-
Muidugi ei kahelnud ma senigi oma eriala olulisuses, küll aga tegi muret eriala koht ülikooli sisepingeridades ning tulevikuplaanides. Professorina tööle asudes mõistsin juba paari nädalaga, et eriti tähtis ega konkurentsivõimeline see (eesti) geenide ja IT kõrval polnud. Eesti tootev tulevik oli loodusteadlaste innukates kätes. Pisut kurvalt ja resigneerunult, kuid mõistvalt jagasime kolleegidega „odavate ning vaeste” humanitaarerialade saatust. Ei vaja humanitaarid ju mingeid keerulisi ning kalleid laboriseadmeid,…
-
Tähelepanuväärne on, et optimism ja sellega seotud käitumismustrid on omandanud ka tugeva poliitilis-religioosse tähenduse. Poliitilis-religioosse – sest mustvalgetel skeemidel, vastandamisel ja stigmatiseerimisel põhinedes töötab kohalik poliitiline väärtussüsteem üsna samal põhimõttel nagu mis tahes monoteistlik religioon. Üheksakümnendate aastate loomulikust lootusrikkusest on saanud ideoloogiline nõue. Ainult rahvavaenlane ja vaenuliku riigi agent lubab enesele pessimistlikku kriitikat eesti elu aadressil. Pessimistidel soovitatakse juba mõnda aega emigreeruda. Rõõmus ja optimistlik olemine…
-
Kõik varasemad 377 aastat on kõnealust õppe- ja teadusasutust siiski üli-, mitte abikooliks peetud. Suure kella külge läinud lool kõlbmatu bakalaureusetöö kaitsmisest ja positiivsest hindamisest oli viimane aeg ilmuda. On terve rida vankumatuid fakte, mis osutavad ülikooli taseme paratamatule allakäigule, kui püütakse majanduslikel põhjustel kinni pidada varasemast „tootmismahust”. Aegajalt tuletavad neid fakte, eeskätt demograafilisi, avalikkusele meelde ka ülikoolide juhid ise. Kuid vaid selleks, et juba järgmisel…
-
Normatiivne meenutus
Inimese bioloogilise ja kultuurilise olemuse (pärilikkuse ja traditsiooni) vahekorra üle arutades väljendas Jaspers ajaloofilosoofina traditsiooni vahendite ulatuslikkuse ning paljukeelsuse ideed („traditsiooni tee mitte ainult ei kulge läbi keele, vaid kõigel on [selles] justkui oma teatud keel”). Eeldusel, et ka filosoofiline traditsioon kujundab vaimset maastikku, sisaldab koolkondlikke hoiakuid, vormib minevikuga suhtlemise viise, jutustamise tavasid jne, on ta oma traditsiooni osiste poolest mitmekeelne, ent osiste keel…
-
Tiina Kirss kirjutas EPLis, et olid ajad, kui mõni üliõpilane oli Foucault’d lugenud ja küsis seminaris sisuka küsimuse. Enam mitte. Otse vastupidi. Nüüd ripuvad igal kursusel takjatena õppejõu küljes kümned üliõpilased, kes nõuavad (siis vist teenindajalt?) meelepärast hinnet. Mis siis, et eksamiküsimused on lihtsaimast lihtsamad (kui esitada raskeid küsimusi, siis viiakse raha mujale, seda ei saa lubada) ja enam leebemalt hinnata ei saagi.
Niisiis oleme kinnisvarakrahhi järel…
-
Samas ei paista autor ookeani taga teadvat, et kuigi pealkirjastamata ja rubriigistamata, on eesti ajakirjanduses see päästerõngas juba ammu leiutatud ja laialdaselt kasutusel. Võiks koguni öelda, et tegu on selle kevade suurmoega meie ajalehtedes. Tõsi, fookus on kitsalt poliitikal ning endistel ja praegustel poliitikutel. Seoses ümmarguste sünnipäevadega on oma „sauna” saanud Marju Lauristin (70), Mart Laar (50) ja Edgar Savisaar (60). Kui toimetajad oma seisukohta täie…
-
Seega on meie muinasaja arhiividokumentideks paigad, kus eestlaste esivanemad tuhandete aastate eest tegutsesid. Sellest maa sisse jäänud jälgede lugemine sarnaneb aga detektiivitööga: toimida tuleb äärmise ettevaatusega, et ühtegi jälge ei hävitataks ega kahjustataks. Detektiividena tegutsevad vastava erihariduse saanud arheoloogid juba umbes sadakond aastat. Tõsi, ka arheoloogide endi teadmised ja oskused on selle saja aastaga paljus täienenud, arenenud on muud teadusharud, mis ajaloolaste uurimistööd toetavad. Siiski ei…
-
Väidetavalt oli just Antiik-Kreeka arst Hippokrates see, kes tutvustas haiguse arstiteaduslikku mõistet, ideed, et haigustel on kulg, mis algab esimeste ilmingutega kuni kliimaksi ehk pöördepunktini ning seejärel nende õnneliku või fataalse lõpuni. Seda protsessi nimetatakse arstiteaduses patoloogiaks ehk haiguse loomulikuks kuluks. Haiguse loomulik kulg ei räägi meile aga midagi inimesest, tema haiguskogemusest, kannatustest ja läbielamistest. Briti neuroloog Oliver Sacks on nentinud, et tänapäevastes haiguslugudes on inimene…
-
„Kreeka müüdid” (1955) ei ole pelgalt kreeka müütide kirjandusliknarratiivne ümberjutustus, raamatu raskuspunkt ja ühtlasi selle paljudele tõenäoliselt huvitavaim kvaliteet seisneb hoopis nende müütide originaalsetes tõgenduskatsetes. Need omapärased tõlgendused lähtuvad suuremal või väiksemal määral kõik ühest kaunis idiosünkraatilisest (müüdi)teooriast, mille Graves oli tegelikult visandanud juba oma mitmeid aastaid varem ilmunud ulatuslikus essees „Valge Jumalanna. Poeetilise müüdi ajalooline grammatika” („The White Goddess: The Historical Grammar of Poetic Myth”,…
-
Kommertseesmärgid on sageli muutunud esmatähtsaks ja seda demokraatia huvide ja sotsiaalsete sihtide ohverdamise hinnaga. Kasvanud on surve ajakirjanikele, kes peavad väiksema aja- ning töökuluga tootma sama koguse teksti. Paratamatult toob see endaga kaasa kvaliteedi languse. Teiste Euroopa riikidega võrreldes avaldub viimane asjaolu märksa enam Balti riikides, kus turu väiksus seab meedia sisule mitmeid piiranguid. Väikestel turgudel nagu Eesti pole reklaami- ning müügirahagi suur, mis põhjustab omanike…
