-
Eestis tegutseb sealsete andmete järgi 30 isikumuuseumi: üks on keskmuuseum (Laidoneri muuseum / Eesti Riiklik Sõjamuuseum), neli keskmuuseumi allüksust (Adamson-Ericu muuseum ja Kristjan Raua majamuuseum kui Eesti Kunstimuuseumi, Andres Särevi kortermuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Gustav Wulf-Õie muuseum Eesti Kirjandusmuuseumi osa), seitse linnamuuseumide (Lydia Koidula memoriaalmuuseum kui Pärnu muuseumi, heliloojate Kappide muuseum ja Mart Saare majamuuseum Viljandi muuseumi, Oskar Lutsu majamuuseum Tartu linnamuuseumi ning A.…
-
Tuna on mulle erakordselt sümpaatne väljaanne, kus on peetud vajalikuks järjekindlalt teha ajalooteoreetilist ja -filosoofilist valgustustööd. Vastavaaineliste tõlgete ja tutvustuste kõrval on pea igas Tuna numbris ilmunud ka üldhuvitav ajalooaineline essee, autoreiks sellised suurkujud nagu Mart Kivimäe, Jaan Undusk, Ilmar Vene ja Enn Tarvel. Regulaarselt on ajakirjas oma huvivaldkondi tutvustanud orientalistid ja traditsionalistid. Tuna kaastööliste ja teemade ring on märkimisväärselt lai, ulatudes skinhead’ide etnograafilisest vaatlusest lähiajaloo…
-
Mis puutub Postimehesse, siis ma arvan, et tema puhul ei häiri haritud lugejat mitte niivõrd see, et Aunaste trügib praamijärjekorras ette ja sellest tehakse leheküljepikkune lugu, vaid pigem ikka see, et selliste Aunaste-lugude kõrvale ei paku ajaleht piisavalt kvaliteetlugusid, s.o välisanalüüsi, kultuurikäsitlusi, uurivat ajakirjandust. Ei saa öelda, et neid üldse pole, aga võiks olla palju rohkem.
Samas, ega ma ei näe ka, et eesti ühiskond „lehtede kolletumisilmingute…
-
Et Eesti edu on osutunud mõnevõrra virtuaalseks ja sisemised ressursid ammendunud, siis on ootuspärane, et ka uusi väljakutseid aduv peapiiskop manitses oma jõulukuulutuses inimesi väljastpoolt toetuspunkti otsima.
Tõsi, pakutud „väljaspoolsus” ei kehastu labastes rahanumbrites, see ei ole miski muu kui ülitäiuslik personifitseeritud Absoluut – humanistliku egoismi positiivne antipood, mis eeldab hoopis alandlikkust ja leppimist. Tõsi, ajuti kõneldakse ka armastusest, osadusest ja võrdsusest Looja palge ees, aga see…
-
ARHITEKTUUR
Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov ja Mihkel Tüür Pärnu raamatukogu arhitektuurne terviklahendus. Pärnu raamatukoguhoonet on ehitatud juba õige mitmeid aastaid: eks põhitakistus oli ikka raha, kuid ega see lihtne ülesanne olnud, alates juba projekteerimisest. Nüüd on raamatukogu valmis ja autorid ise rahul. Hoone on surutud Stalini- ja Hruštšovi-aegsete korrusmajade vahelisele alale, mis aastakümneid oli unarusse jäetud kui linna tagahoov. Sealsamas on aga bastionide…
-
Kõnealuse raamatu autorid Ken Kalling ja Erki Tammiksaar on valinud teistsuguse tee. Nende kirjutatud Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu vastab igati teaduslikkuse nõuetele, kuid on sellele vaatamata huvitav ja loetav. Raamat on igati tasakaalukas, kokku pole hoitud ka kriitiliste sõnade pealt ning tänu sellele ei ole tegemist „tüüpilise” juubeliväljaandega. Monograafia baseerub Eesti arhiivide ulatuslikel arhiivimaterjalidel (kahjuks mitte Moskva omadel) ning vastava kirjanduse, kaasa arvatud memuaaride põhjalikul tundmisel.…
-
Talvesõda, mis algas 1939. aasta novembrikuu lõpul, ei vajanud mehi mitte ainult rindele. Juba oktoobris oli Soomes asutatud Riiginõukogu Teabekeskus (hilisema nimega Riigi Teabeteenistus), mille esmaülesandeks määrati välispropaganda ja riigisisese avaliku arvamuse kujundamine. Muu hulgas kutsuti sinna mehi ja naisi, kel oli sõnaseadmise oskusi ning kogemusi. Kaaluka panuse, et riigi propagandatalituse töö kandis Talve- ning Jätkusõja ja vaherahu aastatel head vilja, andis ka Mika Valtari, endale…
-
Niisugusest mõnusast talveunest võivad põhjamaa inimesed praegu veel ainult unistada. Meie evolutsioon on kohmakas, me lihtsalt ei ole jõudnud oma sotsiaalseid harjumusi, bioloogilisi vajadusi ja klimaatilisi tingimusi õigesse vastavusse viia. Selle asemel sebitakse ikka agaralt kandiliste majade vahel, mis on vooderdatud tihedamalt kui koopad ja köetud ülearu soojaks; kui võimalik, rännatakse hoopis lõunasse justnagu rändlinnud, aga mitte nii organiseeritult, mitte kõik üheskoos kauniste ridadena, vaid kaootiliselt,…
-
Teine võimalus oleks väita, et mõned riigid kasutasid eelmisel sajandivahetusel imperialistlikke ehk võimuvõtteid eeskätt sisepoliitilistel eesmärkidel, näiteks rahvusliku ja töölisliikumise vastu. Seda lähenemisteed või mõtteviisi on mainitud õpikus võimalik aimata, sest imperialismile järgnevates lugudes mainitakse töölis- ja ametiühinguliikumist ning rahutusi kolooniates. Paraku jääme niimoodi hätta Türgi, Austria-Ungari ja ka Briti impeeriumiga. Venemaa puhul sobiks imperialistliku sisepoliitika näiteks küll venestamispoliitika, aga seegi sai alguse tunduvalt varem kui…
-
Üheski seaduses ei ole siiani kirjas olnud, et vabakutselise loovisikuna peaks ennast kusagil registreerima. Maksuamet ei kannatanud sellist olukorda välja, aga ei ilmutanud mitte initsiatiivi mõne seaduse muutmiseks, vaid täiendas FIE -ks registreerimise ankeeti ja lasi valida, kas registreerid ennast ettevõtjaks või vabakutseliseks. See ei olnud iseenesest seaduslik, aga kuna keegi ei protesteerinud, siis nii lihtsalt tehti.
Kuna tulu- ja sotsiaalmaksuseaduses laienevad vabakutselisele loovisikule registreeritud FIE -de…
