-
Kui tänapäeval oleme harjunud, et meie tarvilik igapäevane dokumendikogum mahub ära ühele odavale mälupulgale, siis tegelikult on eluks tarvilik hulk välismälu määratult suurem. Meie kultuurimälus ei peegeldu ainult me endi läbielatu, vaid ühel või teisel viisil ka varasem elu ja tegevus. Rahvusliku mälu hoidmiseks on loodud mäluasutused, arhiivid ja muuseumid, selle talletamise nimel rahvapärimust kogutaksegi, seda nii institutsionaalselt kui sageli vabatahtlikult. Seepärast oli üpris ootamatu näha…
-
Väravast sisenenu masendus kasvas ruumist ruumi liikudes – aasialik hävituskonveier mõjub euroopalikust hullemini. Kohalik kompartei tappis Hiina kompartei nimel, kuid Mao Zedongi nime kandev bulvar S-21 vastas pole täna ainus, mis vastumeelt tekitab. Vietnami sõja päästmiseks laiendasid ameeriklased selle ka Kambodžale ja Laosele ja läks nii, et Vietnam võitis esmalt USA armee (1975) ja kukutas siis sissetunginult (1979) ka Pol Pothi režiimi, mis oli algusest peale…
-
Väga sümpaatne on, et Zetterberg on ainult kaks aastat pärast soomekeelse originaali ilmumist võtnud vaevaks teksti Eesti lugeja jaoks põhjalikult ümber töötada ja ajakohastada. Raamat tugineb rikkalikule mitmetes keeltes kirjanduse nimistule, uusimatele teadustöödele kõrvuti vanemate standardteostega. Võib-olla võiks siit ja sealt veel mõned teosed lisada, ent Zetterberg on kindlasti rohkem kirjandust läbi töötanud, kui kasutatud kirjanduse loetelus kajastub. Lisaks ei saa üheltainsalt autorilt nõuda, et ta…
-
Aga sellele liimile sa ei lähe?
Kui see oleks konkreetne ettepanek, siis võib-olla siiski läheksin, aga seda pole olnud.
Mille poolest on sinu Eesti ajaloo tõlgendus originaalne? Mille poolest erineb see näiteks Toivo Rauna monograafiast, mis ilmunud inglise ja ka soome keeles?
Rauna raamat on väga hea. Ent Raunal on rõhk ikkagi uuemal ja kõige uuemal ajal, kuigi ka tema on varasematest perioodidest kirjutanud. Rauna raamatu originaal on…
-
Täiesti arusaadavatel põhjustel ei taha ega saa mitmed nooremad võimekad uurijad end siduda asutusega, kus sulle esitatakse ridamisi suhteliselt kõrgeid nõudmisi teaduskraadi, grantide hankimise, juhendamise ja muu õppetöö ning eriti nn artiklipunktide kogumise osas. Jõuvahekord pole päris õiglane, sama raske oleks üksiküritajatel läbi lüüa riigikogu valimistel. Kui tipp-poliitik ütleb või kirjutab lollusi, siis unustatakse see oskusliku kampaania järel juba järgmisteks valimisteks ja tasuks on ikkagi kolm…
-
Aeg-ajalt nõretavate pealkirjade all ilmuvad vaimuväitlused ühe või teise ajaloosündmuse ümber on pigem osa meedia turunduspoliitikast. Ja lõpuks, kuidas üldse ametlik ajalugu kehtestuks? Ainuke viis oleks unifitseeritud ja tsenseeritud kooli ajalooõpetus ning mõnede väidete ja mõtete ärakeelamine. Aga seda meil pole. See, kui palju pöörab riik tähelepanu oma ajaloole, sõltub ajaloo rollist riigi ja rahvuse identiteedis. Meie seas elab veel inimesi, kes on sündinud enne Eesti…
-
Mulle tundub üha enam, et heategevus on teatud mõttes kuritegelik nähtus – juhul kui see toimib nagu sotsiaalne indulgents, mis tsementeerib sotsiaalset allakäiku põhjustava elukorralduse. Heategevus-show’s on ju staariks nii alkohoolik, kes kristlike prouade küpsetatud kookidele odekolonni peale joob, kui ka parteilane, kes hardas situatsioonis pildi peale püüab jääda. Heategevus annab mõlemale alibi, kinnistades pildis ja sõnas kõik positsioonid kui normaalsed ja isegi ülevad – ja…
-
Kultuuripoliitika tegemise asemel aga sai Eesti aasta alguses hoopis osa haaravast võistlusest, milles vormiliselt oli arutluse all 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna korraldajate palgaküsimus, sisuliselt aga vallutasid pealinna ja riigi kultuurikomissarid üha uusi tippe labasuse kõrgmäestikus. Kus on tegijate stressi allikad, selgub, kui lugeda uuesti läbi 2007. aastal Brüsselisse kinnitamiseks saadetud kultuuripealinna taotlus. Selle 17. leheküljel on ära trükitud peatükk „Suurinvesteeringud kultuurirajatistesse 2007–2011”. Kümme tähtsamat objekti pidid…
-
Autori tausta avab ehk kõige paremini tema kauaaegne kolleeg Uudo Pragi1, kes jagab toonased teadlased kasutatud ellujäämisstrateegia järgi nelja gruppi: kaasaminejad, kohanejad, sisepagulased ja nišitootjad. Kurs kasutas Pragi arvates (lk 24) „segastrateegiat nišitootjast ja sisepagulasest. Tema lemmiknišš oli etniline geograafia, kuid see oli nõukogude ajal äärmiselt kitsas ja teoreetiliselt suunatud venestamise hõlbustamisele, mis Kursile kuidagi ei sobinud. Nõnda õnnestus tal teha vaid empiirilist tööd, sedagi raskustega.…
-
Mida peaks tegema, mida võis loota ja milline oli tulemus?
Kuigi kliimateadustes on arvestataval määral teadmatust ja ebakindlust, siis peamistes ja olulistes asjades (kliimamuutuste reaalsus ja inimtekkelisus) enam vaidlusi ei ole ning teadmiste hulk üha kasvab1. Hea ülevaate meie teadmiste hetkeseisust annavad muu hulgas IPCC 2007. aasta aruanne2, seda täiendav „Kopenhaageni diagnoos” 3 (edaspidi KD) ning 2009. aasta alguses samuti Kopenhaagenis aset leidnud kliimamuutuste-teemalise kongressi kokkuvõttev aruanne4 (edaspidi…
