-
Veel enne referendumeid Prantsusmaal ja Hollandis sattusin lugema Sergei Karaganovi töögrupi raportit pealkirjaga ?Venemaa ja Euroopa liidu suhted: praegune situatsioon ja perspektiivid?. Tegemist on kokkuvõttega selle aasta jaanuaris toimunud pikematest mõttetalgutest, kus osalesid Euroopa asjatundjad Vene presidendi administratsioonist, Venemaa ministeeriumidest, uurimisinstituutidest ja muudest organisatsioonidest. Koos oli 23 mõtlevat pead, kelle nimed võib leida Internetist käesoleva uuringu juurest aadressil http://svop.ru/upload/images/report2.pdf.
Euroopa ühisturg versus kvaasiföderalism
Enamik oli seisukohal, et…
-
Rahvahääletuse ?eist? kibestunud ja alandatud Chirac oli enne viimast liikmesmaade tippkohtumist otsustanud kasutada plindris riigipea traditsioonilist taktikat ja otsida ?välisvaenlast?. See läks tal osaliselt korda, kui ta tõstatas küsimuse, miks britid saavad eurokassast nii palju raha tagasi. Küsimus on olemas, tagasimakse oleks varem-hiljem niikuinii arutusele tulnud. Aga selle ülesvõtmine just Chiraci poolt just konstitutsioonikriisi ajal torkas loomulikult silma, nii et automaatselt ta üldist menu ei saavutanud.…
-
Mart Laar, ÄRATAJAD. Eesti ajalooarhiiv, 2005, 496 lk.
Üks võimalus teadusliku raamatu selgroo leidmiseks poes riiulite vahel ja püsti seistes ehk siis sõna otseses mõttes stante pede on vaadata isikunimede registrit. Kolleegidest on Mart Laar kõige sagedamini maininud kahte nime: need on t?ehh Miroslav Hroch ja eestlanna Ea Jansen. Nimetatud olid omavahel head tuttavad, võib-olla isegi sõbrad, mõttekaaslased igal juhul. Kuna Jansen oli meil esimene Hrochi…
-
Demokraatia masinavärk on selle justkui juba ammu paika pannud, aga millegipärast tuleb Eestis seoses mingite ühiskondlikult tähtsate otsustega ikka ja jälle kõne alla küsimus, kes ikkagi on pädev otsuseid langetama. Üllatava visadusega kõlab arvamus, et rahvas ei ole pädev, et ta ei tea ja ei saa aru. Ka rahvas ise hoiab sageli eemale, sest demokraatia on väsitav ja pealtnäha ka viljatu: enamasti ei vasta paljude inimeste…
-
Jätame selle kehtima ja piirdume täienduse korras vaid küsimusega: mismoodi tuleb siin ilmsiks vaimse jõu üleolek? Paremal juhul on tegemist seaduse piires püsiva pettusega. Thales käitunuks kõlbelisemalt, kui ta oleks andnud kõigile kodanikele teada, et tulemas on külluslik saak, kuid väiklase omakasu ajel anastas ta tunduva osa ühisest rikkusest. Teeme sammukese allapoole ja meie ette ilmub juba majaomanik Cicero traktaadist, kes ehitise defektidest teadlikuna jättis need…
-
Kaader Pier Paolo Pasolini filmist ?Salò ehk Soodoma 120 päeva?.
Kui lastele
mõeldud
toodang välja
jätta, peaksid
?indoeuroopa?
filmid pahedest otse
pakatama. Ja nii
see tõepoolest
ongi.
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?.…
-
Kui Sirbis tekkis idee teha erinumber, mis oleks pühendatud pahedele, olid kõik rõõmsalt päri. Teema näis kõikidele korda minevat. Aga mida konkreetsemaks asi läks, seda selgemaks sai, et me käsitame teemat nagu ühe india muinasjutu pimedad, kes õpivad käsikaudu tundma, mis on elevant. Nimelt olime kõik erinevalt kujutlenud, mida säärane leht peaks sisaldama.
Kas olulisim on nii-öelda makrotasand, sotsiaalsed pahed ja see, kuidas kunst neid kujutab…
-
Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene…
-
Selles linnas me mängime oma keelemänge. Keeles on sõnu, millel on väga selge ja konkreetne tähendus, ja sõnu, mis vaid viitavad midagi ebamääraselt. Igaüks teab, mida tähendab, et ?kõht on täis? (ükski viisakas inimene ei ütle seltskonnas, et tal on vats või magu täis söödud). Kuid arst ei lepi, kui abiotsija teatab, et ta ?kõht valutab?. Tohter tahab teada, kas valu põhjustab puhitus, seega lihtsalt liigsöömise…
-
Kogu elu, eriti sellepärast, et riigi ringhäälingus on töötanud mu isa Paul Viiding. Mul on isegi tema raadiomärk alles. Suur latakas.
Kas temast on mingeid toredaid raadiosalvestusi ka?
Ei ole! Raadios ei ole ennesõja-aegsest ajast midagi alles. Kõik põlengud ja? Seda praktiliselt pole.
Ka mu ema töötas raadios. Ma olen siin olnud mudilasansamblis ja Ellen Liigeri näiteringis ja lapsteadustajaks aastal 1952-1953. Võib-olla hiljemgi veel. Kuuldemängudes mänginud. Ma olin…
