselt raske öelda, sest igal naisteajakirjal on oma suund ja küsimused. Kuidas üldse defineerida naisküsimust?…
-
Ma hajun varsti ja ei taastu iial, mis sest, et igal koidul ärkab päev. Ja kui kord kevad tuleb jälle siia, võib-olla mina teda siis ei näe. Katkend Ilmi Kolla luuletusest ?Nukrad hetked?.
Ariadne lõng. Nais ja meesuuringute ajakiri. ENUT, 1/2, 2003.
Eestikeelse nais- ja meesuuringute ajakirja Ariadne Lõng näol on tegemist igati esindusliku üllitisega, mille kirjutised on vormistatud rahvusvahelisel tasemel, s.t näiteks juba alguses öeldakse…
-
Mihkel Mutt: Milline on üldmulje presidendikampaaniast?
Jaak Allik: Kõigepealt ei tahaks olla nõus arvamusega, et ükskõik, kumb saab. Viimased paarkümmend aastat näitavad, et isikud määravad palju, eriti kui on tegemist juhikeskse riigiga. Kui Ameerikas oleks olnud 2000. aastal teine valimissüsteem, siis oleksid meie poisid Nuiamäe ja Illenzeer elus. Arafati nõuandja arvas PMis, et kui demokraadid olnuks veel aasta, olnuks Lähis-Ida konflikt lahendatud. See kõlab ehk liiga optimistlikult,…
-
12 000 X 5 = 60 000. 100% sündinuist ei saa omada kõrgharidust. Kui mingil arenguetapil ongi nii, et kõrgkooli astub rohkem inimesi, kui samal aastal lõpetas gümnaasiumi, siis ei saa selline olukord ilma massilise sisserändeta kuigi kaua kesta.
Nii nagu ülikoolimaastik, nii vajab korrastamist ja arenguvisiooni ka selle vältimatu tugistruktuur, Eesti raamatukogunduse maastik. Toon allpool mõned üldised mõtted ja esitan teatava vaatenurga ülikoolidega vahetult seotud…
-
Kombinatoorika vanameister on muidugi Savisaar. Rääkides sellistest kogu ühiskonnale olulistest asjadest nagu poliitiliste jõudude konsolideerumine ja vasak- ja parempoolsete selgem eristumine, kasutab ta hindamisalusena küüniliselt Keskerakonna kasu ja positsioonide tugevnemist, valades antud küsimustega kaasnevaid vastuolusid puudutades varjamatu naudinguga õli tulle (PM 26. X). Riigimehelik vaagimine, kuidas selle tõttu ka poliitiline maastik korrastuda ja kogu ühiskond võita võiks, pole Savisaarele kõneväärne. Põlege probleemides, parempoolsed. Meie võidame niikuinii.
Tagatoamängurlust…
-
Jaan Kaplinski, ISALE. Varrak, 2004. 328 lk.
See siin ei ole seisukohavõtt. Ma olen juba selles vanuses, kus ma tajun pidevalt aja platoode undamist oma mälu backstage?il. Asjad, millest ma vana Jaani raamatust loen, ei ole siin lihtsalt mingid väiksemad või suuremad sündmused. Nende kõigi tagant on tunda samasugust tühja ruumi undamist, paratamatuse langemist unede ja olemasolemise peale, nii nagu üks mees, kellele meeldib mõelda, seda mitmete…
-
Nüüdseks ligemale poolteist sajandit kestnud eestlaste kolooniates ei ole unustatud oma juuri ja kodumaad. Keelt küll, sest ümbrus on rahvuslikule kirevusele vaatamata valdavalt venekeelne. Kuid uus ärkamisaeg on jõudnud ka sinna ja eesti keelt õpitakse, vahest võiks öelda ka ?meenutatakse?. Keelega koos taasavastatakse vahepealsete ladestuste alt oma rahvuslik mälu. Zamruqi külas kõneles eestlaste kohalolekust juba enne mälestustahvli avamist postkontori silt, mis oli ukraina- ja eestikeelne; eesti…
-
Vilde kaudu avastavad Krimmi eestlased veel tänapäevalgi omaenda juuri ning kodueestlased omakorda oma Krimmi jäänud suguvendi. Väsimatu Vilde märkis Krimmi reisil üles mõndagi olulist teistegi Krimmi rahvaste kohta. Uudishimu ja ajakirjanduslik fanatism sundisid teda võrdlema eestlase elujärge Krimmis elavate naabrite omaga. Külaskäigud saksa külla ja tatari pulma on Vilde reisimärkmete värvikaimad episoodid. Märgata inimest ja uurida tegelikkust oli kirjanik Eduard Vilde maailmatunnetuse alus ning elukreedo. Krimmis…
-
Millest säärane huvi eesti keele vastu? Esiteks, kaks kolmandikku sealsetest eesti keele õppuritest on eesti juurtega ? kunagiste eesti väljarändajate järeltulijad. Nende eesti keele oskuse tase on väga erinev. Nad elavad peamiselt Aleksandrovka naaberkülas Krasnodarkas, kus kooli ei ole. Teiseks, Eesti on end Krimmis heast küljest näidanud: riigi esindajate (president, riigikogu esimees, rahvastikuminister, Eesti suursaadik Ukrainas, haridus- ja teadusministeeriumi keelevaldkonna ametnikud) külastused, Eesti riigi (haridusministeeriumi) lähetatud…
-
Üritusel, mis oli pühendatud Vilde Krimmis käigu 100. aastapäevale, osales kirjanduse ja ajaloo uurijaid Tartust, Tallinnast, Kiievist ja Simferoopolist. Konverentsi raames avati tänapäevateemaline fotonäitus ?Eestlased Krimmis? ning Vilde muuseumi koostatud eluloonäitus ?Eduard Vilde ajakaaslane Amandus Adamson? meenutamaks 1903. aastal Krimmis käinud eesti skulptorit, kelle sünnist saab 2005. aastal 150 aastat.
Erinevalt 2001. aasta esimesest ühisest teaduskonverentsist oli seekord temaatika valdavalt Krimmi eestlaste keskne. Etnograafiast elulugudeni käsitleti Krimmi…
