-
Tähtpäevadeks, konverentsideks ja muudeks puhkudeks kirjutatud paladest kooruvad välja mõned suured teemad või õigemini kontsentrid, mida aiva täiendatakse, täpsustatakse ja varieeritakse. Mina sõnastaksin peamised nii: mõistuse valgus, tegus ligemesearmastus ja kristlusest emantsipeerunud judaism. Mõistagi on need omavahel seotud. Alustaksin viimasest.
?Rasket vabadust? võiks juba sellepärast soovitada kõikidele tarkusehimulistele, et siit saab teada, mis on õieti juudiusk. Kuigi Levinas väidab (nt lk 106), et ta ei määratle…
-
Ilkka Niiniluoto.
Ülemöödunud nädalal Tartus toimunud Eesti esimese filosoofia aastakonverentsi ?Filosoofia võimus ja võimutus? raames külastas Tartu ülikooli Helsingi ülikooli rektor professor Ilkka Niiniluoto.
Kuidas te ennast iseloomustaksite, härra Niiniluoto?
Ma olen soomlane, sündinud ning kogu oma elu olen elanud Helsingis. Arvan, et olen väga tüüpiline soomlane: nad on natuke häbelikud, melanhoolsed, ausad ja töökad. Samuti olen ülikoolis teoreetilise filosoofia professor. Minu eriala on väga rahvusvaheline. Olen külastanud praktiliselt…
-
Teisipäeval katkestas riigikogu Reformierakonna ettepanekul autoriõiguse seaduse muutmisettepaneku teise lugemise ehk sisuliselt kukutas ettepaneku läbi. Ettepaneku sisu seisnes selles, et autoritele makstavatele laenutushüvitistele kehtestataks ülempiir neli keskmist kuupalka ehk umbes 30 000 krooni. Ettepanek ise pärines algselt nn kodanikuühiskonnast ehk autorite organisatsioonide esindajalt. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioongi ütleb, et seaduste vastuvõtmisel tuleb võtta kuulda nende ühiskonnagruppide arvamust, keda need seadused otseselt puudutavad.
Eelmisel aastal maksti laenutushüvitisi esmakordselt, jaotati miljon…
-
Kannatlikum peatumine veenaks, et just üldised ja elukauged tõed toimivad kõige määravamalt. Aga kannatlikkusest tuleb üldreeglina puudu. Pealegi on vaheastmeid, mille kaudu elukauge pärispõhjus igapäevase tõeluseni jõuab, nõnda palju, et võib kahelda, kas neid ikka tohib ühendada tervikuks. Ja seepärast me usume meelsamini otsest ja üldarusaadavat põhjuslikkust. Ei ole meil vastuväiteid, kui soliidne õpetlane väidab, et Euroopa nõiajahtide põhjustajaks tuleb lugeda Augustinuse kahetsusväärset eksitust: oli ju…
-
Üle-eelmise nädala reedel 92aastasena Pariisi lähedal surnud mõtleja looming kätkeb endas kogu möödunud sajandi filosoofia mitmekesisust.
Lähtudes sajandi alguses jõudu kogunud fenomenoloogia traditsioonist, püüdis Ricoeur sellele ?pookida? Hans-Georg Gadameri teostest tuntud, kuid viimasest suuresti sõltumatult läbi mõeldud hermeneutikat. Kaugenedes nõnda vahetult kogemuses antu läbipaistvuse ideest, nägi ta ilmsena esinevas meeltekogemuses pigem petlikku, tõlgendamist ootavat märgistust. Ka enesemõistmine ei pidanud saama võimalikuks mitte sisevaatluse abil, vaid pigem…
-
Prantsusmaal toimuv oleks sellest vaatevinklist siis omamoodi reaktsiooniline moment, tagasilöök, piduritele vajutamine. Sest EL ilma konstitutsioonita on nõrgem EL, kui ta võiks olla. Ning nõrk Euroopa on vähem külgetõmbav ja pole võimeline levitama oma passiivset agressiooni ning transformeerivat mõju, mis ei toimi sunduse kaudu, vaid vastupidi, ähvarduse kaudu mitte sundida, mitte nõuda ja toetada, mitte osutada tähelepanu mõnele perifeersele riigile.
Esseistlikku vürtsi lisab asjale ajalooliselt äraspidine sümmeetria:…
-
Schröderi sammu on võrreldud ümberpiiratud komandöri meeleheitliku läbimurdeüritusega. See rajaneb ootamatusel. Kristlikud demokraadid (CDU) ei olnudki nii kiireteks valimisteks valmis. Nad olid kavatsenud oodata, kuni Schröder veel aastakese ?praeb?, nii et võit kukkunuks neile iseenesest sülle. Ka Schröderi ülejäänud taktikas ei puudu iva. Nimelt tuleks CDU-l võidelda samade asjade eest ja samade jõudude vastu, mis temalgi. Vahe on tempos, teravuses ja sügavuses. CDU-l oleks kaks võimalust.…
-
Richard Pipes, Kommunism. Lühiajalugu. Ilmamaa, 2005. 207 lk.
Tuntud ameerika ajaloolase Richard Pipesi raamat ?Kommunism? on vajalik kompaktne tagasivaade kommunistliku ideoloogia ja sellel põhinevate olulisemate re?iimide olemusse. Et tegemist on jätkuvalt aktuaalse teemaga, näitab ka praegune debatt Euroopas kommunistlike re?iimide kuritegude hukkamõistmise üle.
Pipes keskendub oma töös ennekõike kommunismi elluviimise katsetele, tõdedes, et kui kommunismi ideaal ja programm on omaette võetuna suhteliselt kahjutud, on iga püüe neid…
-
Miks on selle ümber nii palju kära? Itaalia või isegi Inglismaa vastava referendumi puhul oleks kära palju vaiksem. Vähemalt selles suhtes on prantslased näidanud, et Prantsusmaa loeb.
Kui hästi üldistavalt maailma vaadata, siis näeme seal üksteise sees ahenemise ringe. Kõige laiem märgib nn valge mehe domineeriva rolli pisitasast vähenemist (Ameerika ei ole enam ?valge?, sest eurooplaste järeltulijaid on seal 30 ? 35 protsenti). Selle ringi sees…
-
Toimunu peategijatest ? Arnold Rüütel, Vaira Viķē-Freiberga, Valdas Adamkus, Aleksander Kwasniewski ? olid teistest peajagu üle Läti ja Poola president. Proua president sai hakkama võimatuna tunduvaga: tema veebruaris teele saadetud selgitust Lätis aastatel 1939 ? 45 toimunu kohta hakati kuust kuusse üha süvenenumalt lugema, lõplikult autentne arusaamine tuli koos sõnumiga Bushi peatumisest Riias enne suurt pidu (on ikka suur vahe selles, mida kolleegid vastasid naispresidendile näiteks…
