Toeta

Sotsiaalia

  • Vene välispoliitika moraalsed argumendid
    Paraad Moskvas Punasel väljakul.
    Wikimedia Commons

    Vene välispoliitika moraalsed argumendid

    Venemaa ladvik ei ole kunagi toetanud rahvusvahelise korra ideaali, et suveräänsetel riikidel on võrdne õigus ennast määrata. Imperialistlik süvahoovus Venemaa välispoliitikas on vaieldamatu.

    Eva Piirimäe
    6 minutit
  • Ukraina jagamine
    Ukrainas käib sõda postimperiaalse korra ja pseudoimperiaalse korratuse vahel. Esimest võib nimetada lääneks, teisel on vähe pistmist ajaloolise idaga. Korravastasus on lihtsalt oportunistist strongman’i katse kaitsta ja laiendada ruumi, kus teostatakse võimu ja maksimeeritakse kasumit.
    Vadim Ghirda / AP Photo / Scanpix

    Ukraina jagamine

    Pole võimatu, et sõda saab Venemaa oma ajaloost lahti tõusmise katalüsaatoriks, nagu see juhtus Saksamaaga, võib-olla pole see Euroopa-pärane lahendus teistele kättesaadav.

    Ahto Lobjakas
    5 minutit

  • Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast

    Uudised Venemaa kohta, sh praeguse sõja uudised, on hiinlastele samad ja samas sõnastuses, mis Venemaal venelastele. Muud uudised nendeni ei jõua ja kui keegi neid levitab, on see kriminaalkorras karistatav.

    Venemaa kallaletungi algusest saadik Ukrainale on uudistes ja uurimuslugudes ikka ja jälle juttu ka Hiinast: et mida see suurriik, mida me viimasel ajal tunneme kui Venemaa liitlast ja strateegilist partnerit, sellest sõjast arvab…
    Märt Läänemets
    6 minutit

  • Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki

    Putin viskas hokisaapad jalast, kepi käest ja sööstis vastasmängijale kallale. Vahetanud mõned löögid, üritas Putin jalalööki, kuid see jäi töntsiks.

    1998 ja Nagano
    Finaali esimest kolmandikku oli kole vaadata. Venelased olid tšehhidel seljas, mängiti meest, mitte litrit, käis avalik jaht Jagrile, Kasparaitis-huligaan noolis igal võimalusel ja ükskõik kellega „oma veskit“ teha. Žitnik, vennad Mironovid, Žamnov sõitsid tšehhidele igas väljaku…
    Rein Vahisalu
    10 minutit

  • Etalonmees ja teine sugupool

    Perez kirjeldab oma raamatus erineva sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise taustaga naiste kogemusi. Õhku jääb seejuures aga muu kui binaarse sooidentiteediga inimeste küsimus.

    Caroline Criado-Pereze „Nähtamatud naised“ on üleskutse ületada soopõhine andmelünk maailmas, kus üha enam sõltutakse otsuste tegemisel andmetest. See on ühtlasi argument naiste kaasamiseks, sest seesuguse andmelüngani on viinud just meeste perspektiivi põhjendamatu võimendamine. Tegemist pole teadusliku ega populaarteadusliku teosega. Pigem on „Nähtamatud naised“…
    Mirt Kruusmaa
    6 minutit
  • Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene
    Kõik Juri Lotmani jutus haakus omavahel, moodustas keeruka terviku, kus faktide tagant paistsid kultuuri keerukad mehhanismid. Ja mis eriti oluline, kõik oli nägelikult usutav.
    jurilotman.ee

    Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene

    Tiit Hennoste: „Kas Lotman oleks tahtnud, et teda vaadatakse kui eesti kultuuri osa? Ma kahtlen selles. Usutavasti oleks Lotman ikka parema meelega vene kultuuri osa. Ja sama usutavalt maailmakultuuri osa.“

    Valle-Sten Maiste
    10 minutit
  • Lootuse semiootika
    Juri Lotmani peamisi õpetusi on, et kultuur on ennast loov süsteem, see adapteerub, aga ei kuku kokku enne, kui kadunud on viimne põlvepikkune tähenduslooja.
    jurilotman.ee

    Lootuse semiootika

    Küberneetilisest informatsiooniteooriast tuletas Lotman, et kultuuri peamine konstant on uute tähenduste loomine. Seda mootorit ei saa seisma panna.

    Indrek Ibrus
    8 minutit

  • Nutistumine – suur mure või kognitiivne revolutsioon?

    Mõistagi on liigsel arvutikasutamisel oma ohud. See võib tekitada sõltuvust ja võõristust välise maailma ja teiste inimeste vastu.

    Inimkonna areng on toimunud tsükliliselt koos suurte arenguhüpetega. Teoreetikud räägivad kognitiivsest, põllumajandus-, tööstus- ja nüüd lõpuks ka infotehnoloogilisest revolutsioonist. Kolme esimest oleme õppinud analüüsima. Infotehnoloogiline revolutsioon on liiga uus, et see võimaldaks üldistavat tagasivaadet. Igal põlvkonnal on oma elukogemus. Koos elavad erineva kogemuse…
    5 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2021

    Vilen Künnapu
    Julge ning isepäine arhitekt ja mõtleja, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele.
    Margit Mutso, Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell. – Sirp 25. XI 2010.
    Toivo Tammik, Päike tuli välja. – Sirp 1. IV 2016.
    Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu – võlurpreester. – Sirp 1. IV 2016.
    Olav Ehala 
    Helikunsti valdkonna elutööpreemia muusika eest, mis on kaikuma jäänud mitme põlvkonna hinges ja südames.
    Mariell Aren,…
    2 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali valdkondade peapreemiad 2021

    Salto AB ja Stuudio Tallinn
    Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali eest.
    Mattias Malk, Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi. – Sirp 20. VIII 2021.
    Tõnu Kaljuste
    Helikunsti sihtkapitali peapreemia aastatepikkuse laiahaardelise ja silma­paistva kunstilise tegevuse eest muusika­visionäärina.
    Kersti Inno, Huvihariduse pinnal on tore olla. – Sirp 2. IX 2016.
    Edith Karlson
    Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia särava ja tegusa loomingulise aasta eest. Eelkõige raputas kaasaegse kunsti välja näitus „Süütuse tagasi­tulek“…
    1 minut
Sirp