-
Keele tavakasutuse seisukohalt polegi sageli oluline, kas teadmine on tekstuaalne või kontekstuaalne, teadvustatud või mitte. Ent keele eksperdikasutuses, nagu filosoofias või teaduses, on tekstuaalsed teadmised erilise tähendusega. Teaduses on need alati allutatavad verifitseerimisprotseduuridele. Samal ajal jäävad aga teadvustamata kontekstuaalsed teadmised kriitikavabaks, sest „asjad lihtsalt ongi nii”. Tekib paradoksaalne olukord: kui teadlane ei teadvusta, mida ta teab, siis teab ta seda kindlamini kui teadvustatud teadmist. Teadvustamata teadmiste…
-
Mis on kulturoomika?
Kulturoomika kui termini on välja mõelnud Harvardi teadlased. Eelmise aasta detsembris töötasid nad e-raamatu Google Books projektiga, mis uuris kindlate sõnade esinemissagedust raamatutes. Nad lugesid üles korrad, kui palju sõna esines, et näidata, millal see esines sagedamini ning millal esindatus vähenes. Seega, kasutades nende uurimistööd, on võimalik näha, millal kindel teema või isik oli populaarne ja millal populaarsus vaibus. Kulturoomika põhiidee on otsida käitumismustreid,…
-
20 aastat infotehnoloogilist vohamist on tekitanud (osas aspektides) inimaju võimeid ületava üleilmse võrgu. See areneb veelgi, munedes meile maailma uutest külgedest näitavaid kuldmune.
Kalev Leetaru USAst on kasutusse võtnud viimase veerandsaja aasta jooksul kogunenud meediauniversumi taustapildi, milleks on uudiskanalite sõnumimustrid, ning tuletanud neist võimaluse hinnata jooksvate sõnumite „toone”, nagu ta ise neid kustub. Nii hakkavad meediasõnumite sisu, iseloom ja geograafiline jaotus välja tooma seni varjatut. Ajas, ruumis…
-
Mis on roheline keemia?
Roger Sheldon: Täpsemalt saigi see sõnastatud Paul Anastasi poolt 1990. aastate algul. Varem kasutati rohelise keemia mõiste asemel puhta keemia mõistet. 1980. aastad olid igati õige aeg, et hakata mõtlema ja tegutsema jäätmevabama ja toksiliste ühendite vabama keemiatööstuse heaks. Ka ise töötasin toona tööstuses. Meenutan siiani üht juhtumit, kui pidime tehase koguni sulgema, sest jäätmete käitlemine osustus kulukamaks kui teenisime toodangu müügist. See…
-
Tähelepanu keskpunktis oli omaenda ohvriroll, mille ainukordsust naabrite sama kogemusega võrdlemine võis vaid kahjustada. Nüüdseks on Ida- ja Kesk-Euroopa ajaloolased intensiivse arhiivitöö tulemusena laiendanud märkimisväärselt meie teadmisi kohaliku tasandi sündmustest. Seejuures pole konkreetset rahvuse ohvrinarratiivi käsitledes aga kunagi jõutud selleni, mida kõigis ajalooteaduse proseminarides nõutakse kui igasuguse uue teadmise eeltingimust – metoodilise võrdluseni. Väga hästi saab probleemi selgitada „genotsiidi” näite varal. Kui diktaator X ei korraldanud…
-
Valimispäeva õhtu pakkus üllatava pildi. Maailmast on raske leida näiteid, et koalitsioon, kelle valitsusaega jääb kahekohaline protsentuaalne SKT langus, valitakse tagasi ning lisaks veel parandatakse natuke oma tulemusi. Seda, miks Eesti valija võimulolijate suhtes nii suurt lahkust üles näitas, on seni seletatud mitmeti. Võimalik, et valija ei tahtnud karistada riiklikku valitsust, kui tegemist oli ülemaailmse kriisiga. Teiseks suutis valitsus tuua euro ja valimiste ajaks oli juba…
-
Raha esiajalugu
Peab lisama, et arhailine väljend „raha” tähendab arenenud maailmas tänaseks keerukat abstraktset mõttekonstruktsiooni, liignimega „fiat”. Ladina liignimi, mida võiks tõlkida kui „tuleb teha”, „peab olema” või „see sündigu”, laenati poliitilisest filosoofiast. Fiat-argument eeldab mingit nähtust või olukorda, mille olemasolu polnud (veel) kontrollitav, kuid mille tõenäoline saavutatavus või kehtestatavus eristas reaalse tegevusplaani arutamist tühipaljast fantaseerimisest. „Fiat-raha” võiks maakeeli ollagi „maksevahend, mille nominaalväärtusele vastavaid reaalväärtusi ei ole…
-
Alustan haridusest. Olulisim välja toodud probleem on lihtne: 12–14% lastest ei jõua Eestis põhiharidusest kaugemale. Aruanne näeb selles „inimvara lubamatut raiskamist” (lk 102). Mina näen siin sotsiaalset probleemi. Tähtis on, et see on põhiliselt poiste probleem – taimelava joodikutele kohaliku poe taga. Aga sama tähtis on, et poiste ja tüdrukute ebavõrdsus kasvab iga haridusastmega, kuni kõrgharitute hulgas on naisi 2,5 korda rohkem kui mehi. Selles pole…
-
Mulle näib üha enam, et rahvuskultuuri arengu põhiliseks pidurdajaks on saanud majakeskne mõtlemine. Oma majas nähakse mingit erilist, aegadeülest väärtust ja igavikulise eksistentsi tagatist. Ja mitte ainult. Annab jumal maja, annab ka ameti. Näiteks maja juhatada või hallata. Majal ja majal on muidugi vahe, mõni, näiteks Eesti Rahva Muuseum, kahtlemata vajab nii hoidla- kui ekspositsioonipinda, mõne teise, näiteks rahvusringhäälingu puhul pole uue klaaspalee ehitamise vajadus sugugi…
-
Loodus üllatas. Metsased, künklikud kaljud meenutasid mulle pigem rohkem Soome kui Eesti loodust, mida paljud olid varem Eestiga võrrelnud. Paljud puud ja taimed tundmatud, mitte ainult mulle, filoloogile, vaid ka kogenud Eesti loodusmeeste Fred ja Mart Jüssi jaoks. Vahtralehed juba natuke punased – nii vara, augusti keskel, mõtlesin natuke nukralt. Vihma sadas esimese päeva, teise päeva, tüki kolmandatki, päike näitas end alles 23. augustil.
Aga siis hakkas…
