-
Baltisaksa naine emantsipeerus, kuid ei märganud enda kõrval eesti naist.
?Eestlusel ei ole ju oma füsiognoomiat, /—/ kogu kultuuri, mis neil on, on nad võtnud üle meilt, sakslastelt.? Nii kirjutas eestimaalanna Theophile von Bodisco oma mälestusteraamatus, mõeldes sajandi alguse Eesti ja selle rahvuslike ja sotsiaalsete suhete peale.
Praegu tundub meile selle põlisest Eestimaa aadliperekonnast (sündinud von Wistinghausen) pärit kirjaniku väide põhjendamatult arrogantsena, kuid tuletagu ta meile…
-
Mees näitab moderniseerumisega kaasnenud nähtust oluliselt teisiti kui naine.
Eesti Päevalehe lisas Arkaadia ilmus veebruaris ja märtsi algul mitmeid Noor-Eesti 100. aastapäevaga seotud ja nooreestlaste kultuuriuuendusi vaagivaid artikleid, kusjuures kolme kirjutise juurde olid lisatud Noor-Eesti albumitest pärit illustratsioonid. Paraku ei ole ei Tiit Hennoste (Eesti Päevaleht 4. III) ega Johannes Saar (Eesti Päevaleht 18. II) oma teksti märkimisväärselt pildiga suhestanud ning seetõttu on teatud osa lugeja ette…
-
Pruunseelikud olid kindlad, et naised peavad uhkusega naisteks jääma
XX sajandi alguse Eestis võitlesid kõik kõigi vastu ja isekeskis: sotsialistid kapitalistidega, rahvuslased sotsialistidega, edumeelsed alalhoidlikega, eestlased omavahel, venelastega sakste vastu ja sakstega venelaste vastu ning naised ja mehed nii üksteise vastu kui omavahel. Aeg oli põnev. Ajaloolase jaoks kogunevad aga kõik need jõujooned tänuväärselt ühte juhtumisse, nn pruunseelikute skandaali, mis puhkes 1905. aastal Tartus.
Nimelt avaldas tollal…
-
Suurte muutuste ajastud toovad endaga alati kaasa ootamatusi: ootuste ja ootamatuste ajastu kiire tööstuslik-tehniline areng tõi 1900ndate künnisel kaasa vaieldamatu maailmapildimuutuse ka naisküsimuses. Sajandivahetusel levima hakanud sotsialismi-ideed tähendasid naistele aktiivset osalemist poliitikas, aga ka võimalust pääseda välja kitsastest tegevuspiiridest, mida seni ainuvõimalikuks peeti. Oma elu üle vabalt otsustav naine oli sajand tagasi harv nähe.
Küllap just sellepärast on ka Eduard Vilde ?Mäeküla piimamehe? Mari tänini eesti kirjanduse…
-
Helmi Reiman-Neggo pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele.
Helmi Neggo (1892 ? 1920, kuni 1916 Reiman) oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise.
Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa- aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse…
-
11. ? 19. märtsini peetakse Tallinnas seitsmendat korda Eesti filmi päevi, millest Eesti Kinoliit teavitas pressi loosungiga ?Eesti film on elus!?. Kas kinoliit arvab, et keegi on kunagi tahtnud eesti filmi tappa? On see olnud aastaid tõvevoodis, vaevatud kurjadest valutavatest vähipesadest (saamatud ja ahned re?issöörid?) või vaakunud näljahädas (veel eostamata stsenaristid?), olles nakatunud immuunsuspuudest (Hollywoodi InvasioonViirus?)?
Võimalik, võimalik, et see kõik on nii olnud või peaaegu…
-
. . . .filosoofia ja esseistika tõlkekeelena
Põhimõtteliselt on loomulikult tore, et eesti kultuuri on viimased tosin aastat usinalt nii filosoofia kui muude distsipliinide kirjavara ohtra tõlkimisega järele aidatud.
Kuid kas need mõtted on ka eestikeelses mõisteruumis oma koha leidnud või eestikeelsena end uuesti loonud? Oma kogemustest tean, et toimetajal või keeletoimetajal pole selleks piisavalt aega, ka moraalset õigust, sageli asjatundmist ega lõpuks materiaalset huvi tõlkija oskamatuse korral tema eest see…
-
Aili Künstler: Euroopa Parlamendi tõlk peab olema siin kõnelduga äärmiselt kursis ja valdama sünkroontõlkekunsti. Kuidas sai teist eurotõlk? Oli see teadlik sellesuunaline pingutus? Kus õppisite? Kuidas parlamenti tööle saite?
Euroopa Parlamendi tõlk Jana Jalvi (pildil eesti tõlkekabiini uksel): Minust sai tõlk juhuslikult. Pärast politoloogia bakalaureusekraadi omandamist jäi mul isiklikel põhjustel n-ö aasta üle. Võimalusi vaagides tundus aastane tõlkemagistrikursus Tartu ülikoolis olevat kõige huvitavam: olen alati olnud…
-
Eurooplased väidavad veel, et mõne aja pärast oleksid hiinlased niikuinii võimelised soovitud militaartehnikat ise valmistama, nii et milleks lasta hüval tehingul luhta minna? Embargo tühistamine olevat eeskätt hea tahte akt, viimaste tõkete kõrvaldamine Euroopa-Hiina suhtluses. Peking on andnud mõista, et on valmis pöörama neis suhetes uue lehekülje ja mineviku unustama. Näiteks seda, et Prantsusmaa müüs tosina aasta eest Taiwanile Mirage?i hävitajaid. Igatahes Prantsuse relvaeksperdid sõidavad praegu…
-
Teise maailmasõja sündmuste, eriti võitude, piduliku tähistamise ajastu hakkab lõpule jõudma. Veel üks aastakümme ja kaob sugupõlv, kes sõdis. Teine maailmasõda saab rahu, tema kangelased ja antikangelased samastuvad ajapikku Napoleoni sõdade varjudega. Tolle vallutushimulise Prantsuse keisri võitjad ei käi enam ammu koos, kuigi Waterloo lahingu juubelitel võiks ju Viini kongressi laadis üritusi korraldada.
President Arnold Rüütli otsust mitte sõita 9. mail Moskvasse Nõukogude Liidu poolt Saksamaa üle…
