Äsjaselgi, sadakonna osalejaga konverentsil, mille avas TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas, pidasid ettekandeid paljude erialade teadlased ja õppejõud Eesti ülikoolidest, teadusasutustest ja mujalt, vaadeldes nii terminitarvitust ja -loomet kui ka teadus-, õppe- ja aimetekstide eesti keelt mitmes seoses. Muidugi nõuab teadus ühemõtteliselt mõistet tähistavaid ja keelekujult otstarbekaid oskussõnu, mistõttu need on kõige iseloomulikumad oskus- ja teaduskeele tunnused. TTÜ emeriitprofessor Rein Laaneots juhtis tähelepanu vajadusele selgelt eristada suurust…
Kuid virtuaalsus, see tabamatu miski, mis on läbinisti „liba-”? Kõige nõmedam ongi asjaolu, et virtuaalsus ei ole enam reaalsusest eristatav. Ta on pelgalt üks osa reaalsustest – arvutiga genereeritud lapsporno viib kohtupinki sama edukalt nagu ehtne.
Tõeline manipulatsioon algab sealtmaalt, kus usaldusnõuded reaalsusele puuduvad, ning seetõttu saab iga Amigo turvamees võltsida peksuvideote linte täpselt nii palju, kui süda lustib. Täiesti ilmselt ei olnud Pentagoni seinas reisilennuki suurust…
Usuliste teemade käsitlemine on olnud läbi ajaloo kontrastiderikas. Kõrvuti on seisnud rahvalik ja akadeemiline lähenemine. Näiteks Stockholmi ülikooli slaavi keelte professor Per-Arne Bodin kirjeldab ilmekalt vaidlusi teoloogiliste küsimuste üle VIII sajandi Bütsantsis: „Nagu peaaegu kõigis Bütsantsi rohketest teoloogilistest vaidlustest – väideti, et Konstantinoopolis ei saanud osta pagari käest leibagi, ilma et oleks satutud temaga vaidlusesse Kristuse loomuse või mõne marioloogilise küsimuse üle – seisnes keskne küsimus…
Praegune poliitiline argoo eelistab käskudele ja keeldudele „tegevuse peatamist”, tagasivaatavalt võiks sedasama väljendit kasutada ka deismi kohta: tol vaimuerksal ajal jumala tegevus peatati. Tähis ilmub iseäranis sobivana, kui valgustusajastu vaimuelu vaadelda eelnenud sajandi taustal: hakkab nimelt silma, missugune osatähtsus tollases vaimuelus kuulus ikka veel kristlusele. Descartes, Malbranche ja Leibniz huvitusid eriliselt sellest, keda pidada liikumiste tegelikuks põhjustajaks. Nägemismeele kaudu saab inimvaim teadlikuks, et halba olukorda sattunud…
20 aastat proovisõitu liberaaldemokraatlikku maailma
Neutraalsus usuküsimustes on printiibi kujul Eesti õigusruumis praegu tegelikkus. Põhiseadusest ei leia otsesõnu viidet neutraalsusele usuküsimustes. See ei tähenda aga seda, et selline nõue Eesti õiguskorras puudub. Eesti põhiseaduses on sätestatud ju igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba ning Eestis riigikirikut ei ole. Seega sisaldub põhiseaduses riigi ja religiooni lahususe ning võrdse distantsi hoidmise reegel kõigi uskude…
Väljarände probleemi esilekerkimiseks võib pidada 2000. aastal toimunud iseseisvuse taastamise järgse Eesti esimese rahvaloenduse tulemusi, millest selgus, et Eesti rahvastik on 1989. aastast vähenenud 12,5%. Šokeerivaks osutus teadmine, et Eestis elas 60 000 inimest vähem, kui näitas ametlik statistika. Väljarände kui võimaliku probleemi defineerimist saab täheldada alates 2001. aastast, mil sotsiaalteadlaste pöördumises „Kaks Eestit” seotakse Eestis valitsevad olud ning probleemid „paljude noorte sooviga lahkuda mujale”. Probleemi esilekerkimist…
Veelgi rohkem on rahvaarvu kahandanud välisränne, kuid rahvaloenduse põhjal pole veel praegu võimalik täpseid arve öelda. Kõigi loendusevaheliste aastate jooksul on registreeritud välisrände saldo olnud negatiivne, kusjuures selle summaarne suurus on ca 22 000 inimest. See protsess pole siiski olnud ühepoolne. Lahkunute koguarv on sellest arvust küll ca 60% võrra suurem, kuid arvestatav hulk on olnud ka sisserändajaid. Nende seast ligi pool on kodumaale naasnud Eesti kodanikud.…
Nüüd siis, peaaegu 15 aastat hiljem, on osaliselt needsamad asjamehed, linnapeast alates, kes toona vankri kraavi keerasid, realiseerimas ligilähedasel kujul sedasama plaani. Mis lahti? Kas siis linnavõimu tegelastele enam sularaha ei meeldigi? Keegi on vanadele traavlitele (sellele osale, kellelt vahepealsete tegude…
RIIN ALATALU
Eesti Kunstiakadeemia
Teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), muinsuskaitse ja restaureerimine
Doktoritöö „Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSVs omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis”
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus Estonia pst 7, III korrus.
Juhendaja: prof Mart Kalm
Oponent: PhD Tamás Fejérdy
HILKKA HIIOP
Eesti Kunstiakadeemia
Teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), muinsuskaitse ja restaureerimine
Doktoritöö „Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat? Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogude säilitamise strateegia ning meetod”
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus Estonia pst…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
