-
Muidugi, ega keegi ei tea, kui tõsiseks ja universaalseks eesmärgiks Bush vabaduse levitamist tegelikult peab. Räägitakse ju, et näiteks Woodrow Wilson olevat rahvuste enesemääramisõigust välja hõigates pidanud silmas vaid üksikuid Ottomani impeeriumi ikkest vabanenuid; talle tulnud suure üllatusena kõik need rahvuste hordid, kes tema sõnu kuulsid, tõsiselt võtsid ja enesele samasugust õigust nõutama asusid.
Paraku ei toonud ka Bratislava tippkohtumine selgust küsimusse, kas ja kuidas on…
-
Mida tahab Ameerika Euroopalt?
Olgem ausad: kui Bush ütles korduvalt, et ?me tahaksime näha tugevat Euroopat?, siis tähendab see äraseletatult Euroopat, kel oleks piisavalt sõjalist jõudu, millega osaleda mitmesugustes operatsioonides. Endastmõistetavalt peaksid nende operatsioonide motiivid ühtima Ameerika motiividega. Sama kehtib ?poliitiliselt tugeva Euroopa? kohta. Tugev nii, et tugevus oleks Ameerikaga samasuunaline. Vastasel juhul näeks Ameerika meelsamini, et Euroopas püsiksid välispoliitilised erimeelsused ja et siin ei saaks kunagi…
-
Üks huvi on ikka teisest välja kasvanud. Üliõpilasena kirjutasin kirjandus- ja teatrikriitikat. Sealt tekkis teoreetiline huvi kirjanduskriitika funktsioonide vastu. Huvitusin sellest, miks inimesed ühte ja sama teost nii erinevalt tõlgendavad. Vastuse leidsin tegeldes hermeneutikaga. Minu diplomitöö oli Martin Heideggeri kunstikäsitusest. Edasi liikusin fenomenoloogilise esteetika juurde. Magistritöös tegelesin Roman Ingardeni ja retseptsiooniesteetikaga. Püüdsin seal leida vastust küsimusele, kuidas kirjandusteos olemas on. Ei saa ju teost võrdsustada käsikirja,…
-
Käes on aeg, mil saame maksuameti koduleheküljelt uurida eeltäidetud tuludeklaratsiooni ja imestada, kuhu kõik need mullu teenitud tuhanded küll kadusid. Üks on teada: osa läks tulumaksuna tagasi riigi kätte, millest suurele osale meist (umbes igale kolmandale) taas palka makstakse. Räägitakse, et Albert Einstein ei täitnud kunagi tulumaksudeklaratsiooni ise, vaid palkas konsultandi. Selgituseks olevat ta öelnud: ?Siin jääb matemaatiku mõistusest väheks, tarvis läheb filosoofi?. Õnneks on meil…
-
Moraalifilosoofia on teiste filosoofiaharude (vaimufilosoofia, keelefilosoofia, teadusfilosoofia jt) hulgas üks väheseid, mille vähemalt mõningate probleemküsimustega saab ka muidu filosoofia suhtes mõõdukat distantsi hoida sooviv inimene ennast võrdlemisi hõlpsalt suhestada. Mõisteid ?õige?, ?väär?, ?peaks? ?ei peaks?, ?hea? ja ?halb? tarvitame ju kõik. Ning sagedamini kui arvame, pruugime me neid moraalselt ettekirjutavas tähenduses. Sääraste mõistete tähenduse uurimine (metaeetika) ning erinevate toimimisnormide esitamine ja põhjendamine (normatiivne eetika) ongi, väga…
-
Moslemid tunnevad oma usu põhitõdesid
Seda laadi vastandlikkuse taustal hakkavad teravalt silma ettekuulutused, mida on edastanud Martin Kala (Sirp 24. XII 2004): Euroopa muutuvat islamiusuliseks juba XXI sajandi lõpuks. Ajal, mil teadusliku eshatoloogiaga muututakse üha pealetükkivamaks, mõjub selline prohvetlus lausa reibastavalt. Kõnealuse võimaluse lähem vaatlus jääb siinkohal ära; meie ju tahaksime vaid selgitada, kuidas olukord, mispuhul ilmalikustunud eurooplastele ennustatakse islamiseerumist, üldse sai ilmuda. Ja kuidas selletaolisi…
-
Valimisliitude keelamise motiiv oli ahne ja omakasupüüdlik ? ja kõikidele erakondadele ühine. Nn kodanike valimisliidud olid omavalitsuste valimisel erakondade rivaalideks. Valimisliitudes nähti peamist takistust, miks erakonnad omavalitsuste tasemel küllalt kiiresti ei kasvanud. Erakondade juhtisikutele tundus loogiline, et kui seadus valimisliite enam ei luba, siis teevad kohalikud tegelased oma valimisnimekirjad erakonna nime all ? ega nad ju ei loobu kohalikust poliitikategevusest. Nii ka läks. Kuid kõik erakonnad…
-
Eesti riigi ja rahva suhtumine ordenitesse ei ole mitte ühene ja lihtne, nagu see võib-olla on sajanditevanustel riikidel. Meie suguvõsalosse ei ehi Pühal Maal tuhat aastat tagasi kangelassurma leidnud esiisade portreed. Meil ei ole ka aadlit, kelle juurde ordenid ja aumärgid on alati kuulunud, alguses ustava sõjalise ja pärast järjest rohkem truu riigiteenistuse eest. Suhe kõiksugu ordudega, mis ju paljudes teistes keeltes ongi ordeni sünonüümiks, on…
-
Samas vaatab meile tänavapildis poeakendelt vastu meile pakutav hoolivus. Ometi on see kunstlik lähedus, mis pole enam personaalne. Ameerika sotsioloogi James Colemani arvates liigub meie ühiskond lähedust pakkuvatelt sotsiaalsetelt sidemetelt formaalsete institutsioonide poole, mis kontrollivad inimese elu üha rohkem. Üha kauem oleme koolis, tööl ning üha vähem koos lähedastega.
Inimesed on muutunud sama ratsionaalseks, kui seda eeldab neilt keskkond. Ettearvestamine ning planeerimine on mõjutanud tugevalt inimeste…
-
Hiljuti protesteeris üks mobiilside firma konkurendi poolt ära aetud reklaamlause pärast. Lause oli ?turukeeles? tavaline: ?Maksab vähem?, ?Odavamad hinnad? vms. Teine firma reklaamib end lausega ?Ma armastan sind?. ?Head aega? veel ei ole, aga ?tere? ilmselt on samuti juba kellegi tunnuslause või kaubamärk. Lihtsad laused ja sõnad, tarbekeel võib juba natukene kellegi oma olla.
Juba ammu ulatuvad omandisuhted ka kunstikeelteni. Teatud piirini on see loomulik. Aga…
