Tänapäevast Mustpeade vennaskonda peame vaatama teise pilguga. Kas vaimustuse ja sinisilmse usalduse, eirava umbusu või eluterve skepsisega, see sõltub hindaja eelteadmistest ning avaliku ja erahuvi eristamise suutlikkusest. See pole lihtne. Käimasolev diskussioon, kas on vaja tagastada üle 70 aasta tagasi Eestist lahkunud Mustpeade vennaskonnale nende kunagine majavaldus, on äge ja demagoogiline.
Mis sundis mind kahtlema Mustpeade vennaskonna kavatsuste muusikasõbralikkuses? Mustpeade järglaste nimel meedias sõna võtnud härra Krienitz,…
American Scientist Online’i intervjuu Eugenie Samuel Reichiga 2009. a juunis.
Greg Ross, toimetaja: Kes on Schön ja milles seisneb tema pettus?
Ajal, mil ta paljastati kui pettur, oli sakslane Jan Hendrik Schön 32aastane koosseisuline teadlane, kes töötas Ameerika Ühendriikide ühes nimekamas, tollal firmale Lucent Technologies kuuluvas arenduskompleksis Bell Laboratooriumid. Pettus ise seisnes mitme läbimurde publitseerimises tipptaseme teadusajakirjades (Nature ja Science) orgaanilise ja plastelektroonika valdkonnas. Läbimurded seisnesid eelkõige neist…
Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin – võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib kui esmane maatriks, kuhu kinnituvad trombotsüüdid ja muud vere vormelemendid, tagades verevoolu peatumise haavast ning luues keskkonna haava migreeruvatele rakkudele ja toetades sellega loomulike haavaparanemismehhanismide käivitamist. Lisaks hemostaasi tagamisele on viimasel kümnendil hakatud fibriinliime uurima kui sobilikke materjale haavade…
Su teadustegevuse ühisteks nimetajateks on nii ökoloogilised tehnoloogiad kui ka ökosüsteemi terviktoimimine. Mida peetakse silmas ökoloogiliste tehnoloogiate all?
Ökoloogiliste tehnoloogiate mõiste on küllalt lai ja selle all mõeldakse kõike seda, kuidas inimkond looduslikke ökosüsteeme kui tervikuid on õppinud jätkusuutlikult kasutama ja neid…
Pean tunnistama, et veennud suve lõpul AFSi eestvedajaid tegema koostööd ETKSiga ja kulutama tervet semestrit raamatule „Mina või minatus?”, valdas mind omamoodi ambivalentne ootusärevus. Manasin enesele murelikke kujutluspilte sellest, kuidas mõni ekspressiivsem „vanadest” AFSis osalejatest tõuseb esimese kohtumise lõpus ning küsib: „Mis jama see on?”. Mis siis, kui keegi ei ilmugi kohale või kui osalejate arv kiiresti kokku kuivab? Midagi sellist ei juhtunud. Vastupidi – olin…
Kui nad aga lõpuks võimu juurde said, ilmnes üsna kiirelt, et neil puudus selge ettekujutus, milleks seda võimu kasutada. Selle asemel et oma valimislubadusi täita, õppisid nad kiirelt – valijate suureks pettumuseks – mängima poliitilisi mänge samade reeglite järgi nagu vanad parteid, kellest nad enne valimisi olid distantseerunud. Selline käitumine sai oma karistuse. Europarlamendi valmistel 2004. aastal ei saanud partei ühtegi mandaati. Samuti oli olemas reaalne…
Ajalooline mälu on lühike ja millegipärast kipub see eriti lühiajaline olema poliitikutel. Meenutagem vana Isamaaliitu umbes kümme aastat tagasi, kui erakond kuulus Laari II valitsusse (1999–2001). Ka siis kuulutas „rahvuslaste” tiib, et küüniline pragmatism prevaleerib isamaaliste ideede üle ning aeg on pöörduda tagasi juurte juurde. Ka toona nägime täpselt sedasama klassikalist konflikti juhtkonna ja aktivistide vahel, kuigi veidi pehmemas võtmes. Toonane Isamaaliit pöörduski lõpus n-ö juurte…
Sellega seonduvalt küsis Sirp mitmetelt poliitikavaatlejatelt ja ka mõningatelt teistelt mõtlejatelt, kas IRLis toimunu näol ei ole Eesti poliitikas aset leidnud tagasilöök, mille mõju ulatub ühe erakonna piiridest üle? Kas meie ühiskond saab selliseid asju üha jultunumal kujul alla neelates väärikalt edasi minna? Kas toimunu ei nõua avalikkuse kompromissitumat ja järelejätmatumat vastuseisu? Kas ei viita tõik, et Res Publicaga ühinemine ja viimaste esiletõus ühenderakonnas üldse teoks…
Lihtne oleks öelda, et tegu on seadusandja vastutusega. Kui ikka kirjutas seadusesse autonoomia, siis pidanuks sinna tasakaalustamiseks kirjutama ka elamist võimaldava tuluallika. See aga jäi tegemata ning aastast aastasse on avaõiguslikud ülikoolid pidanud leiutama trikke, kuidas alla- või alahinnatud õppetegevuse kulu…
Reedel, 2. märtsil algusega kl 10.15 peab prof Sergei Nekljudov vene keeles avaliku loengu „Tänapäeva folkloorsed ja mütoloogilised traditsioonid (Mongoolia 2006.–2010. a ekspeditsioonide materjalide põhjal)”. Loeng toimub Tartus Ülikooli 16 von Bocki maja auditooriumis 212. Lisatakse tõlge inglise keelde.
Kolmapäeval, 7. märtsil kl 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18) kunstikolmapäev seoses näitusega „Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst XVI sajandil”. Seekordseks külaliseks on Tallinna Ülikooli reklaami ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
