-
No olgu siis narkarist Mozart, kui uskuda, et keskmine lehelugeja on pisukese narkokalduvusega lapsemeelne nooruk. Kuigi – mida too tüüp siis tegelikult teada sai? Ja olgu pealegi krokodill või tibu näiteks väikelapse rõõmuks, kuigi on kindel, et väikelapski oskab rõõmu tunda muusikast endast. Lehelugudest vaatab vastu üks põhimõttelisem mõttemudel, mida võiks nimetada demokraatlikuks ümberkirjeldamiseks.
Demokraatlik ümberkirjeldamine tähendab lihtsa ja üldkäibiva eelistamist professionaliseerumisega kaasneva kultuurikeelte ja tähendusstruktuuride…
-
Nietzscheismi “mälupaigad”
Uuest ideeajaloost on raske leida teist 1870. − 80. aastail kirjutanud autorit, kes oleks nii ärgitavalt nagu Nietzsche kerkinud XXI sajandi alguseks teadusliku ajaloomõtlemise silmapiirile kaua alahinnatud kvaliteedis: (M. O. Huberi 2004. aasta tabaval määratlusel) “mälukriisi” teoreetikuna. Meie regionaalajaloo kirjutusele näib aga Nietzsche fenomeni integreeritus selle ajaloo kulgu muutuvat üheks mälukriisi objektiks sedamööda, kuidas rahvuslike “alguste” ihaga sobitub teatud fikseerimispunkt oma kultuuri minevikus.
Näiteks seoses 1905.…
-
Siiski pean ma ülimaks liialduseks väidet, justkui piisaks kunsti, antud juhul Jyllands-Posteni pilapiltide jõust selleks, et vallanduks sõda kultuuride või tsivilisatsioonide vahel. Taani lehe peatoimetaja ajalooline roll ei saa kunagi suuremaks vahva sõduri Švejki omast. Kui aeg on sõjaks küps, ei leia ainult väga rumal ettekäänet ega salapolitsei peasüüdlast. Kui kärbseid ei saa keisrihärra pildi reostamise eest süüdi mõista, pistetakse trellide taha see, kes kärbeste looduslikku…
-
Öeldakse, et demokraatia toimib, kui on kokku lepitud selged protseduurid, kuidas lahendada üht või teist küsimust. Nii arvajad väidavad seega ka, et demokraatia hädad nagu asjaajamise aeglus ja tegevuse näiv otstarbetus tulenevad protseduuride puudumisest. Ent kas meil üldse saabki kuskil peidus olla teadmist kõigist ette tulla võivatest küsimustest, millele on vaja protseduuride abil vastus või lahendus leida? Kus on see isik või masin, millel on kõigi…
-
Fukuyama viimasele eestindusele ei pruugikski tähelepanu osutada. Uuel aastatuhandel on elevus Fukuyama ümber olnud tingitud selgelt välistest märkidest, mitte mõtlemise sisulisest sügavusest. Fukuyama kutsub üles hääletama Bushi vastu ja on tekitanud neokonite ridadesse lõhe. Fukuyama vaatab kriitiliselt Iraagi sõjale. Fukuyama näeb auke turufundamentalistlikus mõtteviisis. Need on põhjused, mille tõttu Fukuyama on esmajoones tähelepanu pälvinud.
Osutatu näib tähenduslik olevat ka Toomas Hendrik Ilvesele, kelle “Riikluse ehitamise” tutvustus…
-
-
Tiit Vähit oleks hädasti vaja, temal oli kõva hääl ja tema käske täideti. Loomulikult ei soovi ma näha Vähit peaministri kohal, vaid hoopis Alliklepa või Nõva rannas naftareostuse tõrjumist ja lindude päästmist juhatamas. Miks Vähi? Sest just tema valitsus kehtestas Eestis transiidi-ideoloogia ja maalis suureks unistuse “helesinisest torust”. Tänu sellele saidki vägevateks kõik need Luukased, Siffid, Lugtmeijerid, Ossinovskid ja muud naftavedajad ning kellele muule kui Vähile…
-
Selle eeskirja kohaselt peavad ELi riigid kaitsma oma veevarusid reostamise ning liigkulutamise eest. Põhjavee seisundi kirjeldamiseks kehtestab VRD vaid kaks hinnet: “hea” ja “halb”, mille saab vees sisalduvate kahjulike ainete kontsentratsiooni ja veevõtu intensiivsuse järgi. Põhjavee väljapumpamine maapõuest ei tohi olla suurem kui looduslik taastumine ega tekitada soolase või muu ebakvaliteetse vee sissevoolu kasutatavasse kihti. VRD nõuab küllalt jultunult kõigi veekogude hea seisundi tagamist aastaks 2015…
-
Kalle Lasn, KULTUURITÕKESTUS. AMEERIKA
NAERUVÄÄRISTAMINE. Tõlkinud Siim Vatalin. Tänapäev, 2005. 229 lk.
Väliseestlane, Kanadas elav Kalle Lasn soovitab oma raamatut võtta kui “brändilõhkumise strateegiat: “Kultuuritõkestus. Ameerika naeruvääristamine” on ümber pööratud sotsiaalreklaami kampaania, mis jaotub omakorda neljaks hooaja kampaaniaks” (lk 17). Autor, kes on ise aktiivselt juhtinud liikumisi kodanikuõiguste ja meediaküsimuste vallas ning toimetab Kanadas antireklaamide ajakirja Adbusters, kutsub oma raamatuga üles võitlema korporatiivse kapitalistliku majanduse vastu ning…
-
Eestis on olemas niihästi traditsioon vaadata end väljaspoolse pilguga kui ka vana tava end sellise pilgu eest kaitsta. Viimane aktualiseerus tugevasti näiteks kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel, kui tekkisid lihvitud strateegiad ametlikust ideoloogiast möödahiilimiseks. Keskvõimu surve oli ühesuunaline, püüti aina sisendada, et kohalik pilt Eesti ajaloost ja kultuurist on ekslik. Selle asemel tulnuks tõeliselt omaks võtta hoopis väljaspoolne pilk ja uskuda, et see on tegelikult ka meie oma, sest…
