-
Burleigh analüüsi aluseks on aga kontseptsioon natsismist kui „poliitilisest religioonist”. Natsiriigil olid oma jutlustajad, riitused ja liturgia, oma dogmad, pahed ja voorused. Füürer ise esines kui messias, lunastuse tooja saksa rahvale. Selliste seoste nägemises pole midagi põhimõtteliselt uut ei ajalookirjutuse ega ka omaaegse kaine pilgu jaoks, mis tabas ära ilmsed paralleelid näiteks usufanatismiga. Burleigh rõhutab aga, et natsism mitte ainult ei omastanud mõningaid liturgilisi tunnuseid kristlikke…
-
Teised Nõukogude süsteemi kujunemisloo „arhitektid” nagu Zinovjev, Kamenev, Buhharin jt jäävad aga võimupretensioonile vaatamata (see puudutab eriti Grigori Zinovjevit) Trotskist ja esikolmikust kaugele maha. Ega asjata pole neist „revolutsiooni kangelastest” ainult nemad – Lenin, Stalin ja Trotski – pälvinud au saada oma pseudonüümist perekonnanime järele maailmavaadet tähistava järelliite „ism”, andes sellega meile üldtunnustatud mõisted: leninism, stalinism, trotskism.
Lenin, Stalin ja Trotski on mänginud Nõukogude Venemaa ajaloos vaieldamatult…
-
Nii et ka erialaspetsialistid ei saa riigikohtu otsustest alati lõpuni aru, küsimus ei ole ainult laiemas avalikus mõistetavuses?
Loomulikult, sest juristidel on erinevad arvamused ja tõekspidamised. See ei ole ka sugugi ainult Eesti probleem. Olenevalt kultuuriruumist erinevad ka kohtuotsused. Briti otsused on pikad ja täis kohtunike subjektiivseid arvamusi à la „ma seda kohtualust tegelikult ei aktsepteeri, ta on vana õigusrikkuja, aga tõendid on sellised ja kohtualune tuleb…
-
Jälgides arutelusid selle üle, mis nipiga saada Eestisse võimalikult palju välistudengeid, ja märgates, et tõsised sisseastumiskonkursid on enamasti kadunud, seda nii eestikui ingliskeelsete õppekavade osas, võtab maad nõutus. Kas suuresti ingliskeelne massiülikool ikka täidab kõiki kolme meie ühiskonnas tarvilikku eesmärki? Ega ometi olegi nõnda, et Eesti ülikoolide lati langetamise ja välistudengite värbamise teel saavutatava kasvu peamine loogiliselt tõestatav eesmärk on kõrgharidustööliste ja -kõrgharidusäri pinnalejäämine?
Õpingud inglise keelt…
-
„Kultuurikilomeeter” oma viletsuses sümboliseerib täpselt ja tõetruult kogu Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ambitsioonika suurprojekti tegelikku armetust. Linnateatri majaplaanid hävitati, Kultuurikatel seisab sitkelt varemetes, linnahalli „ameerika unelm” avaneb kilomeetriraja alguses kui hiigelsuur prügikast. Muidugi toimub palju olulisi ja huvitavaid kultuurisündmusi, kuid need toimuvad ja toimunuks sõltumata sellest, kas üks isevärki sihtasutus neil toimuva oma logoga käsib tembeldada, kas narrikostüümidesse riietatud linnajuhid midagi kuskil „avamas” käivad või mitte.…
-
Arheoloogiliste tööde käigus gildimaja keldris avati omaaegne kuivenduskanalite ja -kaevude süsteem ning Suurgildi hoone eellase, bürgermeister Gosschalk Schotelmundi elamu alusmüürid. Kuna Suurgildi hoone pole kindlasti kõige sobilikum ruum ajaloomuuseumi rikkalike kogude ja teadmiste eksponeerimiseks, tuli leida mitmeid kompromisse muinsuskaitsega. Kindlasti oleks Suurgildi suur saal kõige paremini vaadeldav, kui see oleks tühi. Muuseumi ühe olulisima näitusepinnana pole see kahjuks kuidagi võimalik. Samas on kõigile arusaadav, et brutaalne…
-
Kuidas sisustada kodanikujulgust?
Mida see mõiste tähendab? Kodanikujulgusest räägitakse meil palju vähem kui näiteks kodanikuvastutusest. Noid mõisteid omavahel suhestada püüdes pean kodanikuvastutust eeskätt sotsiaalseks, eetiliseks ja poliitiliseks kategooriaks. Ka kodanikujulgus on kõike seda, kuid lisaks ja ennekõike on kodanikujulgus mu meelest psühholoogiline kategooria. Kodanikujulgus on seotud meie individuaalpsühholoogiliste, aga võib-olla ka psühhofüsioloogiliste eeldustega.
Mingis mõttes on kodanikujulgus lähedane kangelasteo mõistega. Interneti otsingumootor toob kodanikujulguse märksõna puhul esile tõiga,…
-
Avalikud intellektuaalid kasutavad avalikke foorumeid avaldamaks oma vaateid teemadel, mis on nende arvates kogu ühiskonnale tähtsad. Avalikud intellektuaalid loevad ennast mõtlemisekspertideks. Nimetatud staatusele pretendeerimiseks peab tundma kultuuripärandit, vähemalt selle klassikat, samuti levinumaid sotsiaalseid ja kultuurilisi koode.
Avalikud intellektuaalid on suutelised looma ka uusi abstraktsioone, klassifikatsioone, koode, s.t selliseid intellektuaalseid tooteid, mis on aluseks uue sotsiaalse ja kultuurilise tegelikkuse loomisel ja traditsiooniliste mõtlemisviiside muutmisel. Avalikud intellektuaalid peaksid ka…
-
Mis on modernism?
See viib meid aga iseenesestki mõista küsimuse „Mis on modernism?” juurde. Võib muidugi arvata, et see ei puutu praegusel hetkel üldse asjasse, sest postmodernismi ammendumisel oleme me modernismist – ükskõik mis see siis ka ei oleks – vähemalt kaks sammu juba eemaldunud. Tegelegu modernismiga ajaloolased, kui tahavad, meid huvitab see, mis toimub siin ja praegu! Kummaline küll, aga just niisuguse loosungiga näidataks ennast tõelise …
-
Lausa uskumatult mahlakad tunduvad vastasseisust võrsuvad paralleelid. Guinea fulbede päritolu koristajanna, kes lahkus Ühendriikidesse väidetavalt 1998. aastal, ajal, mil see Aafrika riik Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga rahasüstide nimel rahandusreformide jm kohandamismehhanismide lepped allkirjastas, on vallandanud veidra skandaali, kus globaalseid võimusuhteid etendati arvatavas seksistseenis. Hotelliteenija vs. peadirektor, Bronxi üksikema vs. globaalse koorekihi poliitik; Kolmas vs. Esimene Maailm, vaesuses virelev arengumaa vs. jõhker finantsorganisatsioon. Sellised üleilmsetele võimusuhetele viitavad…
