-
Loodus üllatas. Metsased, künklikud kaljud meenutasid mulle pigem rohkem Soome kui Eesti loodust, mida paljud olid varem Eestiga võrrelnud. Paljud puud ja taimed tundmatud, mitte ainult mulle, filoloogile, vaid ka kogenud Eesti loodusmeeste Fred ja Mart Jüssi jaoks. Vahtralehed juba natuke punased – nii vara, augusti keskel, mõtlesin natuke nukralt. Vihma sadas esimese päeva, teise päeva, tüki kolmandatki, päike näitas end alles 23. augustil.
Aga siis hakkas…
-
Mis siis sündima hakkab?
Eelnevate hinnangute ja väidetega ma ei ole nõus. Muudatused teaduse finantseerimises on pigem järkjärgulised kui täielikud. Toon välja paar olulisemat teemat teadusagentuuri kohta, need on kirjas ka TAKSis ja muudatuste seletuskirjas. Uuel teadusagentuuril on suures osas samad ülesanded, mis praegusel teaduskompetentsi nõukogul (TKN) ja Eesti Teadusfondil (ETF) kokku, kuid sel on ka uusi, näiteks analüüsida uurimistoetuste tulemuslikkust ja mõju ühiskonnas. Samuti jälgib ja…
-
Milles seisneb siis arenduse ja teaduse erinevus?
Tavaline arendustöö läheb minu meelest teaduseks üle siis, kui töö tulemust pole võimalik ajaliselt ja omaduste mõttes täpselt ette näha ja garanteerida – kas selle tõttu, et puudub asjakohane ekstrapoleerimist võimaldav teooria, või siis selle tõttu, et teadaolev ja varem töötanud teooria muutub või on juba muutunud kehtetuks. Nagu näiteks keskkonna omaduste olulise muutumise tõttu, mistõttu teooria aluseks olevad aksioomid…
-
See füüsikaline jõud on hing või tunne: võime tähenduste, väärtuste ja tunnete abil iseend ja ümbritsevat aktiivselt ümber muuta, millest tulenevalt peaks uut bioloogiat nimetama loovaks ökoloogiaks, kuna elusloodus loob aina uusi väärtusi ja tähendusi ning see pidev protsess on elule fundamentaalne. Siirale lugejale hakkavad ehk silma mõned probleemid, mis raamatu veenvust tublisti vähendavad ning ärritust suurendavad. Kõigepealt, kuidas on Weber oma revolutsioonilise nägemuseni jõudnud? Ta…
-
On vahva sõna „teaduspõld” ja teaduspõllul on töötajad. On need, kes koguvad sealt saagi, ja on need, kes tegelevad sel põllul sordiaretusega. Mõlemaid on vaja ja seetõttu huvitab küsimus, kas pühendada eesti teaduse tulevik saagikogujatele või sordiaretajatele. Kuidas leida see õige tasakaalupunkt, kui teaduse rahastamise viis toetab neid, kes on juba oma arvukate artiklitega mingil alal end läbi murdnud? See uus, mida on vaja otsida,…
-
Folkloristikaartiklitest ei ole toimetajate sõnul raamatusse võetud Masingu esimest artiklit „Ristitud mets”, mis on taasavaldatud väljaandes „Vaatlusi maailmale teoloogi pilguga”, saksakeelseid artikleid muinasjutuentsüklopeedias „Enzyklopedie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung” ja kahte käsikirjalist artiklit („Jänesnaine ja konn-naine abielluvad” ja „Lemmeleht”). Viimased olevat juba üleliia märkmelised ja nõudnuks toimetajate arvates tõsisemat toimetamistööd. Kuid veel mõned teisedki lood, mida tuleks liigitada folkloristlikeks, paistavad kogumikust puuduvat, näiteks…
-
Kui kultuuri-, poliitika- ja julgeolekukommentaatorid räägivad 11. septembri järgsest maailmast, võib see tähendada peaaegu et kõike: Iraagi sõja, karmistatud turvameetmete, riikliku vägivallaaparaadi tugevdamise, legaliseeritud piinamise, reljeefselt küünilise poliitilise retoorika ja islamofoobia ajastut; või just vastupidi – ajaloo naasmise, postmodernismi ja kultuurilise relativismi surma, kangelaste ja koletiste taassünni ajastut. 11. septembri järgse ajastu sümboliks võib olla ühtlasi nii araabia päritolu Ameerika migrant, kes igas suuremas lennujaamas „juhusliku …
-
Sündmuste kirjeldus algab kriisieelsest ajast ning välislugejatele mõeldud ajaloolise üldpildi järel keskenduvad autorid nendele arengusuundadele, mis Lätile saatuslikuks said. Minemata üksikasjadesse, tasub siiski meenutada mõnda Läti puhul olulist majandusajaloolist seika. Turumajandusele üleminekuks oli Lätis Eestiga võrreldes suhteliselt kehvem majandusstruktuur, rohkem oli kapitalimahukat rasketööstust, mis vajas ümberkujundamiseks suuremaid investeeringuid. Kui Eestis tasakaalustasid teineteist suhteliselt hästi kohaliku ja Skandinaavia kapitali huvid, mis mingis ulatuses toimisid koos, enamasti aga…
-
Huvitav on tõdeda, et EIA retseptsioon poliitikute ja kommentaatorite seas toimib omamoodi sotsiaalse indikaatorina: kohati ootamatud ja valulikud reaktsioonid EIA s tõstatatud probleemidele toovad esile reageerijates juurdunud enesestmõistetavused ja ideoloogilised eeldused. Ehkki EIA diskursus on põhiosas deskriptiivne ning säilitab ka hinnangutes enamasti leebelt kriitilise tonaalsuse, on ainuüksi teatud valukohtadele osundamine sundinud status quo pooldajaid käituma põhimõttel „parim kaitse on rünnak”.
Oluline on seegi, et lisaks ühiskonna peegeldamisele…
-
Poliitiline ja teaduslik mõtlemis- ja tegutsemisloogika erinevad (kahjuks) otsustavalt. Kui poliitikutel on kihk muuta ühiskond selliseks, nagu nad oma ideoloogias näevad ja programmis lubavad, siis teadlased kirjeldavad ja analüüsivad ühiskonda sellisena, nagu see tegelikult on. Reaalsus seab aga poliitilisele tahtele tihti ebameeldivaid piiranguid.
Ühes umbes kümne aasta eest tehtud avaliku arvamuse uuringus küsiti, milliste teadmiste ja oskuste olemasolu valijad riigikogu liikmete puhul vajalikuks peavad. Valijad tahaksid, et…
