-
Mere ja järve vahe on tinglik. ?Võimas meri on püha Baikal?, kõlab idanaabri laulurida. Seal järves on mitu korda rohkem vett kui Läänemeres. Ka Must meri on formaalsetelt tunnustelt järv. Mõnikord asendab järv merd. Boliivia kaotas XIX sajandi lõpul sõjas T?iiliga Atacama piirkonna, mis oli teda ühendanud Vaikse ookeaniga, muutudes sisemaariigiks. Korduvalt on ta avaldanud soovi saada läbi T?iili koridori suure veeni, aga pole palju tõenäosust,…
-
Pattenile võib ette heita kriitilise meele tugevnemist võrdeliselt volinikuaja lõpu lähenemisega. Kerge eetiline oportunism ei muuda aga asjaolu, et pärast Vene-ELi tippkohtumise fiaskot Roomas 2003. aasta sügisel oli ta ühenduse Moskva-poliitikas ainukene kindel pide. Patten üksi tundus mõistvat silmanähtavat tõde, et Venemaa on ELi kui poliitilise ja majandusliku projekti objektiivne möödapääsmatus. Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa soov seda reaalsust omil põhjusil ?subjektiviseerida? ei erine ehk Patteni vaatepunktist…
-
Võiks arvata, et enam mõnda asja ei tehta, aga võta näpust. Ajakirjandusväljaannete asutamise kuldaeg on jäänud igavikku, praegu pole enam isegi raua-, vaid puuaeg, aga ikka asutatakse. Asutavad daamid, Marju Kuut ja Evelin Int-Lambot. Küll erineva suunitlusega, üks seltskonnaväljaannet, teine Eestit tutvustava. Ja kui esimese taga võib oletada kopsaka elukogemuse kanaliseerumisvajadust, siis teise taga võib aimata soovi sillutada teed Suurde Poliitikasse.
Juba viiendat puhku turul
Asutatakse ka…
-
Esmalt vana vaidlusküsimus, kas Türgi kuulub Euroopasse või Aasiasse? Geograafilisest aspektist on kõik selge: 3% Türgit territooriumist asub Euroopas, 97% Aasias. Türgi Aasiasse kuuluv osa (ca 755 000 km²) on aga 1/3 võrra suurem kui ELi suurim riik Prantsusmaa. Küll on varasemal ajal Türgi piiridesse jäänud pea kogu Balkan, Ungari ja Krimm. Samas pole Antiik-Kreeka seesmise administratiivjaotuse Euroopa-Aasia piir erilist tähtsust. Kultuuriliselt kuulub näiteks Iisrael Euroopasse,…
-
On käibetõed, mida aina korratakse, nagu tiibeti mungad mantrasid, ja mida võetakse absoluutsete tõdedena. Praegusel maksureformi eelsel ajal on üks sääraseid, et mida rohkem raha inimesele kätte jääb, seda parem. Mina kui moralist pole aga sellega üldsegi päri. Niimoodi väitjad lähtuvad sellest, et inimene on ratsionaalne olevus, praktiline, arukas jne. Ta oskab seda pihku jäänud lisaraha enda huvides optimaalselt ära kasutada. Mina aga väidan, et suur…
-
Magnus Ilmjärv, HÄÄLETU ALISTUMINE. Argo, 2004, 987 lk.
Ajaloo ?olekseid? on kurjalt kritiseeritud ja koguni ajaloolase eetika vastaseks kuulutatud. Aga ikka ja jälle pakutakse uusi ?olekseid?, sest võimalus erutab ja huvitab inimesi, enamasti küll rohkem mitte päris elukutselisi ajaloolasi. Aga ?oleksid? on sageli kasulikud neilegi. Kas või sellepärast, et alternatiive tundmata pole lootustki toda ihaldatud ajaloolist tõde paljastada. Kui Gorbat?ovil oleks läinud paremini ja NSV Liit…
-
Vene aja ko?maarseim nähtus ei olnud tühi lihalett, vaid sõna devalveerumine, demagoogiavaht ? nagu vatt ja udusuled hingekurgus. Ärkamisaja helgeim kogemus ei olnud banaan ja isiklik soomlane, vaid see, et ühel hetkel võis rääkida asjast, s. t olulistel, valusatel, mahavaikitud teemadel. Kuulates inimesi, kes peaksid täna asjast rääkima, tekib ajuti tunne, nagu topiks keegi sulle taas vatti ning udusulgi hingekurku. . . .
Asjad ? see on esemete ja…
-
Jüri Vilmsi surma kohta on Seppo Zetterbergi raamatu põhjal siin-seal juba üht-teist öeldud, kuid teost ennast hinnatud võrdlemisi napisõnaliselt. Väita, et Eesti ajaloolastel pole kerge kiita Soome kolleegi, oleks siiski ülekohtune. Pigem näib, et Seppo Zetterbergi uurimus on niivõrd eeskujulikult ning täpselt läbi viidud ja esitatud, et pole kusagilt kriitiliselt kinni hakata. Nii ongi arvustustes, mida olen lugenud, mindud sisu ümberjutustamise peale. On ka lisatud ääremärkusi,…
-
Teadlane saab viidata ikkagi seda, millest dokumendis tõepoolest juttu. Aga 20. septembri valitsuse koosolekust kirjutab Ilmjärv: ?Koosoleku protokollis nimetatakse ainult kolme vastuvõetud otsust? Protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks arutatud Nõukogude Liiduga sõlmitavat kaubanduskokkulepet või välisministri visiiti Moskvasse.? Kolmel protokollileheküljel (Ilmjärv räägib kahest) on aga kokku 13 valitsuse otsust. Natuke edasi ta kirjutab: ?20. septembriga on dateeritud veel üks dokument: peaminister Eenpalu, välisminister Selteri ja riigisekretär…
-
Eestis on paljud vanad, inimese elumaailmaga otseselt seotud institutsioonid kriisis (meditsiin, haridus; rahvusriik). Kriis on üleilmne. Samas on globaalsete superinstitutsioonide/organisatsioonide surve inimestele ja riikidele üha suurem. On selliseid, milles suur raha levitab marginaalseid väärtusi. On institutsioone, mille väärtusgeneraatori roll on tühiseks saanud (ÜRO). On võimukaid ja rahakaid superinstitutsioone, mille sõnumi võimendamiseks leidub kõikjal kohalikke ruuporeid. Tänu neile on näiteks eurooplus meil Ideaalse Eurooplase udukujus kehastunud. Viimati…
