-
Küll kaugel, aga valimised on siiski silmapiiril, ja ennäe ? erakonnad hakkavad kadunud nägu otsima. Taas pakutakse vasaku jala jaoks vasakut ja parema jala jaoks paremat sokki: räägitakse omade koondumisest ja eristumisvajadusest. Nüüd, just nüüd on õige aeg sotsiaalsuseks, ütleb senine parempoliitika tugipost Rahvaliit. Töötus ei ole õnnetus, vaid süü, põrutab omade rõõmuks Reformierakond. Kohalik poliitskaala on värvi juurde saanud ka ?maailmapoliitikasse? lülitumisest. Ütled ?parem? ?…
-
Esa Saarinen, Kirsti Lonka, Muutumised. Fontes, 2004. 368 lk.
Kas Esa Saarinen pakub viimaks ometi inimlikku tarkust laiemale avalikkusele, kes on seni pidanud läbi ajama Coelho mõistujuttudega, või lihtsalt kordab juba jälle mõnede Kreeka mõttekoolkondade teed individuaalse õnneni?Piia Ruber
Kas ?lõpuks ometi? või ?juba jälle?? Kaasaegne filosoof peab kaasaegses akadeemilises elus ilmselt ühel hetkel seisma vastamisi küsimusega, mida ta teeb ja kelle jaoks. Vaevalt et ükski fond…
-
Paljude mõjukate mõtlejate meelest ei ole filosoofia eesmärgiks argielu muutmine, filosoofialt ei saa eeldada elama õpetamist, see on ikkagi mõistuse ja kõiksuse suunas tungiva sügavama arusaamise harjutamine. Mida ütlete neile, kellele teie määratletud ?elamise filosoofia? polegi filosoofia?
See on üks võimalik, kõige tõenäolisem vastuväide ning selgelt ka valitsev seisukoht. Selle järgi on filosoofia ülikoolides mõistust harjutav, sisuliselt piiritletud ja metoodiliselt paikapandud vorm, mida hinnatakse nagu teisi empiirilisi…
-
Me elame ajastul, kus filosoofia vajalikkus ei ole inimolendile enam midagi enesestmõistetavat. Ei saa seejuures kuidagi öelda, et inimene oleks nüüdisajal rumalam või pealiskaudsem, tarkusepõlglikum või hoopis nõmedam. Mida öeldagi selle Platoni koopavõrdpildist alguse saanud ning rohkem kui kaks tuhat aastat Euroopa kultuuri kõigil tasemetel domineerinud kli?ee kohta, mille kohaselt filosoofiaga tegelemine ? olgu see kuitahes ?udune? tegevus ? on midagi ?kõrgemat?, ?ülevamat?, juba definitsiooni kohaselt…
-
Mõned tunnid hiljem kohtame Borispoli ringkonnakomisjoni ukse taga mitmete päeva jooksul külastatud valimispunktide juhte. Hääled on loetud, pikk päevatöö lõpusirgel ja meel hea. Ju?t?enko oodatust suurem edu teeb paljudele varjamatut rõõmu. Inimesed on hoidnud oma seisukoha vaka all ning nüüd ühtäkki nad taipavad, et neid, kes mõtlevad samamoodi, on siinkandis palju ? palju rohkem, kui veel hommikul loota osati.
Ukrainas on kokku umbes 33 000 valimisjaoskonda.…
-
Bilderberg on hotell Hollandis, kuhu 1954 kogunesid nn juhtivad kodanikud (leading citizens) Põhja-Ameerikast ja Lääne-Euroopast, et omavahel informaalses õhkkonnas arutada põletavaid rahvusvahelisi päevaprobleeme, eriti transatlantilisi suhteid. Tänavu toimus see 53. korda. Koos käivad: (a) tegevad ning endised tipp-poliitikud, (b) suurettevõtete, pankade, uurimisasutuste presidendid ning direktorid ja (c) avaliku arvamuse kujundajad ülikoolidest, mõttetankidest, meediast. Kehtib Chatman House Rule, mis näeb ette konfidentsiaalsust, keelab osavõtnute tsiteerimise ning nimedele…
-
Iial ei ole esemeline kultuur tänasest standardsem olnud. Kui vene ajal kandsid kõik naised x päevast alates valgeid barette, siis oli see tingitud oludest, mis tekitas massipsühhoose. Tänagi on standard kõikjal. Kui plastik, nabapüksid ja sonimütsid, siis kõigile ? imikutest pensionärini. Soovitav oleks ka standardne figuur ja mõistus: maksimaalselt number 42. Üht teismelisekaaluga ja vist (juba) ka mõistusega vanurit toppisid vahepeal mitu firmat oma noortetoodete ümber…
-
Jaanus Adamson. Läbirääkimised. Kirjutisi 1995 ? 2003, Veljesto, 2004.
Mu arust on raske ja natuke mõttetu arvustada esseid ja arvustusi. Mida siis peaks ütlema? Et mina arvan mõnest asjast teisiti kui näiteks Jaanus Adamson? Loomulik asi. Et ilus keel on? On küll. Et kokkuvõttes on see huvitav ja hea raamat. On küll. Aga see oleks vaid üks lause. Ma eelistaksin pigem intervjuusid, tutvustusi jms. Mis võiks…
-
Olgem eestlased,
aga saagem ka eurooplasteks
T. Hennoste (ja G. Suits), lk 48
Tiit Hennoste koha määratlemise eesti kirjandusteaduses on raamatu autor võrdlemisi lihtsaks teinud. Artiklis ?Kuidas me uurime kirjandust? osundab ta teiste metodoloogiliste võimaluste hulgas ka järgmisele ?uurimispilvele?: ?2) teine tähtis alus on olnud diskursuse analüüsist lähtuvad erinevad suunad (Tiit Hennoste D. Hymesi antropoloogilisest diskursuse analüüsist lähtuv lähenemine /—/) (lk 125). Edasi leiame sellest lõigust ka viite…
-
Thomas De Quincey, INGLISE OOPIUMISÖÖJA PIHTIMUSED. Inglise keelest Aulis Leif Erikson. Odamees, 2004. 144 lk.
Oma 1821. aastal ilmunud autobiograafia 85. leheküljel lubab oopiumi tumeda pooleni jõudnud Thomas de Quincey lugejal end pidada ?korrapäraselt ja sihikindlalt oopiumi tarvitavaks inimeseks?. Teisisõnu sõltlaseks. Kuigi, kui täpne olla, siis sõltlast kui kontseptsiooni, mis tähistaks hälvet, ebanormaalsust, kuritegu iseenda ja ühiskonna vastu tollal veel ei tuntud. De Quincey sõltuvus on…
