Toeta

Sotsiaalia

  • Kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab

    Bioinformaatika kaudu on traditsiooniliselt suudetud analüüsida näiteks makromolekule – DNA, RNA ja valkude järjestusi, struktuuri, interaktsioone ja nende keerukamaid ainevahetuse ja signaaliülekande radu. Nii saab analüüsida, kuidas evolutsioonis valgud on tekkinud ja muutunud, kuidas on arenenud geenide regulatsioon, mis on geenide võimalik funktsioon. Kui praegu sekveneerida mõne uue liigi DNA, siis saab selle üsna täpselt paigutada evolutsioonipuule ning tuua välja, millised omadused on „uued”, millised muutused…
    Marek Strandberg
    8 minutit

  • Ei ole eesti teadust, on teadus ning Eesti ja eestlaste osa selles

    .
    Me oleme ju ise täis nanomasinaid ja materjale – rakke nimelt. Kogu elusaine on. Kas sellest kujuneb teatava ohu allikas, kui meiega on sedavõrd tihedas kokkupuutes rakkude struktuuriga samas mõõtkavas olevad osakesed, masinad?
    Jah. Nanoturvalisus on kindlasti üks märksõna, mida suhteliselt palju kasutatakse. Nanotehnoloogia turvalisuse küsimustega idee tasandil hakati tegelema juba enne, kui nanotehnoloogia tõeluseks sai. Algselt oli seal palju müüte, nt CERNi käivitamise ajal levinud mustade…
    Marek Strandberg
    7 minutit

  • Helilooja pilk III – gvelfide ja gibelliinide Eesti

    Hiliskeskaegse Lõuna- ja Lääne-Euroopa ning praeguse Eesti vaimsuse vahel on hämmastavalt palju sarnast selles osas, mis puudutab parteivaimu ja arusaamu lojaalsusest. Johan Huizinga räägib sellest mentaliteedist „Keskaja sügises”, leides, et seda eripära ei saa taandada pelgalt majanduslikule konkurentsile: parteivaimu aluseks on palju sügavam samastamis- ja vastandamisvajadus ning seetõttu on majanduslikud vastuolud pigem parteivaimu tagajärg kui põhjus. See seletab Huizinga järgi parteivaimu tohutult kirglikku iseloomu, mis ilmestab…
    Märt-Matis Lill
    2 minutit

  • Kobamisi kohasema kultuuripoliitika poole

    Ometi ju käivitus just Langi portfellivahetuse ajaks koondkehand, mis pidi hakkama konstruktiivselt nimelt kultuurivaldkonna nähtavust edendama, tulemuslikku poliitilist dialoogi arendama, tõhusamat kultuuripoliitikat välja töötama. Jutt käib mõistagi Eesti Kultuuri Kojast, millel täitub peagi kaks aastat tegevust. Mida on saavutatud?   
    Kultuurikoja kaks aastat
    Eesti Kultuuri Koda asutati 2011. aasta 22. veebruaril, kuigi eelkoosolek ja avalöök meedias tehti juba kuu varem. Väljendasin toona algatuse suhtes „nõudlikku usaldust” („Kelle kultuuri koda?”,…
    Berk Vaher
    11 minutit

  • Vastuoluline aasta

    On loomulik, et riikide edukust hinnatakse maailmas mõningate suure üldistusastmega näitajate nagu sisetoodangu ja selle kasvutempo, tööpuuduse ulatuse ja viimasel ajal eriti riigivõla ja eelarve tasakaalu alusel. Esimene suur veelahe hindajate vahel tekib aga sellest, kuhu nende näitajate juurest edasi minnakse ja millisel taustal neid tõlgendatakse. Seda nii ajalises kui ka tausta laiuse mõttes; kas jäädakse puhtalt majandusse või heidetakse pilk ka sotsiaalia poolele.
    Seega algavad raskused…
    Heido Vitsur
    7 minutit
  • Vahefiniš lõputa loos

    Vahefiniš lõputa loos

    Aasta lõpul võib rõõmustada ka selle üle, et vähemasti ühes pika vinnaga loos riigi mõistus lõpuks koju tagasi jõudis. See, mis pidanuks juhtuma juba mõne aasta eest, Eesti Rahva Muuseumi oma maja ehitamise algus, saab sajandi jao ootamise järel teoks, sest…
    Kaarel Tarand
    2 minutit

  • Kas politseinikke on vähe või palju?

    Levib arvamus, et kui kuritegusid on palju, siis palkame politseinikke juurde ning olukord paraneb. Politseinike arvu ja turvalisuse vahelised seosed ei pruugi nii lineaarsed olla.
    Kui kuritegevus ei ole politseinike arvu üle otsustamisel määrava tähtsusega, siis mis veel?
    Kuritegevuse statistika ja politseinike arvu vahelistel seostel ma järgnevas ei peatu. Püüan arusaamist politseist veidi laiemalt lahti harutada ja näidata, et politseinike arv võiks olla meie soovide ja kokkulepete tagajärg…
    Priit Suve, politseiprefekt
    4 minutit

  • Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad

    Kaupo Kohv
    Tartu Ülikool
    Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
    Doktoritöö „Direct and indirect management effects on boreal forest structure and field layer vegetation” („Majandamise otsene ja kaudne mõju boreaalsete metsade struktuurile ja alustaimestikule”)
    http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27873/kohv_kaupo.pdf?sequence=1
    Juhendaja: PhD Jaan Liira
    Oponent: PhD Joachim Strengbom (Rootsi Põllumajandusülikool)
    Katrin Laas
    Tallinna Ülikool
    Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
    Doktoritöö „Stochastic Resonance in Harmonic and Fractional Oscillators” („Stohhastiline resonants harmoonilises ja murrulise tuletisega ostsillaatoris”)
    Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.
    Juhendaja: prof Romi Mankin
    Oponendid:…
    Katrin Idla
    6 minutit

  • Ninanips valule ja vananemisele

    Kuidas vanemad ja kool suhtusid sellesse, et tahtsite hakata tegelema vananemise temaatikaga?
    Pean siinkohal täpsustama, et ma ei ole kunagi käinud üldhariduskoolis ja vanemadki ei ole mind õpetanud muul moel, kui andnud raamatuid lugeda ja mind mõõdukalt suunanud.
    Ma olen saanud sellest ajast saadik tegelda, mõelda, lugeda ja lõpuks ka katsetada vananemisega temaatikaga.
    Kas kogu suhtlus, lugemisteemad . . . . kogu elu, ühesõnaga, on sellest ajast alates olnud seotud vananemise ja…
    Marek Strandberg
    6 minutit

  • Võlugaas. Lootused ja hirmud

    2011. aastal on Euroopa parlament avaldanud uuringu selle kohta, milliseks võivad kujuneda kildagaasi ammutamise keskkonna- ja tervisemõjud („Impacts of shale gas and shale oil extraction on the environment and on human health”). Tegemist ei ole sugugi ohutu tegevusega ja seda ärevamaks teeb ka tänasel „Teaduse” küljel Alvar Soesoo vihje, et juba tuntakse huvi võimaliku siinse kildagaasi ammutamise vastu.
    Kui vaadata kirge, millega nii Eesti Energia kui VKG…
    Marek Strandberg
    1 minut
Sirp