Toeta

Sotsiaalia

  • Eesti Kultuurkapitali peapreemiad

    Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad
    2 minutit
  • Küüditatud sakslase päevik
    Georg Heitmanni kohta koostatud kartoteegikaart KGB originaalkartoteegist

    Küüditatud sakslase päevik

    Raamatut „Surm peab ootama“ ei söandaks soovitada öökapilugemiseks. Selle tulemusena võib juhtuda, et uni peab ootama.

    Valdur Ohmann
    8 minutit

  • Miks toetame rikkaid rohkem? Miks toetame kahjulikku?

    Maksusüsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust või -vähendust saada.

    Energiahindade suur hüpe ja inflatsiooni paisu tagant väljapääsemine on pannud valitsusi nii meil kui mujal tegelema leevendusmeetmetega. Kahjuks pahatihti ei ole astutud sammud1 kuigivõrd õnnestunud ei majanduslike stiimulite (energiasäästu) ega jaotuslike mõjude poolest. Jaotamise puhul on põhiküsimused, kui adekvaatsed ja kättesaadavad on meetmed kõige rohkem abi vajavatele…
    Raivo Soosaar
    8 minutit

  • Caligula hobused

    Aastakümneid õigusriigi probleemide ja poliitikaga seotud inimesed, Henry Kissinger kas või, on kurtnud, et lõhe valimiste häälekogujate ja valitsemiseks pädevate inimeste vahel on aja jooksul ainult kasvanud. Probleem ise on sajandeid vana ja kuulub juba õigusriigieelsesse aega. Vähemalt legendi järgi oli see tuttav ka Caligulale, kes, pole täpsemalt teada, millistel asjaoludel, tahtnud Rooma senatisse valida oma lemmikhobuse. Meie valimisseadus võimaldab tõenäoliselt parlamenti valida ükskõik kelle, kuigi inimesed…
    Tiit Riismaa
    3 minutit
  • Minevik kväärib?
    Näeme metodoloogilist akrobaatikat: sõdadevahelises Tallinnas „kirjeldatut“ seostatakse kunstilises filmis „Tom of Finland“ (2017) kujutatud pärastsõjaaegse Helsingi lantimistavadega, jõudes järeldusele, et Tallinnas toimus 1930. aastatel asi „enam-vähem sarnaselt“. Kes vähegi ajalooteadust nuusutanud, mõistab järelduse talumatut kunstlikkust.     
     Kaader filmist

    Minevik kväärib?

    Kui allikaid napib, tekib oht üle võimendada olemasolevaid. Ajaloos aitab selle vastu vana hea allikakriitika.

    Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder
    8 minutit
  • Vahur Linnuste, in memoriam
    Vahur Linnuste (1925–2023) ja Marek Tamm 19. III 2008 Pariisis Linnuste kodumaja ees   
     Erakogu

    Vahur Linnuste, in memoriam

    Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse.

    Marek Tamm
    3 minutit
  • Ülo Matjusele mõteldes
    Endale teejuhatajaks ülendas Ülo Matjus Tõnu Luige, mõttekaaslase ja sõbra aspirantuuri­õpingute päevilt.

    Ülo Matjusele mõteldes

    Sündis, elas, suri – see on kõik, mis meil tarvis teada ühe filosoofi eluloo kohta, lausus Martin Heidegger, juhatades sisse oma loengut Aristotelesest.
    Aeg oli teine – nii alustas Margit Sutrop kõnet, tahtes justkui kokku võtta Ülo Matjuse, teda filosoofia radadele juhatanu,…
    Eduard Parhomenko
    12 minutit
  • Me mäletame…
    Ülo Matjust ei häirinud, et teda nähti mõnikord pelgalt Heideggeri tõlkija ja jüngrina. Selle kohta armastas ta tsiteerida Heideggeri ennast: „Üks mõtleja ei sõltu mitte teisest mõtlejast, vaid ta hoiab, kui ta mõtleb, mõteldava, olemise poole.“ Ülo Matjus Schwarzwaldis Heideggeri radadel.   
      Eduard Parhomenko

    Me mäletame…

    Mu armas sõber, mis on see meie elu? Merel ujuv paat, mille kohta on kindlalt teada ainult üks, et see läheb ühel päeval kummuli.
    Nietzsche 1881. aasta kirjast Overbeckile
    Ülo Matjus (1942–2023) oli mu doktori­väitekirja juhendaja, hiljem kolleeg ja sõber. Tal oli ka…
    Jaanus Sooväli
    5 minutit
  • Mõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest
    Putinil on ükskõik, kuidas teda nimetatakse, kuid küllap on temast lähtuva destruktiivse ideoloogia ja propaganda jaoks ka naaberriikide keelelis-väljenduslik allakäik kordaminek.   
      Stefan Müller / CC BY 2.0 / Flickr

    Mõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest

    Piirolukorras väljendatakse end nagunii vabamalt ja julgemalt kui tavaks. Seepärast vajab liiasus ennemini tasakaalustamist kui tagant õhutamist.

    Riho Paramonov
    4 minutit
  • Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord

    Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord

    Saksa ordu Liivimaa haru loo kaudu on Eesti ajalugu asetatud Euroopa ja siitkaudu maailma üldajaloo tervikpilti.

    Anti Selart
    4 minutit
Sirp