-
Nagu Scolari välja toob, on põhjuseks, miks meediatootjad on sellistest strateegiatest üha enam haaratud, vajadus saavutada kontakt kaasaegsete, platvorme ja kanaleid pidi killustuvate auditooriumidega. Brände ja tooteid diferentseerides kindlustatakse end ka ühel või teisel platvormil läbikukkumise vastu. Riskide maandamisega seostub ka ärimudelite mitmekesistamine: ühel platvormil teenitakse subskriptsiooni, teisel traditsioonilise reklaami, kolmandal asukohapõhiste reklaamide, neljandal agregaatoritele ehk infovoogude haldajatele litsentside müümisega jne. Oluline ristmeedia tõusu põhjus on ka…
-
Statistikute rõhutatud järeldused 2009. aasta kohta on (lk 81-82): – kultuuriasutuste tulubaas on vähenenud, – teatris-, kinos-, muuseumis- ja raamatukogus käikude arv on eelmise nelja aastaga võrreldes suurenenud keskmiselt 8%, – rahvaraamatukogusid oli 2009. aastal Eestis 565 ja nende lugejaskond on kõige suurem, – 2009. aastal trükiti iga Eesti elaniku kohta viis raamatut (-7%).
Kui esimene punkt välja arvata, paistab kõik ju kena ning majanduselu kõikumisega kooskõlas (sest…
-
Eestikeelsele lugejale on Schöpflini peamised argumendid juba tuttavad artikli „Rahvusriik, moodsus, demokraatia” (Vikerkaar 2005, nr 10-11) kaudu. Sissejuhatavalt võiks nimetada veel seda, et tema pikaajalised koostöösidemed eestlastega päädisid sel kevadel lisaks selle raamatu ilmumisele ka Tallinna ülikooli audoktori tiitliga.
Teadusmaailmas peetakse Schöpflinit üheks säravamaks Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskonna asjatundjaks. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kultuuri ja võimu seosed, mis on ka antud raamatu keskmes. Schöpflin kordab siin mõneti…
-
Muidugi on sotsialiseerumine kui mitmesuguste käitumuslike, moraalsete, keeleliste ja kultuuriliste tinglikkuste äraõppimine ja omaksvõtmine eksistentsiaalselt vältimatu. See tinglikkuste jada ju moodustabki „elu”, mida me elame. Oluline on siiski sotsialiseerumisprotsessi kohustuslikkuse, süstemaatilisuse ja standardiseerituse, jäikuse või paindlikkuse aste. Praegu algab intellektuaalsete ja sotsiaalsete võimete-oskuste tuvastamine ja mõõtmine juba lastaia- ja koolieast. Aga inimene – see on kordumatu teekond ja protsess. Selles süsteemis saab üsna suur hulk „ebastandardseid”…
-
Läinud reedel andis tõbi endast märku taas ka kultuuriministeeriumis, kus minister allkirjastas käskkirja 1.1-3/300 erakonnakaaslaste Tarmo Männi, Tarmo Leinatamme ja Remo Holsmeri määramise kohta Muuseumiehituse Sihtasutuse nõukogu liikmeks veel kolmeks aastaks. Lühikeses sõnumis on mitu meenutamist väärivat ebakohta korraga ja küsimus ei ole ainult konkreetses, vähetähtsas sihtasutuses, ainuüksi kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kümneid asutusi, mille nõukogus troonivad riigikogu praegused (ja ka endised) liikmed ning muidu toredad parteilased.…
-
Loomulikult oli nii kohtunikele kui kõigile, kes rohkem kui pooleteise aasta jooksul kohtus toimunud Kosovo-arutelu jälgisid, selge, et tegu on ülimalt poliitilise küsimusega. ÜRO peaassamblee oli pöördunud kohtu poole Serbia palvel, kes soovis saada kas kinnitust oma territoriaalsele terviklikkusele ja Kosovo eraldumise ebaseaduslikkusele või siis tuua Kosovo teema pärast kohtu otsust uuesti septembris algavale ÜRO peaassambleele. Serbia loodab, et peaassambleel on oma territooriumi kooshoidmise ja mõnede…
-
Raamatu alguslehekülgedel sõnastab Leach oma peamise teesi: „kultuur suhtleb, kultuuriliste sündmuste kompleksne vastastikune seotus ise kannab informatsiooni nende jaoks, kes neis sündmustes osalevad” ja eesmärgi „pakkuda süstemaatilist protseduuri, mille abil osalev vaatleja – antropoloog saab alustada sõnumite dekodeerimist, mida vaadeldavad kompleksid kätkevad” (lk 13). Leach ise rõhutab funktsionalistlikku lähenemist, viidates möödaminnes siiski ka Clifford Geertzile ja tema interpreteerivale antropoloogiale, mainida tuleb aga ka strukturalismi ja LéviStraussi suurt…
-
Tänapäeva multietnilist tegelikkust käsitletakse tinglikult kolmeti. Vähemuse diskursus seondub orgaaniliselt rahvusriigi paradigmaga. Sealjuures eristatakse lääne demokraatlikes riikides nn kodu- ehk traditsioonilisi vähemusi, kellele üha enam laienevad poliitilised ja kultuurilised õigused, teisisõnu „rahvuse ehitamise” õigused.1 Avarduvad ka seaduslike migratsioonivähemuste ühiskonda kaasamise ja nende omakultuuri taasloomise võimalused, kuigi neilt oodatakse põlisvähemustest tugevamat assimileerumist põhivoolu ühiskonda ja kultuuri. Siiski ei saa tuhanded uusasukad loota kestvale ja stabiilsele positsioonile asukohamaal,…
-
Millalgi lasi Eesti ise liikvele jutu, et Eesti loodus olevat kohutavalt reostunud, samuti ei kõlbavat Läänemeri saastatuse tõttu ujumiseks ega kalapüügiks. Siiamaani kasutatakse neid jutte mõnuga ära, kui küsimus on Eesti põllundustoodete, eriti mahetoodete usaldamises. Eesti kui puhta loodusega koha maine saavutamine on võtnud kõvasti energiat. See ei ole üleskutse tegelikkuse varjamiseks. Eesti teadlaste ja ametnike kohustus on näidata tegelikkust nii nagu ta on. Halb on,…
-
Teatavasti kuulub Eestist nimekirja veel ka Tallinna vanalinn, ootelehel veedavad aega (juba aastaid) Balti klint, Kuressaare loss, Soomaa ning puisniidud Laelatust Hallisteni. Nimekirja kuulumisest on eriti Tallinna puhul saanud malakas, millega südamega kõrvalseisjad üritavad mõjutada poliitilis-ärilist ehitusja planeerimistegevust vanalinnas. Vahel edukalt, vahel edutult.
Kohalikult mättalt pisut kaugemale hüpates ja kas või ainult statistiliselt tervet nimekirja vaadeldes torkab kohe silma maailmapärandi Euroopa-kesksus. Peaaegu pool nimekirja kantust (431 nimetust)…
