-
Aasta 2004. Meie uut esindusorganit, eurokomisjoni ähvardab europarlamendi umbusaldus. Põhjus: eurovolinik, kes eelistab traditsioonilist perevormi omasooliste ühendustele. Kes kellega ?seda? teeb ? tänase Euroopa tähtsaim probleem. . . .
Aasta 2004. Eesti ettevõtted võivad hakata müüma õhku, kasutamata saastuskvoote normi ületanud riikidele. Isegi ei küsiks, kas ühe piirkonna saastusnormi ületamise tagajärgi korvab väiksem saastus mingis teises ilmanurgas. Oluline on, et saastumise ?koguarv? on ettenähtud suurus, vaata et kohustuslik. Kummaline virtuaalne…
-
Jaan Kaplinski, ISALE. Varrak, 2004. 328 lk.
See siin ei ole seisukohavõtt. Ma olen juba selles vanuses, kus ma tajun pidevalt aja platoode undamist oma mälu backstage?il. Asjad, millest ma vana Jaani raamatust loen, ei ole siin lihtsalt mingid väiksemad või suuremad sündmused. Nende kõigi tagant on tunda samasugust tühja ruumi undamist, paratamatuse langemist unede ja olemasolemise peale, nii nagu üks mees, kellele meeldib mõelda, seda mitmete…
-
Nüüdseks ligemale poolteist sajandit kestnud eestlaste kolooniates ei ole unustatud oma juuri ja kodumaad. Keelt küll, sest ümbrus on rahvuslikule kirevusele vaatamata valdavalt venekeelne. Kuid uus ärkamisaeg on jõudnud ka sinna ja eesti keelt õpitakse, vahest võiks öelda ka ?meenutatakse?. Keelega koos taasavastatakse vahepealsete ladestuste alt oma rahvuslik mälu. Zamruqi külas kõneles eestlaste kohalolekust juba enne mälestustahvli avamist postkontori silt, mis oli ukraina- ja eestikeelne; eesti…
-
Vilde kaudu avastavad Krimmi eestlased veel tänapäevalgi omaenda juuri ning kodueestlased omakorda oma Krimmi jäänud suguvendi. Väsimatu Vilde märkis Krimmi reisil üles mõndagi olulist teistegi Krimmi rahvaste kohta. Uudishimu ja ajakirjanduslik fanatism sundisid teda võrdlema eestlase elujärge Krimmis elavate naabrite omaga. Külaskäigud saksa külla ja tatari pulma on Vilde reisimärkmete värvikaimad episoodid. Märgata inimest ja uurida tegelikkust oli kirjanik Eduard Vilde maailmatunnetuse alus ning elukreedo. Krimmis…
-
Millest säärane huvi eesti keele vastu? Esiteks, kaks kolmandikku sealsetest eesti keele õppuritest on eesti juurtega ? kunagiste eesti väljarändajate järeltulijad. Nende eesti keele oskuse tase on väga erinev. Nad elavad peamiselt Aleksandrovka naaberkülas Krasnodarkas, kus kooli ei ole. Teiseks, Eesti on end Krimmis heast küljest näidanud: riigi esindajate (president, riigikogu esimees, rahvastikuminister, Eesti suursaadik Ukrainas, haridus- ja teadusministeeriumi keelevaldkonna ametnikud) külastused, Eesti riigi (haridusministeeriumi) lähetatud…
-
Ilmselt eelkõige europarlamendi valimiste tulemusi silmas pidades kutsus hiljuti Kristi Raik juuli/augusti Diplomaatia veergudel üles muutma Eesti suhtumist Euroopa Liitu (EL). Ta püüdis seda vajadust kirjeldada mudeli abil, mille kohaselt on Euroopa Liit maja, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Sellist mõttelist mudelit võib ju kasutada, kuid kaugeltki mitte kõiki ELi juhtimise muutusi ei saa kirjeldada esitatud mudeli abil. Näiteks on väheusutav, et kui pere kasvab,…
-
Külma sõja kõige pinevamal hetkel on mõned olulised erinevused Iraagi sõjast. 1962. aastal, erinevalt 2003. aastast, olid massihävitusrelvad tõepoolest mängus. Erinevalt 2003. aastast oli toona Ameerika luuretegevus ja selle andmete töötlemine esmaklassiline. Suurest kõrgusest tehtud aerofotod avastasid vene raketid enne, kui need jõuti Kuubal ära peita.
Kui Adlai Stevenson esitas tõendusmaterjalid ÜRO Julgeolekunõukogule, uskus maailm Ameerika fotosid kõhklemata. (See pretsedent inspireeris Bushi administratsiooni õnnetut otsust ka…
-
Kes mäletab Kurja juurt? Eesti poliitika legaliseeritud korruptiivsuse taustal (hägused rahastamisskeemid, ?aegunud? kohtuasjaga liidrid, parteide ostmine, tagatrepipoliitika) ei ole ju võimalik tõsiselt võtta vana joru lindiskandaalist. Aegunud on Savisaare vihkamise teinegi põhjus, s.o venemeelsus, kodakondsuse nullvariant. ?Null? või mitte, lääne nõumeeste ja isamaalaste sõbralikus koostöös on okupatsioonijärgne demograafiline olukord leebe kodakondsuspoliitikaga lukustatud. Täna püüab vene valijate hääli punase kraana ja rahanutsuga Res Publica. Autoritaarsus? Siseküsimusi lahendatakse…
-
Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur, EESTI AJALUGU. Avita, 2001. 320 lk. Andres Adamson, Toomas Karjahärm, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Argo, 2004. 296 lk. Lauri Vahtre, EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE. Ilo, 2004. 334 lk.
Alanud õppeaasta eel ilmunud kaks järjekordset gümnasistidele suunatud ajalooõpikut, mille aines põhimõtteliselt kattub, tekitab küsimuse, kas meie paljukannatanud kodumaa ajaloo õpetamist võibki lõputult uuendada, lisades sinna sama faktoloogia põhjal uusi…
-
1. Millise hinnangu annate Eesti ajalugu käsitlevatele gümnaasiumiõpikutele? Mis on plussid ja miinused?
2. Kui hästi või küsitavalt on õpikutes käsitletud meie lähiajaloo probleemküsimusi nagu Pätsu tegevuse hindamine, 1944. aasta, juudiküsimus jt?
3. Mida peaks üldse healt gümnaasiumiõpikult ootama ja eeldama? Kas isamaaliste tunnete ja identiteedi kasvatamist või pigem ajaloo vastuolulisuse esiletoomist ja isemõtlemisoskuse arendamist?
Marek Tamm:
1. Praegu on gümnasistidel valida kolme Eesti ajaloo…
