-
Tulevaste teadusprojektidega võetakse suund mitmeaastasele uurimistööle, mille väljundiks peaksid olema põhjalikud teemanäitused, millega kaasnevad uurimistulemusi populariseerivate publikatsioonide kõrval ka uuritava teema teaduslikud käsitlused. Muuseum, mis on oma suurte kogudega avalikkuse teenistuses, peab jätkuvalt olema ka rakendusteadusliku suunitlusega uurimiskeskus. Teadustöö väljundiks on ERM i tulevasse peahoonesse kavandatud uute eesti ning soomeugri kultuurilugu tutvustavate näituste kontseptsioon. Teaduslikul teadmisel põhineb ka rahvakultuurialane teavitustöö, lähiaastate eesmärk on rahvakultuuri teabekeskuse avamine…
-
Säilitus- ja konserveerimistöö eesmärk on viia miinimumini hävimist põhjustavad või kiirendavad tegurid nii museaalide hoidmisel kui eksponeerimisel ja uurimisel. Peatähelepanu on suunatud muuseumikogu säilitustingimuste parandamisele ja kahjustumisriskide vähendamisele. Konserveerimis- ja säilitustöö ülesandeks ei ole mitte keskenduda ainult üksikesemete põhjalikule töötlemisele, vaid tagada kogude kui terviku säilimine võimalikult heas seisukorras. Nii ennetava kui korrigeeriva konserveerimise aluseks on saamas muuseumikollektsioonide seisundiuuringud. Seisundiuuringute käigus tehakse kindlaks museaalide seisukord ja…
-
Vabatahtliku töö tulemusena loodi rohkem kui 100 000-leheküljeline varamu, mis on teadlastele ammendamatu uurimisallikas ka tänapäeval. Ilmselt ei oleks meil praegu „Setukeste laulude” kolme köidet ja ehk ka sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” („Eesti muistsed mälestised”), mis meie rahvusliku suulise pärandi huvilistele on tuntud „Vana kandle” nime all – sellise materjalihulga kogumisega ei oleks vaid üks inimene toime tulnud. Rahva entusiasm ei raugenud ja kui paarikümne aasta…
-
Teisisõnu tähendab see aega sellest hetkest peale, kui keegi otsustas mõne talle väärtuslikuna näiva eseme, foto jne muuseumi jaoks üles korjata ja sellest museaali teha. Eesti Rahva Muuseumi sihipärane kogumistöö algas koos muuseumi asutamisega. Kuna oli XX sajandi algus ja muuseumi nimetus rääkis eesti rahvast, siis on ka selge, et eelkõige hakati looma kogusid, mis räägiksid eestlaste lugu ja võimaldaksid näitustel välja panna eestlastele ainuomast. Seda…
-
Neile oli selge, et mitte keegi peale eestlaste enda ei hakka hoolitsema eesti kultuuri järjepidevuse eest, et rahva kultuuriliseks arenguks ei piisa rahva kirjaoskusest ja majanduslikust jalulpüsimisest, vaid selleks on vaja hoopis laiemat ja kindlamat aluspinda. ERM pidi endasse ja enda ümber selle aluspinna looma, sest „Alles siis, kui meie vaade sügavasse oma rahva minevikku ja arenemisloosse suudab tungida, hakkame meie iseenesest ja oma rahva iseloomulistest…
-
Arvan, et saan aru ka konservatiivsema luulesõbra meelepahast. Sisuliselt haakus protesti tekitanud luuletus üldrahvaliku diskussiooniga, mille sümboliks on kõigile teada purk ning mida ümbritsevad konservatiivsema publiku sajatused ja skeptitsism ning kirjanike-luuletajate pateetilised või sarkastilised (enese)kaitsekõned. Vastuolu tuumaks on küsimus, kas eksisteerib mingi ülim argument piiramatu „sõnavaraga” kunstitegemise kaitseks ja kas see annab tegijatele mingi (romantismi ajal normiks saanud ja kultuurikeskse rahvusidentiteediga toestatud) eristaatuse. See küsimus oli…
-
Sellel teemal tasuks mõelda, aga siinsel artiklil on veidi testsugune eesmärk. Tahan rääkida ühest müüdist, mis kuulub nende müütide perekonda, kus väidetakse, et müüdid on otsa saanud. Nimelt on meie kandis levinud usk, et maailm on sekulariseerunud või siis läheneb sekulariseerumisele. Veelgi täpsemalt, tahan rääkida sellest müüdist, mille kohaselt ristiusk on juba välja surnud või vähemalt kohe suremas.
Asju saab uurida mitmel moel. Viis, kuidas me asju…
-
RAADIOST
Kuulsin õhtul raadiost:
Pooleli on Raadi-ost.
Kelle käest? – küsisin.
Võtsin noa, nüsisin
turvasleiba, kurjalt sõin,
Slaavi õlut jõhkralt jõin.
Kelle käest? – küsisin.
Mõttes sääl püsisin.
SADA, SEITSESADA
Veel seitsesada aastat
on vaja vastu panna,
nii nagu seitsesada
on vastu pandud juba,
veel seitsesada aastat,
ja algul ainult sada,
võib-olla sellest piisab,
kuid kindlalt ka ei luba.
P.S.:
ETNOGRAAFILISED ESEMED
Saapad ja poolsaapad,
pruudid ja poolpruudid,
tikitud tanud ja poolpruugitud
puuanumad.
-
Viimast seisukohta esindab minu hinnangul Lea Täheväli Stroh. Analüüsides kultuuripärandi kaitset Eestis, on ta praeguse süsteemi osas vägagi kriitiline: mälestiste restaureerimisel nõutavad tegevuslubadega spetsialistid ei taga head tulemust; asjaajamine on kohmakas; omanik ei või ise ka lihtsamaid remonditöid teha ja omanikku võetakse kui vaenlast ning üleüldse on üldsusele selgusetu, mida ja miks kaitstakse. Eriti trööstitu tundub Eesti muinsuskaitse võrdluses Rootsi omaga.
Objektiivselt vaadeldes tuleb siiski möönda, et…
-
Nendelt välislähetustelt saatis ta – sageli vaid mõnepäevase intervalliga – kirju koju naisele (paar ka pojale). Teadmata arv on kaduma läinud. Tallel on kuuekümne ringis ja kõik säilinud kirjad pluss kindrali kõne Genfi desarmeerimiskonverentsil (1932) avaldati möödunud aastal Laidoneri muuseumi toimetisena.
Tegemist on kenasti kujundatud kõvakaanelise raamatuga, kuhu on lisatud fotosid, faksiimile kirjanäidiseid, eessõna ja nimeregister. Kirjad on isiklikud ja argised, kus juttu kohtadest, inimestest, loodusest, ilmast,…
