-
Kultuuriajakirju on väga mitmesuguseid. Mõned tegutsevad juba üle-eelmisest sajandist, mõni on selle sajandi sünnitis. Enamasti ilmuvad need kord kvartalis, mõni harveminigi. Paljud on kuukirjad ja võrgustikku kuulub isegi mõni nädalaleht. Kaanehind jääb neil 3 ja 12 euro ja tiraaž 600–3000 eksemplari vahele. Harukordadel, nagu Esprit (Pariis) või Letras Libres (Madrid), on trükiarv viiekohaline. (Sirbi 5000 tiraaži nimetamine tillukeseks on näide asjatundmatusest selles vallas). Mõned keskenduvad ainult…
-
Kui väliskolleegidega tuleb jutuks meie kultuuri rahastamine, siis üks asi, mille üle saab uhkust ja rõõmu tunda ning mis väliskolleegides kadedustki kütab, on kultuurkapital. Isegi mitte niivõrd selle rahastamisskeemi, kuivõrd viisi tõttu, kuidas see raha jõuab kultuuritegijateni.
Laekunud raha jaotamiseks kokku kutsutud sihtkapitalide nõukogud on koosnenud (ja loodetavasti jäävad ka edaspidi koosnema) oma valdkonna vaieldamatutest spetsialistidest, ekspertidest. Enamgi veel, sihtkapitalide nõukogude liikmeskond vahetatakse iga kahe aasta…
-
Sama varmad kui ollakse välja mõtlema löövaid kujundlikke valevormeleid (mida poliitikud usinalt edastavad kas suhtekorraldajate õpetuste või juba omandatud mainekujundusoskuste toel), sama varmas on neid üles korjama päevameedia. Pikka aega saadi jahvatada fiktsiooni „kaks Eestit” ümber, üks lemmikuid on „vene kaart”, mille võib igal ajal käiku lasta, viimase aja üks populaarseid plaate on olnud „Kenderi ajaleht” ja „Sirbi performance”. Ei ole siiski keegi plekita ja aeg-ajalt…
-
Laine Randjärve väitekirja kaitsmisega seonduv vallandas Eestis üsna kirgliku mõttevahetuse, kuid kasutamata jäi võimalus sügavamaks debatiks ajalooteaduse arengu üle. Peegelduvad ju mõttevahetuses teadusmetodoloogia, teadusajakirjade indekseerimise, välisretsensentide staatuse jms probleemid. Randjärv ise on näinud lahknevate hinnangute põhjusena koolkonnalisi vastuolusid (Randjärv 2013). Loodusteadlaste suunalt (Niinemets 2013) on koguni leitud, et ajalugu polegi teadus. Usun siiski, et esseistikat, publitsistikat, olukirjeldust jne saab eristada akadeemilisest uurimistööst, muidu ei antaks ajaloos…
-
„Paabeli raamatukogu” korraldajad palusid mul vastata küsimusele, kas eesti kirjanduses on tabuteemasid. Küsimusele, kas meil on tabud olemas, vastan kõhklematult: on küll. Selmet hakata teoretiseerima, esitan siinkohal märkmed jutustuse kohta, mille pealkiri võiks kõlada „Sapöörilabidas”. 1989. aastal leidis Thbilisis aset meeleavalduse laialiajamine, mille käigus Nõukogude sõjaväe langevarjurid peksid demonstrante sapöörilabidaga. Väidetavasti teravaks ihutud labidaga. Aga see vahend ei täitnud talle pandud lootusi nõukogude võimu kindlustamisel, sest…
-
Tõepoolest, sihtasutuste nõukogud on olnud kistud kultuurivaldkonna erilaadsetesse skandaalidesse, mis on avalikkusele enamikul juhtumitel rohkem huvi pakkunud kui nende institutsioonide endi olemasolu ja heakäik. Oma arutluses käsitles Allik sihtasutusi kui osa Reformierakonna „kultuuri lahtiriigistamise” protsessist. See ei ole juriidiliselt päris korrektne, sest näiteks üks teater riigiasutusena või teater riigi asutatud sihtasutusena on kaalukaussidel samavõrd „riiklikud”. Siin kaldub Allik maestro Neeme Järvi eksiarvamuste poole. Tollest jäi Vardo…
-
Mis on hetk? Abstraktses, matemaatilises tähenduses on hetk ju lõpmata lühike osa pidevast ajavoost – punkt ajateljel. Kuidas nendest „ajapunktidest” siis lõpuks midagi lõplikku – ehk isegi igaviku – kokku saab, pakkus peamurdmist juba ammustel aegadel, nt vanas Kreekas, kus Achilleusel oli tõsist tegemist kilpkonna kättesaamisega. Personaalse ajataju mõttes on hetk aga lõpliku kestusega: see on ajavahemik, millest lühemaid ei ole me enam suutelised eristama, kiiremini…
-
Teadmus on informatsioon koos selle tähenduse, konteksti, interpretatsiooni ja esitusega. Minule meeldib definitsioon, mis määratleb teadmust kui kontsentreeritud informatsiooni. On suur vahe, kas me toimime teadmusega või informatsiooniga. Facebookis liigub suurtes kogustes informatsiooni, millel on väärtus vaid osalejatele. Teadmus on aga suurel määral ühiskonna eest peidus, kuigi sellel on ühiskondlik väärtus.
Kontsentreeritud informatsioon
Digiajastu on toonud kaasa suure infouputuse. Sellega seoses on huvitav jälgida Euroopa Liidus toimuvaid arutelusid.…
-
Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) on osakestefüüsikute töörühma juhtiva akadeemiku Martti Raidali kaastööliseks olnud ka noor füüsik Joosep Pata. Nad on üheskoos osalenud Higgsi bosoni avastamiseni viinud eksperimentides. Martti Raidal nõustus Sirbile rääkima nii Higgsi bosoni saamisloost kui ka Joosep Patale antud alternatiivsest Nobeli auhinnast – Milneri preemiast.
Selle aasta Nobeli füüsikaauhinna said François Englert Belgiast ja Peter Higgs Suurbritanniast Higgsi bosoni kirjeldamise ja ennustamise eest. Kuidas ja…
-
Internet sündis 1990. aastatel ja koos temaga sündis ka arusaam eraldi netikeelest. Praeguseks on kerge näha, et mingit ühtset netikeelt olemas ei ole. Vastupidi, netis kasutatav keel varieerub servast serva, rangest kirjakeelest kõrvalpilgulisele pea arusaamatu slängini.
Siiski saab sealt välja eraldada ühe allkeele, mida ma nimetan netikeeleks, mis näeb välja näiteks selline (suhtlevad kaks inimest A ja K): K: no okkk, minu viga. aga mis tegelt tegid…
