-
Kõik me võitluserakonnad teavad juba ammu oma partei suvekoolist (kus lektoriks käis õpetatud politoloog), et „valimised võidab see, kes sõnastab põhiküsimuse”. Seega, teadus ise välistab võimaluse, et ühiskonnas võiks mõttevahetus toimuda mitmel teemal kõrvuti ja korraga. Lennart Mere surematuks hääldatud lauset parafraseerides võiksid erakonnad kuulutada, et „Eestile on kombeks üks valimisteema korraga”. On valgus ja pimedus, põhiküsimus ja olematus.
Kui Jaak Allik esmaspäevases Postimehes pakkus välja, et…
-
Millest üldse niisugune kära ja publikumenu? Sarrazin ei ole lihtsalt arvamusliider, kes mõnd loetud artiklit isikliku kogemuse ja edevusega tempides arvamust kujundab. Ta oli avalikus teenistuses pika ja eduka karjääri teinud rahandusspetsialist. „Oli” sellepärast, et raamat maksis talle Saksa Liidupanga juhatuse liikme (s.o meie mõistes keskpanga asepresidendi) ametikoha ja läheb ilmselt maksma ka sotsiaaldemokraatliku partei liikmepileti. Kuid Saksa tipp-poliitikagi ei jäänud viimastel kuudel päris endiseks. Angela…
-
Ühest küljest on valimislubaduste ja hiljem tehtu kõrvutamine meele- või lausa vägivaldne. Ilmselge, et masu ajal ei ole võimalik rahakülvamisele tuginevaid üldise õnne pakte ellu viia. Tekib siiski küsimus, kas kampaanialubaduste täielik läbikukkumine võib tähendada ka põhimõttelist muutust erakondade valimiskampaaniates? Sellele vastamiseks tuleb vaadata erakondade valimislubaduste taha. Oluline pole mitte loosung, vaid nn suur lugu, millele erakond oma tegevuses tugineb. Kõigil parlamendierakondadel pole mõtet pikemalt peatuda,…
-
Reformierakond ei soovi antud teemal midagi arutada ja vastab lakooniliselt: „Meie programmilised lubadused on koalitsioonileppes, mille täitmist jälgib regulaarselt riigikantselei. Arvestades majanduslikku tausta, on selle täitmine olnud päris edukas – suur osa lubatust on tehtud.” Kuidas peaks suhtuma erakonna kõige kõlavamatesse muinasjutulistesse lubadustesse, mida koalitsioonileppes ei ole ja mis seega pole siis ka programmilised ja mida riigikantselei ega ükski tõsine institutsioon nende narruse tõttu kontrollida ei…
-
Õnn oli rahas
Eesti erakonnad on põhimõttel „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja” teinud tavaks koristada varasemate kampaaniate programmid oma kodulehtedelt. Meenub, et loosungite tasemel olid kaks praegust valitsuserakonda 2007. aastal natuke erineva aktsendiga. Kui Reformierakonna ülaltoodud põhiloosung räägib iseenda eest, siis IRL püüdis oma „õnn ei ole rahas” hüüdlause ja perepoliitika rõhutamisega eristuda teiste puht materiaalsetest kampaaniatest. Kuid retoorika taga olid siiski…
-
Kas pole, eesti keele üks eeliseid on ja on olnud täpse väljendumise ja üksteise täpse mõistmise võimalus. Selle kindlustab sõnade, vormide, käänete ja pöörete rohkus. Nii on eesti keel näiteks teaduse, õpetamise ja suhtluse keelena märksa väärtuslikum mõnestki maailmas levinumast keelest. Eesti keele kõnelejate arv kasvab, ent tundub, et keele nüanssideni täpse kasutamise oskus ja sellega ka omavahelise suhtluse ning teabe edastamise kvaliteet on allakäiguteel. Sõnavara aheneb,…
-
Kehtivast reklaamiseadusest me poliitreklaamile põhjendust ei leia. Seal defineeritakse reklaam kui „teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil”. Seadusandliku ja täidesaatva võimu teostamist valijatelt saadud mandaadiga võib teenuse osutamiseks või kauba müügiks nimetada ainult väga tinglikult. Loodan, et üheski erakonnas ei arvata, justkui suunaksid nad oma reklaamide…
-
Teadusajaloo Balti konverentsidel on kombeks jaotada ettekanded sektsioonide vahel nii, et kokkuvõttes kaetakse teadusmaailm kogu selle mitmekesisuses matemaatikast, tehnikateadusest ja loodusteadusest kuni sotsiaalning humanitaarteadusteni. Vaatluse alla võetakse ka teadusfilosoofia ja -metodoloogia kui teaduse ajaloo lahutamatu kaaslane. Kas see lahutamatus on põhjendatud või mitte, on juba eraldi artikli teema. Põhilise osa Balti konverentside osalejatest moodustavad muidugi Eesti, Läti ja Leedu teadlased, aga ürituse haare on palju laiem;…
-
Hulle on igal pool
Õnneks mainib Ilmar Raag artikli kommentaarides, et kaasaegne uusvasakpoolsus on pigem seotud lääne mõtlejate, näiteks Noam Chomsky ja Jean-Paul Sartre’i, kui Stalini ja Beriaga. Tõepoolest, Karl Marxi olid lugenud kõik neli, aga ka Nietzsche austajate hulka kuulusid ühtviisi nii Adolf Hitler kui William Butler Yeats. Selline assotsiatsiooni-süülisus tõendab vaid, et hullumeelseid leidub nii vasak- kui parempoolsete seas. uurimisobjekt ise jääb ideoloogilise polariseerimise taustal täiesti…
-
Informatiivsus
Neljaköitelisena kavandatud „Eesti kooli ajaloo” üldkäsitluse esimene köide (XIII sajandist 1860. aastateni) ilmus 1989. aastal ning paistis silma teatmeteosele kohase informatiivsuse, faktirikkuse ja põhjalikkusega. Sedasama võib öelda ka kauaoodatud teise köite kohta, mis hõlmab aega eestlaste rahvuslikust ärkamisest kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni. Käsitluse objekt on mitmeharuline: hariduspoliitika ja elanikkonna haridustase, alg-, kesk- ja kutsekoolid ning õpetajakoolitus, õpilased ning õpetajaskond, koolivõrgu areng, koolide õppetöökorraldus ja -sisu, õppeasutuste…
