-
Kuigi humanitaaraladel on kirjutaja valdavalt individuaaluurija ja multiautorsust esineb vähe, nõuab humaniora toitva keskkonnana seda enam elujõulist seminaritraditsiooni.
Tiina Kirss Nüpli kevadkoolis 2005. aastal.
Viimaste kuude jooksul on kuumenenud mõttevahetus eesti teadlaste tööde hindamise kriteeriumide ümber (ETISi klassifikaator, teaduspublikatsioonide avalikuks tegemine pdf-failidena, indekseeritavus). Sellele lisanduvad hämaramad, raskemini hoomatavad arutelud määratluste “rahvusteadus” ja “väike eriala” ümber. Paari aasta eest lõõpimisi tuletatud kalambuur “siisike” (Current Contents ehk CC) on…
-
Artiklis “Olgu või orjus, peaasi et küllus!?” (Sirp 23. II 2007) tuletab Jaanus Rooba meelde, et eri eluvaldkondade, nt poliitika ja majanduse meelevaldsel põimimisel saame tulemuseks korruptsiooni. Ning et poliitika ja majanduse lahushoidmine soodustab muuhulgas kodanikualgatuse arenemist – algatuse, mida riik ei saa eales asendada, kuivõrd riigi ülesanne pole kirjutada ette hea elu mudelit. Niisiis on kodanikualgatuse keskseks positiivseks tunnuseks ühiskonna arengu suunamine. See on mõistagi…
-
Ruhrimaa paljurahvuselised koolilapsed raamatust “Gesichter von Kulturen”.
Igal lapsel oma lugu omas keeles.
Nordrhein-Westfaleni liidumaad iseloomustavad esmapilgul üksteist lausa välistavad tunnused. Nordrhein-Westfalen on üks tihedamalt asustatud Euroopa piirkondi, läbi ja lõhki urbaniseerunud keskkond. Üks suurlinn järgneb teisele, õigemini üks kasvab märkamatult teiseks üle.
Nordrhein-Westfalen on vana ja väärikas tööstuspiirkond. Kes siis ei teaks Ruhri kivisöekaevandusi ning kaevurite ränkrasket eluolu XIX sajandi lõpul ning veel XX sajandi algul. Ruhr…
-
Milline on Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitika kontseptsioon? Millele pöörate kõige rohkem tähelepanu?
Kõige põnevam probleem Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitikas on praegu loomingulisus. Me ei taha kultuuri käsitleda ainult kitsa valdkonnana, vaid laiemas kontekstis, liidumaa majanduse ning äritegevuse kontekstis. Kõige olulisem lähenemine on “kultuur muutuse” ja “muutus kultuuri kaudu”. Mida saab kultuuri abil saavutada, mis on kultuuri olemus praeguses olukorras? Mida saab kultuuri abil teha kogu regiooni, sootsiumi hüvanguks?
Järgmine, ka meie…
-
Kölni Püha Peetruse jesuiidikirikule kuulub suur aare: Peter Paul Rubensi “Peetruse ristilöömine“ (1638). Selle pildi maalis ta oma elupäevade lõpul kogudusele, kus ta oli üles kasvanud ning kus võtnud vastu oma esimesed sakramendid; siia on maetud tema isa. Hauakivi võib veel praegugi näha. Kuid mitte see asjaolu ei viinud kiriku otsustajaid pildi kui kultuurifaktori avastamiseni. Selleni viis tänapäevase kunsti ja kiriku sotsiaalse eraldatuse äratundmine, sest eelmisest…
-
Tõelisem probleem kui rahvastiku vähesus on sellest kaudselt tulenev avarama pilgu puudus. Eesti on ikka veel transiidimaa, kuhu tullakse elama või kus sünnitakse justnagu selleks, et siit peatselt kuskile mujale edasi siirduda. Meie korrumpeerunud ja populistlikke loosungeid levitav poliitiline ja halduseliit kultiveerib vaimuvaesust ega mõtle kaugemale ette mõnest aastast. On Eesti inimese õnn, et tal on võimalus minna tööle mujale Euroopasse. Sellega tekib vähemalt mingi surve…
-
See, et ülejäänud on sellisest võimalusest ilma jäetud, ei ole minu meelest põhjendatud. TÜAR oma arvestatavate kogudega võiks olla huvipõhine raamatukogu, kes laenutaks teoseid välja kõigile, kes tunnevad millegi vastu sügavamat huvi. Ainukene praegu kõigile kättesaadav võimalus on lugeda vajalik teos läbi kohapeal. Ent kui vaadata lugemissaalide lahtioleku aegu, siis on igaühele selge, et pärast päevatööd ei jõua inimene selle aja sees midagi eriti lugeda. Koopiate…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Tõlkinud Jürgen Innos ja Urmas Soots. Hermes, 2007. 488 lk.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on möödumas üksteisest künkanõlval: esimene teel alla tipult, millel asub särav linn, teine teel üles linna suunas. See on kokkuvõtlikult tees, mille esitab oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatus “Euroopa unistus” (“The European Dream”) ameerika autor Jeremy Rifkin.
Raamatut võib lugeda mitmel tasandil. Ühel väidab Rifkin, et USA…
-
Ma tean, et kord mu põrmust kasvab õisi puus,
et savvi sattununa tehakse must kruus
öös juuni-roosas puu all istujaile juua,
kel pilk on teise pilgus, suu yksteise suus.
Märt Laarman, “Kylmad rubaiid” (1939)
Ta teab, et kord ta põrmust kasvab õisi puus,
muust ilmast äraminekuni teadlik
ja ilmast ilma muutumatu mees
mu isand Õpetaja süngevõitu aadlik
sääl kaetud päi ta seisab jalad vees
Jüri Üdi, “Käekäik” (1973)
Kui isepäine luuletalent, kes küll õpihimuline ning õppimisvõimeline, kuid…
-
Susan Sontag Annie Leibovitz
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2006. 226 lk.
Fotograafia loob petliku aluse maailma ette kujutada viilutatava või osadeks jaotatavana. Fotost mõeldakse tihti kui õhukesest laastust, mis ajajõest välja püütud. Fotograafia müstika ei seisa aga selles.
Milliseid lisandusi vajab fotograafia? Mis on siin ebaselget või arusaamatut?
Fotograafia näib visuaalsete meediumide kõrgajastul pigem vanamoodne, iganev nähe, mis ei paku mõtlemisele erilist pinget. Seda kinnitab tõsiasi, et…
