-
Võimalike mõõtkavade ja nendele vastavate reeglistike hulk ja käesoleva arutelu piiratus tingib vajaduse neid laias laastus lahterdada. Olen abiks võtnud Alfred North Whiteheadi tähelepaneku, mille kohaselt inimeste ja ühiskonnagruppide suhtlemine võib olla rajatud kahele alusele: võimule või veenmisele. ?Kaubandus on parim näide veenmisele toetuvast suhtlemisest. Sõda, orjus ja valitsuse sund osutavad võimu valitsusalale.? (Loomulikult on see jaotus tinglik ja küsitav nagu mis tahes muu lihtne skeemike.)…
-
Kodanike Euroopa versus föderaalne Euroopa
Euroopa liikumine uue riikliku staatuse, s.o föderatsiooni suunas on mõneks ajaks vist peatunud. Vana Euroopa, kes nii varmalt on postkommunistlikke uustulnukaid süüdistanud natsionalismis (sh Eestit ja Lätit), kaitseb kiivalt soovi ühiskatla ühes ääres ikka veel paksemat suppi keeta. Kuid peaaegu samasuguse paratamatuse ja fataalsusega, nagu oli Eesti liitumine ELiga, liigub Euroopagi sügavama integreerumise suunas. Tegelikult vähendab tööturu kaitsmine lõppkokkuvõttes protektsionistlike riikide…
-
XVII sajandi prantsuse moralisti La Rochefoucault? kõige kuulsam maksiim ütleb: ?Meie voorused ei ole midagi muud kui hästi varjatud pahed.? See napp lause sisaldab kogu moodsa inimkäsituse tuuma, seda ?kahtlustuse hermeneutikat?, mida on põhjalikumalt käsitlenud hiljuti surnud filosoof Paul Ricoeur. See tähendab, et inimeste sõnad ja teod ei ole kunagi nõnda healoomulised, nagu esmapilgul paistavad, vaid neis avalduvad peidetud ajed, võimutahe, klassihuvid jne. Igasugune tõlgendamine ja…
-
Üks anekdootlik lugu kõigepealt, loetud väärikast Briti ajalehest. Nimelt andis David Bowie mõned aastad tagasi intervjuu ja ütles seal, et aastaks 1970 olid Derrida ja Foucault muutnud oluliselt tema ?arusaamist ?absoluudist?, reaalsusest?. Ühe kriitiku sapises, umbusklikus reaktsioonis selgitati, et maestro pidi lugema kuulsaid prantslasi nende originaalkeeles, sest ka elukutselised filosoofid hakkasid nendega tegelema alles pärast esimeste ingliskeelsete tõlgete ilmumist 70. aastate algul. Nii et natuke nagu…
-
Ka sõnade ?seks? ja ?seksuaalsus? tähendus on heitlik. Seetõttu ei saa seks esineda mingi kultuuri- ja ajaloovälise konstandina, millele igapäevane kogemus võimaldaks vahetu ligipääsu ning mille abil me võiksime minevikus toimunusse sisse elada. Veelgi enam, selle asemel et määratleda seksuaalsuse mõistet ?seksi? kaudu kui viimasesse puutuvat või viimasele osutavat, pöörab Foucault selle seose pahupidi ning seab seksi sõltuvusse seksuaalsusest, täpsemini erinevaid tegutsemisviise, teadmisi ning ettekirjutusi koondavast…
-
Kuna võib arvata, et säärased konfliktid sagenevad, siis tasub vaadata, mis neid isiklike vastuolude kõrval käivitab ja kas need on paratamatud. Toetun Pierre Bourdieu?le ning eeskätt tema mõistetele ?kultuuritootmise väli? ja ?kultuurivahendaja? (viimase kohta on Eestis üha laiemalt levimas ?kultuurikorraldaja?). Bourdieu? järgi tegutseb kultuurivahendaja (produtsent, kuraator jt) kultuuritootmise väljal (mis on kindla struktuuriga osa sotsiaalsest ruumist nagu ka majanduse, poliitika jne väli), mida iseloomustavad kõikvõimalikud võitlused:…
-
Jamesi pragmatism viitab ju tegelikult elu ja elamise ? kogemuste ja reaalsuse paljususele
William James, Pragmatism ja elu ideaalid. Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund, 2005. 384 lk.
1.
Väljend ?pragmatism? võib tekitada erinevaid allusioone, suurem osa allusioonidest panevad võrdusmärgi ?pragmatismi? ja ?pragmaatilisuse? vahele, mis iseenesest pole vale. Seetõttu võib väljend ?pragmatistlik filosoofia? kõlada paljudele kõrvadele iseäranis ohtlikult. Justkui oleks tegu filosoofiaga, mis peab silmas kasu. Nojah, võib ju mõelda väljendi…
-
Kui rääkida pahedest kunstis ja kultuuris, siis peab rääkima muidugi eetikast, sest ilma eetika mõõdupuuta ei saa me tõmmata piiri pahelise ja üldaktsepteeritud käitumismalli vahele. Ja kui rääkida eetikast kunsti ja kultuuri vallas, ei saa kergelt mööda Stanislavskist, sest ta on sõnastanud omamoodi härrasmeheliku aukoodeksi, katsunud määratleda, millisel viisil saab/peab loovtöötaja (peamiselt küll näitleja/teatritöötaja, aga see on kergesti laiendatav ükskõik millisesse valda) eetiline olema.
Raske on öelda,…
-
Kirjutamise esimene faas on kirglik lugemine. Teki all ja kempsus, tunni ajal ja väeosa poliitloengus. Vaheldumisi põlvedel pornograafia ja filosoofia, krimkad ja eeposed. Siin on eos juba kõik see, mis inimese lõpuks viib süvenenud kirjutamise hädaorgu: introvertsus, eskapism, oma kujutlusega onaneerimine nii vaimselt kui füüsiliselt, eneseimetlus ja -haletsus.
1
Teine faas on ise kirjutamine. Punnitan, pean ennast plagiaatoriks, epigooniks ja geeniuseks ? ja kirjutan ikka edasi. Tean,…
-
Rooste helistas mulle ja küsis intervjuud Mülleriga. Et peaks rääkima pahedest, kuna Sirbil tuleb PAHEDE ERI (ometi üks mõistlik eri). Ja Mülleriga loomulikult sellepärast, et ta on tuntud joodik ja sobib pahe erisse hästi. Kuna diktofonimees ma ei ole, siis ma otsisin Mülleri üles (Müller oli Viinahavval ja oli täis, et see oleks teada) ja leppisin kokku, et Müller kirjutab mulle vastused, millele mina kirjutan küsimused…
