-
Teine võimalus oleks väita, et mõned riigid kasutasid eelmisel sajandivahetusel imperialistlikke ehk võimuvõtteid eeskätt sisepoliitilistel eesmärkidel, näiteks rahvusliku ja töölisliikumise vastu. Seda lähenemisteed või mõtteviisi on mainitud õpikus võimalik aimata, sest imperialismile järgnevates lugudes mainitakse töölis- ja ametiühinguliikumist ning rahutusi kolooniates. Paraku jääme niimoodi hätta Türgi, Austria-Ungari ja ka Briti impeeriumiga. Venemaa puhul sobiks imperialistliku sisepoliitika näiteks küll venestamispoliitika, aga seegi sai alguse tunduvalt varem kui…
-
Üheski seaduses ei ole siiani kirjas olnud, et vabakutselise loovisikuna peaks ennast kusagil registreerima. Maksuamet ei kannatanud sellist olukorda välja, aga ei ilmutanud mitte initsiatiivi mõne seaduse muutmiseks, vaid täiendas FIE -ks registreerimise ankeeti ja lasi valida, kas registreerid ennast ettevõtjaks või vabakutseliseks. See ei olnud iseenesest seaduslik, aga kuna keegi ei protesteerinud, siis nii lihtsalt tehti.
Kuna tulu- ja sotsiaalmaksuseaduses laienevad vabakutselisele loovisikule registreeritud FIE -de…
-
Omanikud ja nende vajadused muutuvad, üha uued arhitektid vormivad tellijate uusi soove. Eesmärk on alati sama: teha ilusat, kaasaegset, otstarbekohast ja kauakestvat arhitektuuri, mis rõõmustaks omanikku ja ülistaks selle loojat. Ometigi tundub liiga sageli, et kõige vähem huvitab arhitekti loomingu saatus arhitekte endid. Üllatuslikult on vana maja ümberehitamisel algsest projektist lähtumine ja isegi projektiga tutvumine harv erand. Kultuurimälestistega ei ole muret, sest nende hingeelu tundmist nõuab…
-
Kultuurielu finantseerimine sai muidugi löögi, nagu oli teada ja oodata. Aga ega see elu seetõttu elamata jää. Kuid mitmeski katlanurgas tundub endistviisi olevat rohkem puudus mõistusest kui rahast. Tallinna linna täiesti süüdimatu tegutsemisviis kõrgkultuuri infrastruktuuri saatuse määramisel ehk „linnateater vs. kultuurikatel” on üks hiljutine näide. Kultuurkapital kui projektide finantseerimiseks loodud asutus ägab aina kasvava koorma all. Ta on olnud varuventiil, kultuurkapitali abil on paigatud riigieelarvelisi tegematajätmisi.…
-
Rein Raud:
1. Kui vaadata, mis on toimunud viimastel aastakümnetel vasakpoolse mõttega, siis võib oletada, et küllalt hea. Kapitalistliku tootmisviisi strateegiline kriitika on marginaliseerunud ja asendunud taktikaliste loosungitega. Peaaegu keegi ei esita enam teooriaid selle kohta, milline majanduslik mudel võiks tegelikult kapitalismi asendada, ja need vähesed, kes seda teevad, ei ole eriti veenvad. Aga näiteks õiglase kaubanduse idee (mida kindlasti toetan) võiks olla ka praktiliselt teostatav, kui…
-
Sama lugu on elulooga. Kui keegi hakkab oma elust pajatama, siis ta püüab ennast asetada minevikku, kunagisse olukorda, ega pane tähelegi, kuidas see perspektiivist vaatlemine vormib mälestusi, ükskõik kui siiras ja aus ta ka püüab olla. Selleks et teada, kes ma olen, pean ma teadma, kust tulen ja kuhu lähen. Me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie „minagi” ei ole…
-
Prantsuse teoloog ja sotsioloog Michel Quoist: „Pea peal seisad sa siis, kui jätad füüsilisele, oma kehale, käsutamisõiguse. Kui lubad kehal teha otsuseid ja ennast juhtida, saad varsti aru, et kõik muud küljed su isiksuses hakkavad hävima”. Vaimu väärtuse langus ohustab inimest, sest ta soovid, ta loodud masinad, linnad ja kogu maailm – kõik pöördub ta vastu. Tõeline inimlik elu eeldab vaimu valitsemist ainelise üle. Terviklikus inimeses…
-
Jaak Valge:
1. Globaalse kapitalismi põdur organism vapub palavikus. Kas haigus areneb edasi ning kahjustab elutähtsaid organeid sedavõrd, et seda aplale tarbimisele suunatud isendit pole enam võimalik reanimeerida, või suudab ta end veel seekord päästa, ma ei tea.
2. Ma ei kardaks, vaid pigem loodaks. Võib-olla saame siis ilma suuremate vapustusteta läbi. Senine süsteem on üles ehitatud inimeste madalatele instinktidele ja üha suuremale tarbimisele. Konsumerism on praeguse elumudeli lahutamatu…
-
Heido Vitsur:
1. Suured kriisid toovad endaga alati kaasa suuri muutusi. Kriis tekib ju siis, kui midagi on läinud viltu, ja lõpeb siis, kui kriisi põhjused on likvideeritud. Tänane maailmamajandus on haige ja ilma nende mitmete triljonite US D-deta, mida riikide valitsused ja keskpangad majanduse päästmiseks on mängu pannud, oleks maailmamajandus ilmselt juba koomas – see on palju hullemas olukorras kui kolmveerand sajandit tagasi suure depressiooni ajal.…
-
Hent Kalmo:
1. Pole üllatav, et selle aasta septembris ja oktoobris finantsturgudel valitsenud peaaegu apokalüptilise meeleolu tõttu on maailma asju kokku võtvad kolumnistid hakanud rääkima kapitalismi peatsest lõpust. Loodetavasti saavad need, kes seda räägivad, vähemalt ise aru, mida nad täpselt silmas peavad. Kui kapitalismi all mõelda majandussüsteemi, milles ressursid jaotuvad detsentraliseeritud hinnamehhanismi toimel, siis pole ühegi riigi majandus – ega ka maailmamajandus tervikuna – täielikult kapitalistlik. Avaliku…
